Esinejad nautimas teiste etteasteid. Foto: Mari-Anne Leht

Läinud reedel Võrus toimunud järjekorras teisel Võrumaa eakate festivalil, mille motoks oli „Kotost välla, tõistõ mano”, tunnustati aktiivsemaid, kuulati tarkuseteri enese juhtimiseks ning nauditi eakaaslaste laule-tantse.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tunnustas samal päeval pooltsada Eestimaa eakat nende aktiivse panuse eest ühiskonnaelus. Võrumaalt sai ministri tänukirja Võru pensionäride päevakeskuse juhataja Astrid Hurt, kellele andis tunnustuse üritusel üle linnapea Anti Allas.

Tänukirja kaaskirjas on muu hulgas märgitud: „Oma noorusliku energiaga on ta suutnud erinevatesse tegevustese kaasata paljusid vanemaealisi, et muuta nende elu rõõmsamaks, head tervist toetavamaks ja anda neile võimalust rohkem olla kaasatud kodulinna tegemistesse.”

„Tänukiri on tunnustus kõigile päevakeskuses tegutsejatele,” märkis Hurt, kes juhib 11. aastat päevakeskust. Üle 10 aasta tagasi tuli Hurt Pikakannult Võrru elama, kandideeris peagi päevakeskuse juhataja kohale kuulutatud konkursil ja võitis. Päevakeskuses tegutseb juba 17 huviringi, milles osaleb ligi 200 eakat, enamus neist Võru linnast ja vallast, üksikuid ka teistest omavalitsustest.

Hurt ütles LõunaLehele, et tunneb töötades ennast vajalikuna ning et töötamine annab elurõõmu. „Ma ei soovi veel aktiivsest elust eemale jääda,” lisas ta.

Eesti pensionäride ühingute liidu juhatuse tänumedali sai maakonnast kümme tegusat eakat, kellele andis medali üle liidu aseesimees Ago Kokser. Tänumedali said Paula Rammul ja Väino Marjak Võru linnast, Valli Lukin ja Aleksandra Kerge Võru, Eevi Mihhailov ja Ene Klaar Antsla, Minna Hainsoo ja Anni Lahe Setomaa ning Urve Teder ja Merike Kapp Rõuge vallast.

Kapp on endine klaveriõpetaja, kes on ligi tosin aastat juhendanud lauluansamblit Haanjas. Viis aastat tagasi hakkas ta juhendama tantsuringi ning mõni aeg hiljem veel ka eakate võimlemisrühma Haanja rahvamajas.

„Tunnen neist tegemistest rõõmu, seda enam, et tegutsemine hoiab minu kui vanemaealise elujõulisena,” sõnas Kapp ja lisas, et saab kooskäimistest ka energiat. Energiat saavad sealt samuti lauljad, tantsijad ja võimlejad, sest nemadki rõõmustavad ühisest laulmisest, tantsimisest ja võimlemisest.

Peale harjutamist istuvad kõik koos kohvilauas, kus arutavad külades toimuva üle. „Meil on palju taluperenaisi, kes toovad kodust midagi lauale, ning sügiseti vahetame põllu- ja aiasaadusi, sest ühel on juuurvilju, teisel jällegi õunu-ploome üle,” rääkis Kapp.

Kahekesi on kergem hakkama saada

Laine (perenimi toimetusel teada) elab Pühajõe piirkonnas Võru vallas. „Võtsin festivali tarvis kodustest tegevustest vaba päeva,” sõnas ta.

Laine sõnul tuleb piirkonnas elavatel vanemaealistel, kellel puudub oma auto, tohtri juurde pääsemiseks, vahel ka poodi minekuks, naabreid paluda. Perearstiga on piirkonnas kõik hästi. „Järjekorrad eriarstidele on pikad, koroonaga on need veelgi pikenenud,” avaldas ta rahulolematust.

Kuigi tublisti kerkinud elektriarve septembri kohta oli oktoobri alguses veel nägemata, on summa kindlasti mullusest suurem. „Kahekesi elavad eakad tulevad toime, kuid üksi on palju raskem, sest elektri kasutamise eest tasub üksi elav eakas peaaegu sama palju kui kahekesi elades, sama mõte käib ka autokütuse kohta,” kõneles Laine.

Pisut abi on maaelanikel oma põllulapil kasvavast kartulist-porgandist ja aiasaadustest. Kellel on metsa, saab küttepuud odavamalt. Seda kõike vaid siis, kui tervis lubab põllul ja metsas töötada.

Laine sõnul võiks valitsus ja riigikogu nägu rohkem maainimeste poole pöörata, siis näevad nad tegelikku elu. „Ivari Padar käis tänavu suvel Linnamäel, teiste piirkonnast riigikokku pääsenute viimane käimine ei meenu, kuid elu on näidanud, et sinna pürgijad tulevad järgmiste valimiste eel.”

Võrus elavad Mari ja Vambola (perenimi toimetusel teada) sõnasid samuti, et kahekesi on lihtsam hakkama saada, sest kahest pensionist jääb toidukulude ja arvete maksmise järel veidi raha muulegi. Nad otsustasid pensionile jäämise järel, et hakkavad nii eakate kui ka teistel neile sobivatel üritustel käima, sest nii saavad nad hingele kosutust ja kodust välja.

