Margus Konnula. Foto: erakogu

Kas meie hulgas on palju neid, kes ühtegi arstirohtu ei tarvita? Kes kehva enesetunde puhul ei võta peavalutabletti, vaid ootab kannatlikult, joob palju vett, jalutab värskes õhus, viskab pikali, kuni jälle paremaks läheb. Kes teab ravimtaimede toimet, mis taim millise haiguse vastu aitab, näiteks kas või sellesama peavalu vastu. Kes teab, millised igapäevased populaarsed toiduained võivad tema organismile kahjulikud olla ja leiab meelekindlust neid ka vältida, leides samal ajal üles need asjad, mis tema organismi tugevdavad. Kes ei tarvita olulisel määral alkoholi, kes ei vahi ülemäära helendavaid ekraane. Kes leiab pidevalt aega sportida ja viibida värskes õhus, vahepeal lihtsalt lõõgastuda, saada aru, et tänasida toimetusi tasub homse varna visata küll.

Kui on inimene, kes seda kõike suudab, siis tema käest on küll ebaõiglane nõuda, et ta laseks endale vaktsiini süstida. Aga ma arvan, et suure osa inimeste puhul see nii ei ole ja nad elavad teadmises, et küll arstid ja arstirohud neid päästavad, kui midagi juhtub. Ja need, kes harjunud kas või vähesel määral arstirohtusid kasutama, ma ei usu, et nende jaoks koroonavaktsiinid midagi erilist oleks. Iga arstirohi, eriti see, mis peab kiiresti toimima, on mürk, kui teda palju võtta, et kiiremini terveks saada.

Mina usaldan arste, hoolimata sellest, et neid nii harva külastan, aga need harvad korrad on nad minuga imeasju teinud, ilma et oleks mulle mingeid kahtlaseid asju sisse söötnud. Ja just sellepärast, et ma neid usaldan, püüan võimalikult harva nende juurde sattuda, sest arsti töö on tegelikult sama loominguline töö nagu kirjanikutöö, elude päästmiseks on teinekord tõelist inspiratsiooni vaja, ja puhanud arst on efektiivsem.

Vaktsineerima lähen ainult siis, kui see tundub möödapääsmatu ja koroonavaktsiin on tegelikult esimene vaktsiin, mida ma täiskasvanuna olen saanud. Ja olen valmis sellest loobuma kohe, kui tunnen, et see enam ühiskonnale hädavajalik ei ole. Aga praegu on vaja. Kindlasti mitte 100% ei pea seda tegema, no kui inimesele see tõesti on raske. Mõni ei saa mingi hinna eest lennukisse istuda, mina ei suuda näiteks kuidagi rosoljet süüa, kuigi olen püüdnud, et mis see siis väga ära ei ole, aga ei suuda. Nii, et need, kes vähegi suudavad endale vaktsiinipritsi ligi lasta, võiks seda ikkagi teha, sest see tähendab olla solidaarne ka nendega, kes kuidagi seda ei suuda, see on võimalus ka nemad ühiskonda tagasi aidata. Kõrvalnähud kõrvalnähtudeks, keskeltläbi on liigsöömisel ja -joomisel tunduvalt suuremad kõrvalnähud ja kellel on kõrvalnähtudeks soodumus, ma arvan, et neile võib ka koroona põdemine olla ohtlikum kui teistele.

Matemaatiliselt võiks me ju saavutada – kui iga päev 2000 vaktsineerimata inimest nakatuks, oleksid nad kõik poole aastaga läbi põdenud ja kõigil vaktsiinipass olemas, aga see tähendab, et haiguse käigus paljud peakski proovima kodus ise hingamisharjutusi teha ja lootma, et see üle läheb.

Tore muidugi, kui keegi selle jutu ka vene keelde tõlgiks. Ma ei tea statistikat, aga mulle tundub, et ilma venelaste poole pöördumata on vaktsineeritute protsenti raske oluliselt suurendada. Nii Eestis kui ka Lätis. Kuigi ka mina arvan, et iga Eesti püsielanik võiks eesti keelest suhtlustasandil aru saada, siiski jõuavad mõned asjad emakeeles paremini kohale.

 

Autor: MARGUS KONNULA alias CONTRA, kirjanik, luuletaja, tõlkija
Viimati muudetud: 04/11/2021 09:42:07