Põlva valla koalitsioonileppe allkirjastamine. Vasakult: Lennart Liba, Georg Pelisaar, Arne Tilk, Leander Konks. Foto: Põlva VV

Koroonaviiruse leviku poolest riigi tippu jõudnud Põlva vald maadleb raske haigusega ja on nõudnud viiruse leviku tõkestamiseks üleriigilisi piiranguid. Lisaks on Põlva vallas toimumas mõningane juhtide vangerdamine, mis kujutab ka põlvkonnavahetust: 60ndates eluaastates seniselt vallavanemalt võtab ameti üle 30ndates mees. Üks valla senistest juhtidest ja siinse juhtpartei tippliikmetest jääb aga oma ametist ilma.

Põlva valla uus-vanal juhtkonnal on olnud töörabamist mitmel rindel. Vald sattus hiljuti koroonalainel punase laterna rolli. Nakatumiste arvult tõusti Eesti esimeseks, hooldekodus nappis töökäsi, haiglas rabeleti suuremalt jaolt vaid koroonahaigeid aidates. Nädala lõpu seisuga oli seitsme viimase päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta Põlva vallas 1810. Vaktsineerituse tase oli riigi madalamaid: 57% elanikest ja 66% täiskasvanutest.

Reedel saatis Põlva vallavalitsus välja teate, milles tõdeti, et seoses COVID-19 pandeemia eriti ulatusliku levikuga Põlvamaal (ja kogu vabariigis) on suure ohu all elutähtsate teenuste ehk igapäevase arsti- ja päästeabi osutamine.

Vald teatas, et Põlvamaal on personali nakatumise tõttu suur puudus meditsiiniõdedest, hooldajatest, aga ka päästetöötajatest. „Juba praegu elame reaalsuses, kus Põlva hooldekodus on 37 hoolealuse jaoks vaid kolm hooldajat, kuna kõik teised on haigestunud koroonasse,” teatas vallavalitsus teabespetsialist Joonas-Priit Sibula vahendusel. „Sarnane olukord valitseb Põlva haiglas. See tähendab, et on eelnimetatud teenuste katkemise oht. Nakatunute arv on suurem kui eales varem ja praeguste kehtestatud piirangute valguses pole loota olukorra paranemist niipea. Meil puudub maakondade vahel piir. Põlvamaad ei lahuta teistest piirkondadest ka vesi ega soo. Kellel täna veel peaaegu korras, võib homme olla hädas.”

Eelnevast lähtuvalt kutsus Põlva valla kriisikomisjon üles kehtestama rangemaid COVID-19 piiranguid kogu riigis ning leidis, et ainult ühiskonna täielik sulgemine aitab praegust kriitilist olukorda leevendada.

Laupäeval tegi Põlva valla olukorra ja ülekutse peale avalduse peaminister Kaja Kallas. Ta oli sel päeval pidanud maha erakorralise nõupidamise vallavanem Georg Pelisaare, Põlva haigla juhi Margot Bergmanni, Lõuna meditsiinistaabi juhi Juri Karjagini, hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule ning terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhi Tiia Luhtiga.

„Terviseameti andmetel tuleb Põlvamaal väga palju haigestumisi just üritustelt, koolidest, kortermajadest ja perekondlikest läbikäimistest,” märkis peaminister. „Olukorda tuleb suhtuda tõsiselt. Nii nakatumise kui ka vaktsineerimise tase on kohalikes omavalitsustes erinev ning igal kohalikul omavalitsusel on õigus astuda lisaks valitsuse kehtestatud kontrollmeetmetele ka ise täiendavaid vajalikke samme viiruse leviku piiramiseks. Rõhutasin seda kohtumisel ka Põlva vallavanemale ning andsin meie kohtumise põhjal tungiva soovituse läbi mõelda ja kohe ellu viia kõik võimalused kontaktide vähendamiseks.”

