Foto: Tarmo Saar / LLi arhiiv

Põlvamaal Verioral pole Jaama tänavale veel 21. sajand jõudnud ning seda hoolimata tõigast, et tänavaelanikud probleemi juba vähemasti kolm aastat tagasi avalikult üles võtsid. Joogivett tuleb poest osta, sugulastelt-sõpradelt tarnida või 15 kilomeetri kauguselt Räpina linnast allikalt tuua.

Detsembris 2018 kirjutas LõunaLeht järgmist: „Euroopa Liit on investeerinud sadu miljoneid Eesti veemajandusse, aga sellest hoolimata on tiheasustusega piirkondi, kus inimesed peavad ilma veeta läbi ajama. Üks sellistest asub Veriora alevis, kus inimesed ostavad joogivett poest ja pesemiseks koguvad vihmavett.

Eesti valitsus maksab inimestele kinni veetoomise eest kinnistu piirilt majja sisse, aga Veriora peatänaval, Jaama tänaval, elavad inimesed ei saa lasta seda teha, sest neil pole vett tänaval. Veejama kestab tänaval, kus maja on majas kinni, kohalike kinnitusel juba paarkümmend aastat.

Verioralt on pärit Eesti endine õiguskantsler ja presidendikandidaat Allar Jõks. Jõksi teavad kohalikud elanikud hästi, sest Allari ema Õie Jõks laskis ehitada Veriorale paarkümmend aastat tagasi viimase kaevu, kust sai vett võtta. Nüüd on aga kaevus vesi paha ja seda enam joogiks tarvitada ei saa. Sama lugu on kõigi teiste kaevudega, sest maa on seal soine.

Jaama tänava elanik Heino Meinpalu räägib, et kehva vee tõttu on tema tervis täiesti käest ära. Tal oli hiljuti infarkt, mistõttu sattus haiglasse. Infarkti paneb ta just kehva vee arvele. Heino on pensionär ja tal pole piisavalt raha, et joogivett poest osta. Tema kodu lähedal oli kaev, kust sai vett, aga nüüd on kaevu vesi pahaks läinud ja see enam tarvitamiseks ei kõlba. Seetõttu käib ta vett hankimas ühe kaugema naabri kaevust ja isegi Võrust, kui vahel linna satub.

Heino räägib, et Veriora elanikud on aastaid kogunud allkirju, et tänavale vesi pandaks, aga asjata. Vee panek oli varem Veriora valla plaanides sees, aga millegipärast jäi asi katki pärast haldusreformi ja valdade liitumist.

A&O poe töötajad tunnistavad, et vett ostetakse poest palju, sest inimestel pole kodus vett.”

Leht kirjutas, et kõige raskemas olukorras on vanurid. Eakas proua Helju Mudalomp näitas ajakirjanikule anumaid, kuhu ta kogub vihmavett. Ta ütles, et inimesed on aastakümneid koostanud pöördumisi, et vett saada. Nõukogude ajal oli tänu raudteele tema korteris vesi sees, enam aga vanad süsteemid ei tööta.

Räpina vallavanem Enel Liin ütles toona lehele kommentaariks, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine käib vastavalt kavadele. Ühisveevärgi olulisim etapp Verioral – Uue tänava piirkond, Mustaoja ja Järve tänav – oli toonaseks rekonstrueeritud. Edasi vajas rekonstrueerimist biopuhasti ja ka kirjeldatud Jaama tänav.

„Aastaid tagasi oli piirkonna koosolek, seal selgitasime veevärgi rajamise ja ühinemise põhimõtteid. Pärast koosolekut huvi rauges,” teatas vallavanem kolm aastat tagasi. „Keeruline on otsuseid teha, kui kodanik kord soovib vett ja siis jälle ei soovi. Nüüd on seal ilmselt olukord muutumas ja tarbijaid juurde tulemas.”

„Veriora piirkonnas tegeles varem veemajanduse arendamisega endine Veriora vald, praegu anname kogu süsteemi üle Räpina valla haldusettevõttele Revekor ja vastavalt võimalustele hakatakse asjaga järk-järgult ka edasi liikuma,” lisas Liin.

Ta ütles veel, et kodanik Meinpalu kirjeldatud kaevu oli omavalitsus umbes kümme aastat tagasi rekonstrueerinud ja peale seda ei olnud vallale kaebusi laekunud.

„Seda, et keegi saaks vee pärast infarkti, kuulen esimest korda, aga ilmselt ei ole minu teadmised meditsiinivaldkonnas nii suured,” ütles vallavanem Liin. „Nüüd siis teame, miks mehed Eestis nii vara ära surevad – mitte juua vett, vaid ikka viina!”

Kolm aastat hiljem
Peatselt 70-aastaseks saava Heino Meinpalu hääl kõlab 2021. aasta sügisel telefonis kaunis reipalt. Terve oma elu Verioral elanud mehe probleem on aga täpselt sama, mis kolm aastat tagasi: temal ja tema tänava inimestel pole vett.

