Hooldekodu Kanepis. Foto: LL arhiiv

Koroonaviiruse ees on ühed kõige kaitsetumad ühiskonna liikmed need, kes elavad hooldekodudes: sissetoodud viiruse eest pole neil võimalik kuhugi ega kuidagi pageda, lisaks on nende lähedased tihti keeldunud eaka inimese kaitsepookimisest. Nii on just viimasel ajal jäänud ka Lõuna-Eesti hooldekodudes palju tube tühjaks. Hooldekodude juhid leiavad, et probleem on kellegi peale näpuga näitamiseks liialt mitmetahuline.

Meediast on läbi käinud, et hiljutise seisuga oli Lõuna-Eestis äsjastes koroonakolletes Otepää, Leevi ja Hellenurme hooldekodus surnud kokku 11 inimest. Näiteks Otepää tervisekeskuses nakatus 26 klienti ja viis töötajat, suri viis inimest. Rõhutatakse aga, et päris kindlaid koroonasurmi on vähe: enamasti on vanadel inimestel mitmeid haigusi ja meie ilmast lahkutakse paraku nende koosmõjul.

Räpina vallas asuva Leevi hooldekodu 24 kliendist oli mõni nädal tagasi koroonas 23, lisaks kõik töötajad peale kolme, vahendas ERR. Hooldekodu koroonast paranenud juht Aina Olle tunnistas, et osa personalist on vaktsineerimata – inimesi ei saa sundida, seda enam, et raskele hooldekodutööle on personali keeruline leida.

Lõuna-Eesti hooldekeskuse kuues hooldekodus on kokku 800 voodikohta. Asutuse juhi Ülo Tuliku avaldatud hinnangul on 300 töötajast umbkaudu 40 vaktsineerimata.

Setomaa hooldekodu Mikitamäe maja 20 elanikust suri septembris koroonaviirusega nakatumise järel kaheksa ja veel kolm sattus haiglasse. Kõik 77‒100 aasta vanused meie seast lahkunud hooldekoduelanikud olid vaktsineerimata.

Haavatavad eakad
„Septembris on meil tõesti surnud päris palju patsiente, aga ei saa kohe öelda, et kindlasti koroonaviiruse tagajärjel,” ütles Setomaa hooldekodu juhataja Anne Mägi LõunaLehele. „Kohe kindlasti pole kõik koroonasse surnud. Tegu oli ikka päris eakate inimestega ja mõned lahkusid ka enne viiruse tulekut.”

Mägi nõustus LõunaLehega, et hooldekodude elanikud on ühed haavatavaimad inimesed – neil pole kuidagi võimalik majja toodud viiruse eest pageda.

Ühest küljest leidub töötajate seas neid, kes ei lase end vaktsineerida ja teadaolevalt nad seega levitavad viirust kergemini. Teisalt otsustavad paljude eakate lähedased, et nad ei lase vanainimest Covidi vastu süstida. Kui vaktsineerimata töötaja toob vaktsineerimata vanakesele viiruse ja too sureb, siis kelle südametunnistusele see surm jääb?

„Meie näiteks ei saa kindlalt öelda, kes tõi selle viiruse majja,” selgitas hooldekodu juht. „Meil haigestus üheaegselt kolm töötajat, neist kaks olid vaktsineerimata ja üks vaktsineeritud. Võib-olla tõi see vaktsineeritud töötaja hoopis? Ei tahaks näpuga näidata, ei süüdista kedagi. Eks see on aja küsimus, millal see viirus meie kõigini jõuab. Meil on isegi hästi läinud, et nii kaua vastu pidasime.”

Anne Mägi selgitas, et kui eakate vaktsineerimine veebruarikuus alguse sai, oli see paljude jaoks väga keerukas ja võõras teema. Paljud eakate omaksed kahtlesid ja kahtlevad seni, kas ikka tasub vana inimest kaitsepookida. Aga sel teemal on mitu tahku.

„Siin on nii palju nüansse,” tõdes Mägi. „Näiteks ei saa üheselt öelda, et kõik olid vastased. Oli ka nii, et laps oli nõus, aga vanem ütles, et ta ei lase ennast torkida.”

Juhataja nentis siinkohal, et avalikkuse tähelepanu on olnud kurnav, eeskätt negatiivsete kommentaaride pärast. Ka hooldekodude töötajad on inimesed, kes vajavad mõistmist.

„Ka meie oleme kurvad ja leinas, eelkõige nad olidki meie perekonnaliikmed,” sõnas Mägi. „Paljusid külastasid lähedased vähe ja osal polnudki lähedasi. See on väga tundlik teema meile. Elasime need kolm nädalat koroonat üle, toimetasime ... ja siis tuli selline ... Saan aru, et te [ajakirjanikud] teete oma tööd, aga mõistke ka meid.”

„Me juba taastume – terviseamet on andnud loa, et võime tavaellu naasta,” ütles Setomaa hooldekodu juht lõpetuseks.

Surma ei pidurdanud ka vaktsiin
Lõuna-Eesti hooldekeskusel on kuus maja: Sangastes, Põltsamaal, Kosel, Kanepis, Hellenurmes ja Karksis. Asutuse juhatuse liige Ülo Tulik ütles LõunaLehele, et koroona osas on hetkel seis stabiilne ja rahuldav. Koroonaviirus murdis taas kahte majja, kuid praeguseks on sellest lahti saadud ja neil päevil peaks ka Hellenurmes tavapärane elu taastuma.

„Neid juhtumeid on olnud. Selline see elu on. See käib selle viirusega kaasas,” ütles Tulik nukralt surmajuhtumite kohta.

Kuue maja ligi 800 patsiendist on Ülo Tuliku teatel konkreetselt Covidisse surnud neli inimest. Mitte kõik neist ei olnud vaktsineerimata.

Ka Tulik tõdes, et eakad inimesed lahkuvad meie seast sageli mitme häda koosmõjul. „Need inimesed, kes meile kliendiks tulevad, ikka üldjuhul põevad mitut haigust – ja kas just koroona see peamine põhjus on, seda on raske öelda.”

Samas oli Hellenurme majas enam kui 60 nakatunut ning taas ei oleks ilma laustestimiseta sellest arugi saadud, sest paljudel puudusid haiguse tunnused sootuks. 16 nakatunud töötajast oli vaktsineerimata üks.

Kui vaktsineerimata töötaja toob vaktsineerimata vanakesele viiruse ja too sureb, siis kelle südametunnistusele see surm jääb?

„Eks ta jääb ikka selle inimese [hingele], kes tõi, aga mul pole andmeid, et keegi oleks teadlikult toonud viiruse hooldekodusse sisse,” leidis Ülo Tulik.

Miks nii töötajad kui ka eakate lähedased vaktsineerimisest keelduvad, sel on Tuliku sõnul mitu põhjust. Mõnel puhul ei soovita perearst vaktsiini süstida – ja seda tuleb aktsepteerida. Paljuski on probleemiks aga selge teaduspõhise info kättesaadavus.

„Üks suuremaid miinuseid on see, kui inimene sotsiaalmeediast info esimesena kätte saab – seal ikka jagatakse nii valet infot,” tõdes hooldekodu juht. „Eks tuleb ka õiget infot, aga tavainimesel on suhteliselt raske jälgida ja otsustada, mis see õige on.”

Ülo Tulik tõi lõpetuseks välja kaks teaduspõhist fakti: koroonasse haigestunutest on 70% vaktsineerimata ning vaktsineeritud inimesed põevad selle haiguse kindlasti lihtsamalt ja kiiremini läbi.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/10/2021 09:28:58