Veel läinud nädalal ei kiirustanud haned lõuna poole rändama, vaid nautisid künniootel põldudel rohelust. Foto: Vidrik Võsoberg

Kui uskuda ilmateadlasi ja loodusmärkide vaatlejaid, siis pole ilmselt niipea põhjust suuski välja otsida – aga talisport tegemata ka ei jää.

Raplamaa ilmavaatleja Arvo Saidla ehk Metsavana ennustas Õhtulehele metsseapõrna ja ahvenauime põhjal, et terve novembrikuu jooksul pole külma oodata. Pärast kadripäeva hakkab aga tema hinnangul tulema pisut külma ja lund ning enne jõulu pöörab ilm talviseks. Jaanuari keskpaigast peaks lisanduma tublisti külma ja lund. Seda näitavat asjaolu, et kuusekäbisid on tänavu ohtralt. Külma ja lund peaks jätkuma pikalt ehk kevad tuleb hiline.

Meteoroloog Jüri Kamenik ennustas aegsasti, et oktoobri lõpul võivad sündida soojarekordid. Ajaks, mil mõnikord on paks lumi maas, ennustas tema, et termomeeter võib parimal juhul näidata 15 plusskraadi. Selline soe hilissügis on Eestis tavatu.

Sünoptik Kairo Kiitsak on samuti teatanud, et vähemasti novembri algus peaks tema hinnangul tulema soe, kraadid plussis ka öösiti.

Mitmes Eesti vaatlusjaamas purunesidki 30. oktoobri soojarekordid, teatas ilmateenistus. Ilmateenistuse valvesünoptiku sõnul kerkis termomeetri näit möödunud laupäeval kella 15 ajal kõige kõrgemale Võrus, kus mõõdeti koguni 15,8 °C.

Meie oma kandi ilmavaatleja, Võrumaa Raiste mees Peedu Palm on oma kogemuste põhjal pigem sama meelt, et talv ei kiirusta tulekuga. Aga loodusmärke on nii üht- kui teistpidiseid.

Jätkab Peedu Palm: „Ega ma nende prognooside osas väga ... ega siin midagi selget ole. Me kodused inimesed, põhiaeg läheb emaga tegelemisega ära. Eks ma ikka panen kirja üht-teist, aga prognooside tegemine ... Noh, eks kogemust ja silma – mõne variandi ikka võib analoogaastate põhjal pakkuda.

2001 ja 2010 olid väga ilusad soojad suved ja neile järgnenud sügis oli suhteliselt pikk, aga juba detsembris tegi nimetatud aastatel korralikku talve. See on üks märk, mis viitab, et talv võib ka veel selle aastanumbri sees kohale jõuda.

Teine märk on see, et nii sügisesel pööripäeval kui mihklipäeval olid valdavalt ida- ja kirdetuuled, see ennustab jahedapoolset sügist.

Aga vastupidiseid märke on ka. Kui oktoober puud lehtedest lagedaks teeb, siis tuleb pehme ja praktiliselt lumeta talv. Ja puud on praegu täitsa raagus, juba 20. oktoobri paiku olid lehed läinud. Aga eelmisel aastal oli veel kümme päeva hiljem veerand lehti puudes.

Üks asi, mida veel räägitakse mihklipäevast: et kui siis on udune ja sompus ilm, siis öeldakse, et pikalt talve ei olevat.

Aga loomadel ei ole mingeid muutusi näha. Eks küll vähe väljas käidud ja vähe ka jahimeestega lävitud – koroonaaeg paneb oma pitseri. Aga arvata on, et praeguse seisuga veel metsloomadel sügisene kasukas kõigil seljas, karvavahetust pole märgata.

Konnasid nägin veel hiljuti, enne seda suurt tuult. Ja muidugi liblikad ja kärbsed, kes tekivad vanas talus akna vahele. Kui päikest on, siis on neid ka kohe märgata. Samas on see üsna igasügisene nähe, ja isegi talvel sulaga olen kärbseid toas näinud.

Ma linnuvaatlusi ekstra ei tee, nende arvukust natuke vaatlen. Aga hanesid läks hiljuti üsna rohkelt, intensiivselt. Nii kõrgelt kui madalalt.

Oktoobris ja juba ka septembris jõudis Venemaa külm kõrgrõhuala Läänemere äärde välja. Mul on tunne, et jõuab vahest hilissügisel ka korraks. Kas külmetamine tuleb novembris või detsembris – pigem arvan, et detsembris.

Miinust näeme ikka selle aastanumbri sees ka. Novembri kohta võib arvata, et on ikka plussis, aga hiljem tuleb külma ka – mul on selline tunne praeguse seisu järgi.

Lumega on teine küsimus – väga raske midagi prognoosida. Teate ju küll, et ühes paigas on ja teises paigas mitte ... nagu nende sademetega ikka. Mõni paik saab päris ohtralt. Aga meil siin kagus vist polnud seda vihma vaja nii palju. Täitsa hea meel, et meist mööda läks see viimane sahmakas.

Kas jõulud tulevad valged või mustad, seda olen paar korda kuufaaside järgi proovinud ennustada. Eelmine aasta napilt õnneks, lund tuli jõuluööl. Tänavu küll ei julge öelda.

Hingedeajal tuleb kümme või isegi 12 plussi. Madalrõhkkondi on ka terve posu ookeani peal valmis ja küll nad üle tulevad ...

Inimene võib ju mõelda, aga iga aasta on midagi erinevat ilmade käigus. Ja mida rohkem andmeid talletatud, seda rohkem erinevusi leiab.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 04/11/2021 09:44:33