Olen selle eelarve üle uhke, sest see on heade uudiste eelarve, mis aitab meil hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majanduse jätkuvat arengut. See hooliv ja vastutustundlik riigieelarve on saanud teoks suuresti tänu sellele, et meie majandus on kiiresti ja tempokalt taastunud. Ja majanduse taastumine on omakorda jõudu saanud valitsuse kahest olulisest tegevusest. Esiteks, mahukast ja hästi sihitud 2021. aasta lisaeelarvest, mille kevadel kiirkorras välja töötasime. Ning teiseks, teadlikust poliitikast, millega hoidsime tervisekriisis majanduse ja ühiskonna võimalikult avatuna.

Eesti majandus on tugev ja jõudnud sellele tasemele, kus olime enne koroonakriisi algust. Vaatame arve. Meie majandus kasvas eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 12,9%. Sellest siiski lähtuda ei saa, kuna eelmise aasta langus oli toona alanud tervisekriisi tõttu väga sügav. Seega vaatame aega enne tervisekriisi algust. Ja 2019. aastaga teise kvartaliga võrreldes on Eesti majanduskasv tubli 4,7%. Samuti on taastumas tööhõive. Kui mulluses teises kvartalis oli töökoht 76,3%-l Eesti tööealisest elanikkonnast, siis tänavu 78%-l. Seegi näitaja on sarnane kriisieelsele 2019. aastale.

Majanduse tugev seis on meie riigieelarve tugitalaks. Pikaaegne Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher on öelnud: „Ainus raha, mis valitsusel on, tuleb maksudest ja laenamisest: samadest maksudest, mille üle kõik kurdavad, et need on juba liiga kõrged; samadest laenudest, mis tõstavad intressimäärasid ja mis tuleb tagasi maksta. Sendid ei lange taevast, need tuleb teenida siin maa peal.” Tänu tugevale majandusele ja julgetele otsustele saime koostada 2022. aastaks vastutustundliku riigieelarve, mis keskendub sellele, et meie inimesed oleksid hästi hoitud, meie majandus saaks kasvada, ning ühtlasi sillutada teed meie riigi jätkuvale arengule. See on terve Eesti eelarve, kus prioriteediks on terved, haritud ja õnnelikud inimesed ning tugev ja kaitstud Eesti.

Valitsus on teile üle andnud 2022. aasta riigieelarve eelnõu, mille tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7% SKT-st, mis on väiksem kui käesoleval aastal. Sellel riigieelarvel on kolm suunda. Esiteks, võtame riigi igapäevased kulutused kontrolli alla. Teiseks, investeerime inimestesse. Ja kolmandaks, tagame Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu.

Kõigepealt, riigi igapäevased kulutused kontrolli alla. Viimastel aastatel riigi rahakotti uuristatud auk oli suurem ja sügavam, kui oleks tohtinud. Hakkame seda parandama. Muu hulgas tähendab see ka riigi erinevate tegevuste ühendamist ja riigireformi elluviimist, et riigisektor saaks tõhusamaks. Soovime juba järgmisel jõuda väiksema kui 3%-lise defitsiidini. Kui veel aasta tagasi prognoositi võlakoormuse jõudmist 30,8%-ni SKT-st ehk 10,2 miljardi euroni, siis nüüd kokku lepitud eelarve järgi püsib see järgmisel aastal 20% piires, see on 6,4 miljardit 2022. aastal ja 7,8 miljardit aastaks 2025.

Teiseks on see eelarve eelkõige hoitud ja haritud inimeste eelarve. Tõstame esile meie inimesed, kelle õlgadele on tervisekriisi negatiivsed mõjud kõige raskemalt langenud: õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Nemad on võtmetähtsusega ka „Eesti 2035” strateegias sihiks seatud aruka ja terve inimese, hooliva ja koostöömeelse ühiskonna ning turvalise elukeskkonna seisukohast. Seega toetades neid, toetame ühtlasi riigi pikaajaliste sihtide saavutamist. Selleks, et õpetajate palk oleks uuel aastal võrdne riigi keskmise palgaga, tõstame õpetajate palga alammäära üle 7%. Sama palju tõstame ka kultuuritöötajate palku. Eesliini politseiametniku miinimumpalka tõstame pea 5% ja päästja miinimumpalka ligi 12%.

Tagame meditsiinitöötajate kollektiivlepingus kokku lepitud palgatõusu – arstide ja õdede miinimumtunnitasu tõusu üle 7% ning hooldustöötajatel üle 9%. Samuti tõstame riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgad õendustöötajatega samale tasemele. Sellega anname panuse, et suure hoolduskoormusega inimeste osakaal väheneks senisega võrreldes oluliselt ning tervena elada jäänud aastate arv kasvaks meestel 63 ning naistel 64,6 eluaastani, nagu „Eesti 2035” strateegias on ka sihiks seatud. Mõtleme sellele, et veel 2020. aastal oli neid aastaid meestel 55,5 ja naistel 59,5.

