Valimisjaoskonnad Kagu-Eestis sügisel 2021.

Mõnistes tuntakse muret, et piirkonnast on volikogus vaid üks esindaja. Moostes soovitakse, et volikogus oleks esindaja igast endisest vallast. Räpinas ollakse üllatunud, et Reformierakond ülikiiresti meelt muutis.

Mitte kõik kunagised vallavanemad ei soovinud oktoobris toimunud kohalike volikogude valimiste kohta sõna sekka öelda.

Vastseliina valla viimane juht Raul Tohv juhtis valda 20 aastat. Ta valiti peatselt tööd alustavasse Võru vallavolikokku. Tohv märkis, et seda, kas volikogu liikmed ennast õigustavad, saab nelja aasta pärast hinnata.

„Mina ei ole ütleja, kas volikogu koosseis sai hea või halb,” sõnas ta ning lisas, et vallavolikogu koosseis on valla elanike valitud ja peab neli aastat vallas elukorraldusega seotud otsuseid tegema.

Mõniste valda kuraditosin aastat juhtinud Tõnu Lindebergi kurvastab, et Rõuge valla volikokku pääses piirkonnast senise nelja esindaja asemel vaid üks. „Ei usu, et üks saadik suudab nelja asendada,” lausus ta ning lisas, et volikogus on ülekaalus Rõuge ja selle lähikonna esindajad.

Mooste valda 20 aastat juhtinud Ülo Needo peab samuti tähtsaks, et igast endisest vallast oleks vähemalt üks esindaja volikogus. Ta valiti liitunud Põlva vallavolikogu eelmisse koosseisu ja ka peagi tööd alustavasse volikokku.

„Suures vallas on väga oluline, et igast piirkonnast oleks keegi piirkonna probleemidega kursis olija volikogus, sest siis saab piirkonna heaks midagi teha,” on kauaaegne Mooste vallavanem veendunud.

„Selleks, et igast endisest vallast saaks esindaja liitunud vallavolikokku, tulnuks ühinemislepingu ajal vastav punkt ümber teha,” vaatas ta tagasi. „Endisest Laheda vallast vist ei ole nüüd valitud Põlva vallavolikogus esindajat,” sõnas äsja reisilt naasnud Needo.

Ta tunnistas, et ei ole näinud liitunud vallas kolossaalset efekti. Positiivselt poolelt nimetas Needo vaid suurema investeerimisvõimaluse.

Viis ametiaega, 2005. aasta sügiseni Räpina valda juhtinud Inge Hirmo ütles, et rahvas teeb kollektiivselt alati õige valiku. Päris rahul ei ole ta sellega, mis toimus Räpinas peale valimisi: „Valimised võitis EKRE ning nende koalitsioonist eemalejätmine on strateegiline viga.”

Räpina valda enne liitmisi ligi kaks aastat juhtinud Kaido Palu lausus, et kui valimisnimekirjad avalikustati, võis prognoosida, millise tulemuse keegi saab. „Suurt üllatust ei olnud. Volikogus on palju uusi liikmeid ja praegu tundub, et tuleb eelmisega sarnane,” rääkis ta.

Palu üllatas Reformierakonna kiire meelemuutus: „Valimiste eel jäi mulje, et valimisliit soovitakse valitsuskoalitsioonist kõrvale jätta, kuid hääletamise järel muutis Reformierakond meelt.”

Mis tehtud, mida vaja teha?
Tänu sellele, et Moostel oli oma mees volikogus, sai piirkond raha külateede mustkatte alla viimiseks, Eestimaaehituse maja valmimiseks ja mõisakooli fassaadi korrastamiseks.

Needo lausus, et algaval perioodil tuleb Moostes häärberi ehk koolimaja vastas asuv ait korda teha. „Sinna tuleb võimla, pööningule skulptorite Ilme ja Riho Kulla galerii,” ütles ta.

