Tartu ülikooli reoveeuuringu koroonakaardilt on näha, et Põlva helendab tumepunase täpina, mis tähendab, et seal on viirust kõige rohkem.

Põlva ja Võru linna lahutab vaid paarkümmend kilomeetrit, linnade vahel käib tihe liiklus ning ka inimeste vahel küllalt sage ja aktiivne läbikäimine. Ometi näitas viimane koroonaviiruse reoveeuuring viimati, et Võrus oli viirusekandjaid Eesti kontekstis mõõdukalt, Põlvas aga väga laialdaselt. Kuidas nii?

Koroonaviiruse reoveeuuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on olukord üle Eesti ühtlaselt halb. Eestis polnud eelmise nädala seisuga enam pea ühtegi asulat, kust koroonaviirust ei leitud. „See, et leiame võrdlemisi suurtes kogustes viirust juba ka mistahes väiksema asula punktproovidest, näitab, et viiruse levik on üsna kontrollimatu,” rääkis Tenson.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade proov kajastab ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ja annab usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid teadlaste sõnul vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Millest aga ikkagi tuleb Võru ja Põlva sedavõrd suur erinevus? Tanel Tenson ütles LõunaLehele asja selgitades, et Võrus ja Põlvas võetakse 24 tunni keskmistatud proovid. „Ei saa öelda, et Võrus viirust üldse ei oleks. On ikka. Eks see viiruse tase natuke kõigubki,” ütles Tenson. Ta lisas, et see sõltub nakatunute arvust ja ka sellest, kui palju parasjagu muud vett (tööstuslik reovesi, sademevesi) puhastisse tuleb.

Nagu uuringust selgelt teada, sisaldab reovesi koroonaviirust. Reovesi satub teadupärast lõpuks puhastatud, aga mitte desinfitseeritud kujul veekogudesse. Nii tekib lihtsal inimesel küsimus: kas ka näiteks jões-järves ujudes või kala püüdes on võimalik nakatuda?

Tenson ütles selle peale, et koroona on viirus, mitte bakter. Paljuneda saab viirus ainult inimese või mõne muu looma organismis. Koroona on oma nime saanud viirusosakest ümbritsevast kroonist (eesti keeles ka pärg).

„Need on viiruse ogavalgud, mis vastutavad peremeesrakku tungimise eest,” selgitas uuringu juht. „Reovees kaotab viirus oma krooni kiiresti ja seetõttu enam nakkusohtlik ei ole.”

Põlva suur koroonaviiruse hulk on seda imelikum, et Põlvas on vaktsineeritus Kagu-Eestis kõige suurem. Terviseameti andmetel on Põlvamaal vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 67 protsenti inimestest, samal ajal kui Võru- ja Valgamaal vaid 62 protsendi ringis. Professor Tenson märkis, et ega mõned protsendid suurem vaktsineeritus ei aita. „Et puhanguid ära hoida, peaksime vist umbes 90 protsendi peal olema,” ütles Tenson. „Aga ka nakatunute arvult elanikkonna kohta on Põlva päris tipus.”

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu eelmiste tulemuste järgi on koroonaviirus levinud üle Eesti sedavõrd laialdaselt, et piirkondlikke erinevusi enam esile tuua ei saa. Viirus on suurtes kogustes levinud ka Saaremaal ja Hiiumaal. Sealjuures näitavad suurt koroonaviirusesisaldust ka kaua paremas seisus püsinud Lääne-Eesti ja suuremate saarte proovide analüüsi tulemused.

Lõuna-Eestis on reoveeproovi põhjal viirust kõige enam Põlvas, Elvas ja Kanepis, samuti Tartus, Tõrvas, Otepääl ja Vastseliinas. Mõõdukalt on viirust Valgas, Võrus, Antslas, Värskas ja Räpinas.
 

 

Autor: TARMO SAAR
Viimati muudetud: 11/11/2021 09:17:01