Kagueestlase pöördumine riigikogu esimehele, majandus- ja taristuministrile, riigihalduse ministrile, tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalveameti juhile ning erakondade esimeestele

Lugupeetavad. Pöördun teie poole paljude kodukandi, aga ka endise töökoha ja sünnikodu kandi eakate, paljulapseliste perede, raskete haiguste käes vaevlevate, suhtelises vaesuses elavate või töökoha puudumise tõttu töötute inimeste nimel tõsise murega, mis on seotud elektri- ja maagaasi hinna mitmekordse tõusuga. Meedias on kajastatud piisavalt elektrihinna tõusu, kuid maagaasi hinnatõusu ei kajastata.

Teadaolevalt räägitakse rahvale pooltõdesid ka elektrihinna tõusu teemal. Avalikkusele ei räägita, et tänu saastava tootmise vähendamisele on meie riik tasuks saanud kliimarahasid, mille eest on näiteks sotsaiaaltöötajatele elektriautosid ostetud. Rääkimata jäetakse, et kliimarahadest oluliselt suurema summa eest on tulnud energiatootjatel süsihappegaasi kvoote sisse osta, mille tasud liidetakse tarbijate elektriarvele.

Elektriarvetelt võime näha, see summa üha kasvab. Kvoodi hind on tõusnud paari aasta jooksul vähemalt 13-kordseks, ehk 5-euroselt MW/h hinnalt 65 eurole MW/h. Keskmisele perekonnale tähendab see isegi elektri väga kokkuhoidliku kasutamise korral 200-400 eurot otsest lisakulu aastas. Väidetava CO₂ vähendamise nimel on hakatud eletrienergia tootmiseks hävitama niigi juba tagasihoidlikuks jäänud metsavarusid. Lisaks puidu põletamisega tekitatavale kahjule lähevad kallimaks pea kõik tooted ning tarbijad peavad kinni maksma ka muude alternatiivenergiate tootmise toetused.

Paraku on lahenduste otsimise asemel otsitud vabandusi ja põhjuseid hinnatõusu põhjendamiseks. Kahjuks pole olukorra leevendamiseks või lahendamiseks midagi muud kuulnud ega lugeda saanud peale paljudele inimestele haigettegevate peaministri sõnade, et kohalikud omavalitsused aidaku raskustesse sattunud inimesi.

Teatavasti on Eesti osa maailmas CO₂ emiteerimisel maksimaalselt 0,06%. Seda mikroskoopilist numbrit vaadates tekib küsimus, kas meie elanike reaalne vaesumine on ikka õigustatud lakke lendavate elektri, kütte, esmatarbekaupade, autokütuste jms hindade tõttu.

Kahjuks pole mitte ükski minister ega ühegi erakonna esindaja rääkinud maagaasi hinna 2,5-kordsest hinnatõusust. Ometi tarbib Eestimaal maagaasi vähemalt 80 000 perekonda. Ka mina ja teised kodutänava elanikud saime alles 1. oktoobril Eesti Gaasist teate, et maagaasi hind on senise 0,26 euro asemel 0,66 eurot kuupmeeter, ehk hinnatõus on 2,5 korda. Koos sellega tõuseb sama palju ka käibemaks ja aktsiisimaks. Aga maagaas on niigi raskustes elavate perede jaoks ehk olulisemgi kui elekter. Ilma elektrita saab ehk kuidagi elada, kasvõi kunagise ainsa valgusallika peeru, valgel, Mobiiltelefoni saab minna ka omavalitsusse laadima.

Väga paljud suhtelises vaesuses elavad, aga ka minimaalset palka saavad inimesed ei kujuta ette, kuidas saab talve üle elada kütmata majas. Puuküttega ahju ehitamine pole paljudele võimalik kehtivas ehitusseaduses toodud nõuete kohaselt või rahapuudusel. Tõsi, pensionärid võivad ka teie arvates ära surra, kuid suurtes raskustes on ka paljud madalapalgalised ja lastega perekonnad. Kas keegi on üldse reaalselt mõelnud selle peale, mida tähendab 2/3 Eesti inimestele elektri- maagaasi-, autokütuste ja ilmselt paljude esmatarbekaupade ja toiduainete väga suur hinnatõus?