Tohvi sõnul on suurel omavalitsusel kindlasti suurem investeerimisvõimekus. „Võru vallal ei ole probleemiks mõne aastaga Sõmerpalus uus lasteaed ehitada, Vastseliina väikese omavalitsusena ootas aastaid tõukefondidest abi, et saaks lasteaia ruumid renoveerida,” tõdes ta.

Tohvi sõnul olid endises Vastseliina vallas enne haldusreformi olemas kõik olulised teenused, hooned korrastatud ja taristu uuendatud ning teenused on jätkuvalt tagatud.

„Väga põletavat teemat Vastseliinas otseselt ei ole, mis ei tähenda, et midagi teha enam ei olegi,” lausus ta. Tohv tõi näiteks, et tööstusalast välja viiv tee tuleks otse Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteele ehitada ja ka kergliiklusteid rajada. Ta lubas volikogus välja pakkuda Vastseliina gümnaasiumi spordiväljakute arenduse lõpetamise.

Tohvi sõnul täitis Võru vallavalitsus valdade liitumise eel sõlmitud lepingu. „Olulisem ehitus oli vana kihelkonnakooli renoveerimine üürimajaks, samuti rahvamaja ümbruse haljastuse ja parklate uuendus,” tõi ta näiteks.

Lindeberg tunnistas, et tema ei oskagi liitunud valla kasulikkust Mõniste piirkonnale välja tuua.

Liitunud Räpina valla ühtlase arengu kohta märkis Palu naljatades, et äärealasid on ju järele aidatud. „Arendamine paistab rohkem silma endises Veriora vallas, endise Meeksi valla territooriumil asuvate objektide tarvis kasutati rohkem projektide vahendeid ning tänu koroonale sai vald esimese laine ajal ettevõtluse arendamiseks mullu kevadel raha Leevile, Mehikoormasse ja Räpinasse,” rääkis ta.

Mida oodatakse äsja valitutelt?
Hirmo sõnul on Räpina arenguks palju teha: „Meeksi maanteele tuleks liiklusohutuse eesmärgil kergliiklustee rajada, sadama väljaehitamine Mehikoormasse on eluliselt vajalik, Võõpsu vajab külakeskust.”

Ta märkis, et Räpina arengule on väga oluline hea koostöö aianduskooliga, mis on siiani kasutamata. Vaimusilmas näeb ta, et Võõpsu maantee ääred oleksid kenasti kujundatud. Samuti peab kauaaegne Räpina vallavanem oluliseks Sillapää lossi asjatundlikku kujundamist.

Äsja valitutelt ootab Lindeberg, et Rõuge vallaks liidetud viis endist väikest valda suudetaks ühtlaselt arendama hakata, sest liidetud olid tema sõnul väga erinevad nii tehtud kui ka tegemata jäetud toimingutes. Mõnes vallas oli arhiiv korras, mõnes mitte.

Rõuges oli viimase nelja aasta jooksul palju erimeelsusi ja volikogus kiskus vahel suureks sõnasõjaks. „Selles volikogus arvas osa liikmetest, et on nende õigus ja see on ainus õigus,” märkis Lindeberg. Ta loodab, et uus volikogu tuleb töine.

2009.‒2013. aastani Misso valda juhtinud Urmas Peegel märkis, et uue võimu aus siht võiks olla võrdne panustamine kõikidesse piirkondadesse.

„Tegevuste sisu on nagunii kinni võimulolijate maailmavaates ehk prioriteetides, kus ühed panustavad „kala”, teised „õngede” jagamisele,” edastas Peegel. Ta usub siiski, et uus volikogu suudab valda ühtlasemalt arendada. „Eks aega annab arutust,” lisas juba üle kahe aasta tagasi Missost ära kolinud Peegel.

Nii Needo kui ka Lindeberg sõnasid, et väikeses vallas pääsesid soovijad kiiresti vallavanema jutule. Elanikud teadsid ametnikke ja vastupidi, kuid suures vallas võtab näiteks vallavanema jutule pääsemine kauem aega.

„Suures vallas on kindlasti võimalik suhtlemist kogukondadega parandada,” on Tohv kindel.

 

 

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 05/11/2021 09:10:41