Foto: kaitsevägi

LõunaLehe poole pöördunud lugeja küsib: kas kaitsevägi ei võiks oma aeglasi veokeid Tartu poolt Meegomäele ja Nursipallu sõidutada mõnel muul ajal kui hommikusel tipptunnil? Kaitseväe kinnitusel on aga see olukord väljaõppe tegemisel üsnagi paratamatu.

„Sõidan äripäevadel Tartust Võrru tööle. Alustan sõitu kell 8, et 9-ks tööpostil olla. Viimasel ajal on see teekond mitmel korral osutunud ootamatult närvesöövaks, sest: riigikaitse,” kirjutas toimetusele Peeter.

„Mõned nädalad tagasi olin tipptunni ajal sunnitud tegema möödasõitu viiest kaitseväe veokist, mis liikusid üldisest sõiduvoost märksa aeglasema kiirusega. Tõsi küll, üks neist oli peatunud bussitaskus ja kaitseväelased togisid murelike nägudega selle esirehvi.

Sel esmaspäeval (eelmisel – toim) oli Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Tartust Võru poole sõitvaid kaitseväe veokeid neli. Need liikusid 65‒85 km/h, kogusid enda taha rekadest, kaubikutest ja sõiduautodest pikki troppe ja sünnitasid nii mitmeid liiklusohtlikke olukordi.

No hea seegi, et nad ei liikunud ühtses kolonnis.

Iseenesest ei ole nii aeglaselt liikuvast veokist hirmus raske mööda sõita, aga kui ikka päike särab näkku, tee on küllaltki kurviline ja Tartu poole liigub tihe autode voog, siis on näiteks täpselt planeeritud graafikuga rekajuhtidel ikka omajagu ohtlik möödasõidule minna. Pidin ise ka ühe möödasõidu kiiruga pooleli jätma, sest ootamatult ilmus Tartu suunas liikuv auto. Sealjuures ei ole minu jaoks midagi hirmsat, kui Võrru mõne minuti hiljaks jään, aga mõtlen just aja peale liikuvatele kaubaveokitele. Ja ka närvilisemapoolsetele noortele auto- ja kaubikujuhtidele, kes sabas tiksumisest tüdinuna esimesel võimalusel möödasõidule tuiskavad ja napilt tagasi saavad reastuda. Halvimal juhul aga ...

Jah, muidugi on liiklusvoog tihedam Tartu suunas ja Võru poole liigub tipptunnil vähem autosid, aga neid ikka on. Ja Võrru sõidetakse tööpäeva alguseks ka näiteks ju Savernast, Kanepist, Sõmerpalust ...

Siit minu küsimus: miks ei võiks kaitsevägi oma meeste ja tehnika liigutamist tunni või paari võrra edasi lükata – või hoopiski varasemaks võtta? Et vältida tipptunnil liikumist, säästa kaasliiklejate närve ja vältida liikluses ohtlike olukordade tekkimist.”

„Kiirust reguleerib liiklusseadus – sellest tulenevalt võib sõita näiteks kuni 60 km/h, kui kaitseväes ja kaitseliidus veetakse sõitjaid veoauto veoseruumis või kastis,” vastas 2. jalaväebrigaadi teabeohvitseri ülesannetes Julius Koppel. „Selleks et võimaldada ohutuid möödasõite, on kolonnis sõitvate masinate vahe 100 meetrit. Lisaks on suurte kolonnide liikumisest üldjuhul kohalikke teavitatud.”

„Miks vahepeal satuvad kaitseväe sõidukid tipptundidele – autojuhid peavad saama magada, süüa, samas tahame maksimaalselt kasutada ära päevast aega erinevateks väljaõppetegevusteks,” andis ta vastuse Peetri peaküsimusele.

Koppel nentis, et Tartu ja Võru vahel paratamatult kaitseväe sõidukeid liigub. Kaitseväe harjutusvälju Nursipalus kasutab näiteks ka kaitseväe akadeemia.

„Küll aga ei liigu kaitseväe sõidukid niisama, vaid seoses väljaõppega, mille kvalitatiivseks läbiviimiseks ei sobi kõik väljaõppekohad ühtemoodi,” märkis jalaväebrigaadi esindaja rõhutamaks, et laigulised masinad ei sõida maanteedel niisama lusti.

Kuidas käib kaitseväe masinapargi tehnoülevaatus?
Peeter tundis veel huvi: „Kas või kuidas tehakse tehnoülevaatust kaitseväe sõidukitele, kas neid vanemapoolseid masinaid üldse reeglipäraselt üle vaadatakse ja kui, siis kas seda teevad kaitseväe oma mehed oma enda punktides, olles samas saanud varustusosakonna juhilt suulise tungiva soovituse mõnedest tülikatest riketest mööda vaadata?”

2. jalaväebrigaadi esindaja Julius Koppeli vastus sellele küsimusele oli napisõnaline: „Tehnoülevaatused on kaitseväes reguleeritud liiklusseadusega (§ 85) ja nende täitmisel hinnaalandust kuidagi ei tehta.”

Liiklusseaduse vastav paragrahv ütleb järgmist:
1. Kaitseväe ja kaitseliidu mootorsõiduk, maastikusõiduk ja nende haagised peavad olema kehtestatud korras registreeritud ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.
2. Kaitseväe ja kaitseliidu mootorsõiduki, maastikusõiduki ja nende haagiste registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimise korra ning tehnonõuded mootorsõidukile, maastikusõidukile ja nende haagistele ning nõuded nende varustusele kehtestab kaitseminister määrusega.
3. Kaitseväe ja kaitseliidu sõiduki tüübikinnituse tunnistamisel on pädevaks asutuseks kaitseväe logistikakeskus.

Viidatud kaitseministri määrus käsitleb ainult sõiduki registriandmetega seonduvat. Küsimus, kes ja kuidas Unimogidele tehnoülevaatust teeb, jääb siinkohal selgema vastuseta.

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 11/11/2021 09:15:35