„Vene ajal oli üks selline hea firma nagu raudtee – raudteekaevust võtsime vett,” pajatab ta. „Aga see enam ei tööta, on juba aastaid katki. Nii kui uus veetorn ehitati ja raudpütt üles pandi, läks vesi halvaks.”

„Lubatakse meile küll vett ja kõike, aga ei näe seda kuskilt. Veevärk anti Revekorile (Räpina vallale kuuluv haldusfirma – toim) üle, aga neil pole rahalist võimsust,” hindab Meinpalu. „Kopp pidi juba kevadel sees olema, aga me pole näinud. Revekor ise naeris, et nad ei teagi, kuna [veetrassi ehitus võiks alata].

LõunaLeht küsis, kui paljusid Jaama tänava inimesi veemure puudutab. Meinpalu hindas, et üleslugemiseks läheb tal vaja mõlema käe sõrmi. Mõni piirkonna kaev on veidi puhtam ja sellest riskib osa naabreid joogivett võtta. Mehe naaber toob vee kanistriga õe juurest. Tema ise aga sõidab mitmete teiste verioralaste eeskujul aeg-ajalt 15 kilomeetri kaugusele Räpinasse, kus lisaks suuremale toidupoodide valikule voolab endise Arengu vabriku kõrval Võhandusse puhta vee allikas.

„Võtan leiba ja ... tuleb vaadata, kust odavamalt süüa saab. Ja siis kanistritega vett,” kirjeldab Meinpalu oma Räpinas käimisi. „Kaevuvesi meil siin pesemiseks kõlbab: riideid ja nõusid pesta, toda saab. Aga on soovesi ja soorauda täis, juua ei kõlba.”

Heino Meinpalu on nõus ajakirjanikule lahkelt demonstreerima, kuidas käib veega toimetamine ühes maa-alevikus. 21. sajandi Eesti eluolu ...

Projektid toppavad?
Toonane Veriora vallavalitsus on 2016. aastal avaldanud valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017‒2028. Veevärki on soovitud Jaama tänavale laiendada juba 2020. aastaks.

„Huvi ühisveevärgi laiendamise vastu on suur, kuna salvkaevudest saadav vesi pole joogikõlblik ning on osas kaevudes mikrobioloogiliselt reostunud,” on märgitud Jaama tänava ja Räpina maantee kohta. Investeeringu maksumuseks on hinnatud 117 000 euro ringis.

Pikem selgitus kõlab nii: „Veriora aleviku põhjaosas Räpina mnt ja Jaama tänava piirkonnas kasutusel olevad vanemad kogumiskaevud on amortiseerunud ning põhjustavad maapinnalähedase põhjavee reostumist, mis omakorda halvendab salvkaevude vee kvaliteeti ning on tõsiseks terviseriskiks salvkaevude vett tarbivatele elanikele. Lisaks takistab soine pinnas lokaalse kanalisatsiooni rajamist ning heitvee immutamist pinnasesse. Seetõttu on arendamise kava lühiajalises perspektiivis vajalik laiendada ühiskanalisatsiooni aleviku põhjaosas Räpina mnt ja Jaama tänava piirkonnas. Ühiskanalisatsiooni laiendamine toimub koos veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik torustikud paigaldada ühises kaevikus.”

AS Revekor määrati Räpina vallas Veriora (ja Leevi) veemajanduse operaatoriks 1. juunist 2019. Samal suvel kirjutas ettevõtte juht Vilja Kvetkovski vallalehes vee kvaliteedi kohta: „Olen tutvunud Leevi ja Veriora piirkonna vee erikasutuslubadega. Loas on kirjas, et on tehtud aastaid ettekirjutusi vee kvaliteedi kohta ja antud tähtajad meetmete rakendamiseks. Tänaseni on need probleemid lahendamata. Nüüd, kui operaatorina tegutseb AS Revekor, tuleb meil alustada kõigega otsast peale.”

Räpina vallavanem ning endine Veriora vallavanem Enel Liin oli sel nädalal puhkusel. Räpina abivallavanem Riho Luht aga ütles Verora veesüsteemi teemal LõunaLehele, et vald on andnud veemajandust puudutava taristu üle vee ja kanalisatsiooniga tegelevale ettevõttele Revekor, kes on tellinud projekti ja esitanud rahastustaotluse keskkonnainvesteeringute keskusele.

„Selleaastase taotlusvooru vahenditest kahjuks Veriora projekt rahastust ei saanud,” tõdes Luht. „Põhjuseid, miks me raha ei saanud, on mitmeid: alustades elanike väikesest arvust ja suurest taotlejate hulgast ning lõpetades projekti erinevate hindamiskriteeriumitega. Tegeleme aktiivselt nii Veriora kui ka teiste piirkondade vee- ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamisega ja uute võimaluste otsimisega. Seni aga palume inimeste mõistvat suhtumist.”
 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/10/2021 09:58:15