Mis kasu on eesti inimestele kaitsekulude ulmelisest tõstmisest 2,31% -ni ehk oluliselt suuremaks kui teistes NATO liikmesriikides ja seda olukorras, kui vaesumine suureneb, kui ligi 40 000 last ei saa normaalselt toituda, kui üle 1000 inimese ei oma elamispinda ja peavad ööbima ei tea kus, kui ei suudeta hakkama saada koroonaga, kui terviseteenuste kättesaamine muutub eriti maapiirkondades üha raskemaks, kui hariduse kvaliteet langeb (ei suudeta koolitada ettevõtluseks vajalikke spetsialiste), kui Eesti rahvuskultuuri eestvedajad peavad leiva lauale saamiseks lahkuma kodukohast ja omandama mõne teise elukutse.

Peaministri soovitus, et raskustesse sattuvad inimesed pöördugu omavalitsuse poole, on pigem alandav kui reaalselt abisaamist tagav võimalus. Tänaseks pole isegi omavalitsustele selleks raha eraldatud. Teiseks on küsitav omavalitsuste ametnike ajaline suutlikkus taotlusi menetleda. Olen juba piisavalt näinud, kui bürokraatlikke ja raskesti täidetavaid taotlusvorme eluvõõrad ametnikud oskavad juurde produtseerida. Olgu ehedaks näiteks kasvõi maapiirkondades tegutsevate ja siiani sisuliselt tasuta töötanud kultuuritöötajatele suurelt lubatud palgatoetuse taotlusvorm, mis on paljudele maapiirkondades tegutsevatele tantsurühmadele või laulukooridele liialt pikk ja keerukas, taotluste menetlemine pikk ja üldse toetuse saamise tingimused on ülemõistuse karmid.

Sõnaga, suuresti reklaamitud treenerite ja juhendajate palgatoetust saavad ülikoolide ja ettevõtete all tegutsevad treenerid ning paljudele ülejõu käivate osalemistasudega silma paistvate suurte klubide all tegutsevad treenerid ja koorijuhid.

Valitsus on lubanud, et pensionid suurenevad märkimisväärselt. Kahjuks vaikiti maha, et pensionid tõusevad alles 2023. aastal. Siit ka küsimused:
1. Kas keegi valitsuses ja riigikogus kujutab ette, kuidas saavad meeletu hinnatõusu korral eeloleva talve ja võib olla ka järgmise aasta üle elada enamus pensionäre, paljulapselised pered, suhtelises vaesuses elavad inimesed ja üldse pered, kus kogusissetulek jääb alla kehtiva suhtelise vaesuspiiri?

2. Kas keegi omab kasvõi ligilähedast informatsiooni, kui paljud töötajad saavad seadusega kehtestatud miinimumtöötasu?

3. Talv on ukse eest. Mida kavatsevad riigikogu ja valitsus peale ulmeliste lubaduste ja paljudele inimestele äärmiselt haiget tegevate soovituste reaalselt ette võtta olukorra parandamiseks? Ainult aktsiisimäära vähendamine ei taga olulist hinnalangust.

4. Mida võetakse ette maapiirkondades tegutsevate rahvuskultuuri harrastajate ning koorijuhtide ja tantsutreenerite motiveerimiseks ja nende töö tasutamiseks, ka nendes tantsurühmades ja laulukoorides, kus sisuliselt pole võimalik leida raha nõutud 50%-liseks omafinatseeringuks, kuid kus tantsurühmad on aktiivselt tegutsenud ja osalenud nii maakondlikel kui vabariiklikel laulu- ja tantsupidudel?

5. Mida on teinud tarbijakaitseamet ja konkurentsiamet hindade tõstmise läbipaistvuse ja põhjendamise tagamiseks? Millega seletatakse näiteks Põlvas maagaasi hinna 1,94-kordset erinevust?

Ootan konkreetseid vastuseid ja reaalset tegevust eeltoodud murekohtade operatiivseks lahendamiseks.

Kui käesolevale kirjale ei peeta vajalikuks reageerida ja vastata, siis palun anda teada, kui palju allkirju on vaja koguda, et ametimehed ja riigikogu hakkaks paljude inimeste meeletu hinnatõusuga kaasnevatele muredele reageerima.

 

 

Autor: JÜRI VARIK, SK Sun Dome juhataja
Viimati muudetud: 14/10/2021 10:04:05