Haanjamaal talus elav Ain Purgas naeris, et kuna talus on agronoomikoht vaba, siis ei kasva põllul midagi, kuid ta saab hakkama ning jõudis uue autogi osta. „Ma ei ole rikas ega ka tulivaene kunagi olnud ning ei virise millegi üle,” sõnas Purgas, kes tööeluaastatel pea kogu Euroopa nii bussi- kui ka rekaroolis läbi sõitis. Praegu sõidab mees kord nädalas tantsuproovile Kanepisse.

„Teengi seda, mida tahan, ja kui mõnel päeval ei taha midagi teha, magan kogu päeva,” sõnas Purgas, kes lubas ennast Inga Lungelt kuuldu põhjal „tahan”-süsteemis mõtlema hakata.

Sõna „tahan” annab, „pean” võtab energiat
Näitleja-psühholoogi Inga Lunge jutu ajal valitses saalis vaikus. Ta ütles alustuseks, et pensionäridel on suurepärane aeg elamiseks, sest saavad teha seda, mida tahavad, kuna lapsed on suureks kasvatatud.

Lunge keskendus tunnise jutu ajal, kuhu ta pikkis näiteid isiklikust elust, sellele, kuidas igaüks saab ennast juhtida, sest seda oskust ei ole paljudele õpetatud. Ta toonitas, et keegi ei saa endast väljaspool olevaid asju ja sündmusi muuta, kuna nende üle ei ole kontrolli. „Igaühel on kontroll enda sees toimuva üle ja selle üle ei tohi kontrolli käest anda.” Igaüks saab valida, kuidas ennast tunda, kas hästi või halvasti, sest selle üle otsustamine on enda käes.

Mõned kurdavad vahel, et napib energiat. Lunge märkis, energiat ei tasu muretsemisele kulutada, sest sellest ei ole mingit kasu, nii nagu ei ole kasu soovist teisi muuta ega ka negatiivsetest mõtetest. „Ajule meeldib rohkem negatiivne kui positiivne, sest aju peamine ülesanne on meid elus hoida ja sellest tulenevalt märkab ta enam negatiivset, sest väga ammu arenesid edasi just negatiivse märkajad,” tutvustas ta aju toimimist.

Ta soovitas kuulajatele oma aju teistmoodi mõtetele suunata. „Kui märkate ennast negatiivselt mõtlemast, peatage see kohe, ning igat liiki torisejate jutuga ei ole mõtet kaasa minna, sest sellest ei ole samuti kasu.”

Hinnangute andmisest tuleb loobuda, eelkõige negatiivsete hinnangute andmisest, sest viimasega suuname oma energia valesse kohta. Meid mõjutab nii see, mida kuulame, millest mõtleme, ja see, mida ligi laseme. Ta soovitas kuulajatele valida, mida kuulata ja millele tähelepanu suunata.

Kui on vaja midagi keerulist teha, tasub mõelda, kuidas seda saab teha, mitte kas saab seda teha. Oluline on samuti õige tegusõna valimine. „Kasutades sõna „tahan”, lisandub meile energiat, sest me ju tahame seda teha. Kui kasutame sõna „pean” kaotame energiat,” selgitas ta.

Kuid tõsi on seegi, et kui inimene ütleb, et tal ei ole üheks või teiseks asjaks aega, siis ei ole see temale oluline.

Lunge sõnul võiks iga päev olla tore ja rõõmus ning vanavanemad võiksid lastelastele aega leida, sest viimastele on väga kuulajaid vaja.

Eakad: tulge kodust välja
„Minule meeldib tänases Eestis pensionär olla, sest saan teha seda, mida soovin,” on Kersti Mäesaar, Võrumaa pensionäride ühingu esimees, eakaaslastega sama meelt. Mäesaar tantsib neljas rühmas: Kanepis, Lasval, Haanjas ja Võrus, mis tähendab, et tal on nädalas mitu päeva tantsuproovidega kinni. „See on andnud enesekindlust ja ma ei karda enam esineda,” tõi ta tantsurõõmu kõrval välja teise plussi.

Ta märkis, et tegevuste kõrval ajavad eakad mõistagi juttu. Nad kõnelevad maast ja ilmast, kuid ei kõnele poliitikast ega oma seltskonna inimestest.

Kolm aastat ühingu eesotsas olnud Mäesaarele teeb muret meeste vähene osalus päevakeskuse ringides ja pensionäride üritustel. Mine võta kinni, on see meeste liigsest tagasihoidlikkusest, soovimatusest ennast väljaminekuks korrastada või millestki muust, aga mehi osaleb ringides vaid üks protsent. Meestele mõeldud kabering ei saanudki osavõtjate nappusel paraku jalgu alla.

„Kui inimene kahe aasta jooksul kodust välja üritustele ei tule, ongi ta kodus olemisega harjunud ega tule enam välja,” sõnas Mäesaar. Ta kutsub kõiki eakaid kodust välja tulema, sest pikalt kodus olles võib masendusse sattuda.

Esimene maakonna eakate festival toimus tunamullu kolmel päeval. Mullu jäi see pandeemia tõttu ära. Teisel eakate festivalilt käis päeva jooksul läbi vähemalt 500 inimest. „Loodame tuleval aastal taas ürituse korraldada ja siis kahepäevase,” sõnas Hurt.

Päeva lõpetas näitleja Andres Dvinjaninov monoetendusega „Vanuse 50 varjundit”, millele kohalolijad rõõmsalt kaasa elasid. „Meeldib, et inimesed oskavad enda üle naerda ja näevad pindu enda silmis,” sõnas Mäesaar peale etendust.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 07/10/2021 09:47:35