Kõik küsitletud on ühte meelt, et kohtküte peab hajaasustusega piirkondades jääma, sest ahjud-pliidid kindlustavad igas olukorras sooja ja võimaldavad ka toitu teha. Nii korstnapühkija kui ka pottseppmeister soovitavad kütta vaid kuivade puudega.

Nädal tagasi vahendas üks üleriigiline päevaleht keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Pärtel Niitaru edastatud seisukohti ahjukütmise lõpetamise vajadusest kodudes, sest pikk kütteperiood mõjub nii inimeste tervisele kui ka õhule halvasti. Lisatud oli, et riik toetab rahaga kohtkütte asendamist kaugkütte või soojuspumbaga, aga ka vana ahju asendamist uuega.

Kuigi loos märgiti pealinna Nõmme linnaosa ja Tartut, mõjus plaani väljaütlemine riigiametniku poolt pandeemia ning lakke hüpanud elektri, gaasi ja mootorikütuste hinna kõrval ka kagunurga elanikele järjekordse ärritava tegurina.

„Niigi raskel ajal oli sellise mõtte väljaütlemine läbimõtlematu ja tekitas osas inimestes ärevust,” ütles Võrumaal elav pottseppmeister Rain Varik.

„Selle ennatliku mõtte realiseerumine tuleb inimestele väga kulukas ning ma ei kujuta küttekollete väljalõhkumist eramutest hästi ettegi,” rääkis Peeter (perenimi toimetusele teada). Ta elab Mehkamaal hajaasustusega piirkonnas, kus lähiümbruse eramutes annavad sooja ahjud-pliidid.

Ühe korraliku ahju ehitamisele on inimesed sõltuvalt materjalist tuhandeid eurosid kulutanud.

„Kui meil on vool mitu päeva ära ja õues on 20 kraadi külma, kuhu me siis minema peame, kui elamises ei ole ühtegi küttekollet?” küsis Peeter, kelle sõnul tagavad küttekolded maakohtades sügisest kevadeni turvatunde, et majas saab alati sooja.

Seitsmendat aastat korstnapühkija ametit pidav Heiti Pavlov Savernast ütles, et maapiirkondades on ahjud-pliidid asendamatud. „Rahvas ei ole nii rikas, et ahjud-pliidid välja lõhkuda ja elektriga kütma hakata, seda enam, et praegu on elekter kallis,” sõnas ta.

Variku sõnul on küttekollete olemasolu eramutes ka sisejulgeolekuks vajalik: „Kui elekter läheb pikemaks ajaks ära, ei pea inimesi mujale evakueerima, nad saavad tänu küttekolletele kodus nii süüa teha kui ka sooja.”

Kõik, mis on seotud elektriga, on tänavu juba kallis.

Kuivad puud elektrist kindlamad ja odavamad
Peeter ütles, et kui maja köetakse õhksoojuspumbaga, ei pruugi see 25 ja enama külmakraadi korral maja soojaks küttagi ja vajab toetavat soojusallikat. Õhksoojuspump töötab elektriga, mille hind on praegu laes.

Pavlovil on elamises õhksoojuspump. „Mida võimsamalt ventilaatorid puhuvad, seda rohkem pump sooja annab ja seda rohkem see ka elektrivoolu võtab.” Ta ennustas, et novembri-detsembri ja tuleva aasta talvekuude elektriarve tuleb mullusest mitu korda suurem.

„Maakütte paigaldus on kallis ja ka see küte toimib elektri abil,” märkis Varik.

Korstnapühkija sõnul on kõige mõistlikum ikka kuivade puudega kütta. Millal on puu kuiv? Pavlov soovitas võtta kaks halgu ja need kokku lüüa: „Kui kuulete kõlinat, siis on puud kuivad.” Üldjuhul kulub puude kuivamiseks kaks aastat.

Küttekolletele on kõige kasulikum haavapuu, mida korstnapühkija nimetas koguni korstna tohtriks, sest haavaga kütmisel ei teki pigi ehk haab hoiab korstna puhta. Kask on tihke puu ja põleb valusalt. Pavlov soovitab kaske lepaga segamini ahju panna, siis ei tule leek nii valus.

Märgi puid ei tohi üldse küttekoldesse panna, sest need hakkavad seal vinduma ja tekitavad pigi nii küttekoldesse kui ka korstnasse. Pavlov ütles, et kui küttekolded on terved, regulaarselt pühitud ja neid köetakse kuivade puudega, ei saasta nad ka õhku.

Varik soovitab kõigil koldes tuli süüdata ülevalt, sest sel juhul on põlemine poole puhtam: gaase tuleb vähem ning kasutegur on suurem. Ülevalt süütamisel läbivad puugaasid leegi ja nii saavutatakse soojem ahi vähema kütmisega.

Varik lisas, et palju oleneb ka sellest, kas inimesed põletavad kolletes prügi. „Prügi põletamisel küttekoldes väljuvad korstnast kantserogeensed aineid, kuid see tegevus hävitab ka küttekoldeid,” sõnas ta.

Korstnapühkija näeb sellise tegevuse töö käigus ära. „Viimastel aastatel ei ole oma klientuuri kodude küttekolletes märganud prügi põletamist,” lausus Pavlov. Kui ta korstnapühkijana alustas, pidi ta osale inimestele selgitama, miks on prügi põletamine küttekolletes kahjulik.