Sellel pandeemial on olnud ka nähtamatud ohvrid ning meile on oluline, et abivajajad saaksid tuge. Toetame vaimset tervist ja rahastame tegevusi, mis aitavad tasandada meie laste õpilüngad. Loome perelepituse süsteemi, et oleks vähem lapsi, kes tuleksid katkistest peredest. Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab üle 100 miljoni euro, toetame kohalikke omavalitsusi lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euroga. Lisaks toetame põhikooliõpilaste kultuuriranitsat, mille eesmärk on tagada parem juurdepääs kultuurile, olgu tegu muuseumitunniga, kino- või teatrikülastusega või kontserdielamusega. Soovime, et lapsed saaksid koolis rohkem puhast mahetoitu, mida saavad pakkuda just väikesed kohalikud tootjad. Mõned kriitikud on küsinud, mis kasu on korras riigirahandusest ja täpselt sihitud kriisimeetmetest. Siin on konkreetne näide: sellel aastal langetatud õiged majanduspoliitilised otsused toovad uuel aastal kaasa keskmise pensioni kasvu üle 13%.

Järgmise aasta riigieelarve kolmas oluline suund on Eesti riigi kiire ja jätkusuutlik areng. Meile kõigile on tähtis, et Eesti oleks kaitstud. Lubasime, et kaitsekulude eelarve hoiame vähemalt 2% SKT-st, ja oma lubadust me auga ka täidame. Riigikaitsesse suuname võrreldes tänavusega 103 miljonit eurot rohkem, kokku 748 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3% sisemajanduse kogutoodangust. Seega jõuavad kaitsekulud Eesti ajaloos rekordilisele tasemele. See on kindel sõnum nii meie liitlastele kui ka vastastele: Eesti võtab oma julgeolekut väga tõsiselt ja panustab sellesse.

Eestikeelne haridus saab eelarves lisaraha, sest me tahame, et kõik Eesti lapsed saaksid hea hariduse ja oskaksid Eestis eesti keelt tasemel, mis võimaldab ühiskonna ja tööelus võrdselt kaasa lüüa. Eraldame 8 miljonit eurot eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja tagame muu emakeelega laste rühmadesse lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja lisamiseks.

Eesti on maailmas suutnud hoida väikese, aga tubli digiriigi kuvandit. Viimastel aastatel on Eesti riigi digieelarve olnud tagaplaanil, digitiiger näljas ning digiriigi arengusse ega küberturbe püsirahastussse pole märkimisväärset lisaraha tulnud. Aga järgmisel aastal see suhtumine muutub. Selleks, et hoida meie digitiiger jooksmas ning anda talle võimalused taas esiritta jõuda, oleme eraldanud 30 miljonit täiendavat eurot digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks.

Me tahame, et Eesti oleks tark ja innovaatiline ning siinsetel töökohtadel toodetakse rohkem lisandväärtust, mille eest saab maksta ka rohkem palka. Seetõttu on ülioluline strateegiline roll teadusel, arendustegevusel ja innovatsioonil. Just sellepärast suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastamist 29,5 miljoni võrra, kokku ligikaudu 300 miljoni euroni.

Selleks, et anda inimestele kindlustunnet, oleme otsustanud ära jätta kõik varasemalt planeeritud aktsiisitõusud. Me ei tõsta aktsiise, sest me ei taha veelgi kiirendada hinnatõusu. Samuti on meil plaanis lisada eelarvele kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed. Kui elektrihind püsib pikalt ebamõistlikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada.

Need on vaid mõned näited sellest suurest pildist, mis järgmise aasta riigieelarvesse pikkade ja põhjalike arutelude tulemusel sai. Koroonakriis koondas kogu tähelepanu teistelt valdkondadelt endale ja planeerimine muutus väga lühiajaliseks. Nüüd on aeg teistsuguseks lähenemiseks, pikaks plaaniks. Nii Eestit kui ka kogu maailma ootavad ees tõsised muutused ja pikaajalised väljakutsed, olgu see tehnoloogia-, demograafia- või kliimavaldkonnas. Mul on hea meel, et meie pikaajalises strateegias „Eesti 2035” on kokku lepitud, kuidas me riigi ja ühiskonnana nendeks väljakutseteks valmistume. Käesolev eelarve panustab nii strateegias toodud kaugematesse sihtidesse kui ka sellesse, et Eesti inimesed ja riik oleksid hästi hoitud kohe praegu. Olulist tuge on ka sellest, et järgmisel nädalal (sel nädalal – toim) kinnitab Euroopa komisjon Eesti taastekava, millega toome enneolematult suured investeeringud avaliku sektori projektidesse, eriti rohe- ja digivaldkonda. Need investeeringud tõstavad meie majanduse konkurentsivõimet ja vastupidavust nii kliimamuutustele kui ka võimalikele kriisidele.

Uus riigieelarve on meie inimestest ja Eesti tulevikust hoolimise eelarve. Usun, et Eestit viib edasi tugev, tark ja ühtne poliitika, mis peegeldub loomulikult ka riigieelarves.

 

Autor: KAJA KALLAS, peaminister, Reformierakond
Viimati muudetud: 07/10/2021 09:40:50