Pavlovi tööpiirkond hõlmab nelja maakonda: Põlva-, Võru-, Tartu- ja Valgamaad.

Kas kellegi surve?
1994. aastast pottsepatööd tegev Rain Varik näeb kohtkütte lõpetamise mõtte taga kaugküttefirmade lobitööd, sest mida enam firmal on tarbijaid, seda suurem on küttefirma sissetulek. „Tartus on see teema juba pikemat aega üleval,” teab ta.

Võru vallas elav Mario (perenimi toimetusele teada) kahtlustab samuti, et mõtte taga võib olla kellegi surve. „Meil ju paljud poliitilised otsused tehakse kellegi survel. Nii võime ka laulupeod ära keelata, sest lauljad hingavad pilvede kaupa süsihappegaasi välja.”

Paraku ei nimetanud keskkonnaministeeriumi peaspetsialist kõnealuses ajaleheloos, kui palju on Eestis kohtküttega maju, ega märkinud sõnagi hajaasustuse kohta.

Ka Mario nimetas kohtkütte lõpetamise mõttega väljatulemist praegusel hetkel vastutustundetuks, sest nii elektri, gaasi, bensiini ja diislikütuse hinnad on juba väga kõrged.

Ta märkis, et näiteks metsatulekahjudest tekkiv õhusaaste on mitu korda suurem kui kohtküttest tulenev saaste.

Mario ostab kuivi küttepuid ammuse tuttava käest ja tänu sellele saab neid odavamalt: „Maksan 50 sentimeetri pikkuse segapuude ruumimeetri eest 35 eurot.”

Küttepuude müüjad aga kinnitasid kui ühest suust, et ruumimeetri hind on juba tõusnud või tõusmas.

Helistasin 4. novembri LõunaLehes rubriigi „Puit” all toodud küttepuude müüjate telefoninumbritele.

Küttepuude hinnad on tõusnud või tõusmas
„Jah, ruumimeetri hind on tõusnud,” ütles mees, kes ei soovinud isegi eesnime öelda. Nimetagem teda lehelooks Arvidiks. Oma asukohaks nimetas ta Rõuge valda. „Ruumimeetri hind on 50 eurot ja alla selle ma enam ei müügi ning vahet ei ole, kas küttepuude pikkus on 30, 40 või 50 sentimeetrit,” kõneles ta.

Arvid lisas, et kevadel müüb ta kuivemaid puid, mille ruumimeetrist küsib juba 55 eurot. Suurema koguse ostmise korral lubas mees veidi allahindlst teha. Arvid märkis, et saab palju tellimusi Põlvamaalt, kuhu koormat viies lisandub transpordikulu, kuid Võru linna inimestelt ta veokulu ei küsi.

Indrek pakub küttepuid Kambjast Tartumaalt. Tema sõnul enam 30 sentimeetri pikkuseid küttepuid ruumimeetriga ei müüagi. „Trend on neid kottides müüa.”

Ta küsib praegu 40-sentimeetrise märja puu ruumimeetrist 38 ja 50 sentimeetri pikkuse ruumist 36 eurot. Kuna puid lõigatakse ja lõhutakse elektri abil töötavate masinatega, ei jää need hinnad samaks.

Võrumaa mees Janek (perenimi toimetusele teada) on küttepuid teinud ja müünud tosin aastat ning tunneb valdkonda. „Mina tänavu veel ruumimeetri hinda tõstnud ei ole, sest vanast kogusest on veidi müümata,” lausus Janek. 30-sentimeetrised maksavad 40, 40 cm 38 ja 50 cm 37 eurot ruumimeeter. Kuiva puu ruumimeeter on kaheksa eurot kallim. Ta tunnistas, et tulevast aastast tuleb ruumimeetri hinda tõsta, kuna elektri ja kütte hind on juba tõusnud.

Janek oletas, et ruumimeetrile võib lisanduda üle viie euro. „Kui palju täpselt, on raske öelda, sest lisaks juba mainitud hindade tõusele on lisandunud nõudeid ka veokitele,” selgitas ta ning lisas, et küttepuu müügihinnas mängib rolli ka toorme saadavus.

„Ostjad soovivad küttepuudeks leppa, kuid paju nad ei taha, peavad seda okslikuks,” ütles ta. See muidugi ei tähenda, et paju kõdunema jääks. Selle ja muugi puu ostavad ära graanulitehased. Metsafirmadel ongi lihtsam tooret graanulitehasele müüa, sest graanuliteks sobib kõik, küttepuude tegija peab aga kvaliteetset puud saama.

Janeki sõnul on tal küttepuude tellijate arv kasvanud, nende seas on ka uute eramute omanikke. Ta viib puid nii Võru- kui ka Põlvamaale. Näiteks Räpina elanikud tellivad koorma toorest küttepuud sügiseti, kui kuivad puud on kuuris, ja laovad märjad õue riita.

Ta ei usu, et kohtküte hajaasustusega aladel lõpetatakse. Ahju ja pliidi kütmine on maal pika traditsiooniga. „Keegi ei suuda praegu kaugkütte tarvis vajalikke trasse igasse tallu vedada,” sõnas Janek ja oletas, et ehk lõpeb kohtkütte millalgi, nii saja aasta pärast, kui igale poole tulevad päikesepatareid.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/11/2021 09:22:40