Kallas soovitas muu hulgas jätta ära avalikud meelelahutus- ja spordiüritused, tagada maskide kandmine, soodustada vaktsineerimist ning jätta ära koolide väljasõidud.

Vallavanem on valitsusjuhi soovituste kommentaariks juba muu hulgas tõdenud, et osavõtt üritustest on nagunii leige ja nende ärajätmine vaevalt et olukorda suuri muutusi toob. Üleriigiliste piirangute vajalikkust on Pelisaar põhjendanud ka sellega, et mingit liikumiskeeldu pole ja nii käivad põlvalasedki näiteks rahvarohkes Tartu Lõunakeskuses.

„Täna võib öelda, et olukord on veidi parem kui nädala jooksul on olnud,” iseloomustas vallavanem Pelisaar üleeile LõunaLehele koroonaalast olukorda Põlva vallas. „Justkui paistaks väike valgus tunneli lõpus, aga nii lihtsameelne ma pole, et uskuda, et see on möödas.”

Esmaspäeval kogunes Põlva valla kriisikomisjon, arutamaks COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks võimalike kohalike meetmete ja piirangute rakendamist.

Komisjon märkis, et terviseameti poolt Põlvamaale koostatud nakatumise kokkuvõttest seisuga 5. november on näha, et viimase seitsme päeva jooksul on kõige rohkem nakatumisi perekonnas, järgneb teadmata nakatumiskoht, seejärel tuleb nakatumine tervishoiuasutuses, hooldekodus ja töökohal.

Tuginedes koolidest saadud seiretestimise tulemustele ja terviseameti analüüsile, otsustati vaadata kõiki koole eraldi ja distantsõppe korraldamine otsustada haridusasutuse põhiselt, sõltuvalt nakatunute arvust. Üleeilsest ehk 9. novembrist läks kaugõppele Mooste mõisakool.

Üritusi ära ei jäeta
Komisjon otsustas, et kultuuriüritused võivad toimuda, kui tagatakse täidetavus kuni neljandik ruumi istekohtade arvust ja on täidetud kõik hetkel kehtivad piirangud: kehtiv COVIDi-tõend, hajutatus, maskikandmine ja käte desinfitseerimine ning üritus lõpeb kell 23.

Vallavanem jäi LõunaLehega suheldes kindlaks, et valla inimestelt ei tohiks ära võtta võimalust vähemalt näiteks pooleteiseks tunniks lõõgastuseks filmimaailma minna – eriti, kui kinolised kannavad maski, on vaktsineeritud ja saalis on hea ventilatsioon. Seda enam, et nädalavahetusel kaubanduskeskuses osteldes, suheldes ja meelt lahutades on viiruse leviku oht märksa suurem.

Põlva vallavalitsuse ettepanekul kogunes üleeile ka maakonna turvalisuse nõukogu, et arutada olukorra tõsidust maakonnas ning edasisi samme. Põlva maakonnas oli 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta esmaspäevase seisuga 3136. Võrdluseks: Hiiumaal tublisti üle kolme korra väiksem. Räpina vald teatas esmaspäeval nukralt, et on tõusnud kõige kõrgema koroonaviiruse nakatumisega kohalikuks omavalitsuseks Põlvamaal – ja seega ilmselgelt võtnud naaberomavalitsuselt Põlvalt üle kogu riigi punase laterna rolli.

Tööd mitmel rindel
Koroonakriisiga võitlemise kõrvalt viimistleti Põlva vallas läinud nädalal palehigis olulist dokumenti ja reedel kirjutati uus koalitsioonileping alla.

Leppe allkirjastasid Reformierakond (esindaja Lennart Liba), Keskerakond (Georg Pelisaar), erakond Isamaa (Arne Tilk) ja valimisliit Põlva Areng (Leander Konks).

Seniste koalitsioonipartnerite Reformierakonna, Keskerakonna ja VL-i Põlva Areng kõrvale on uude koalitsiooni kaasatud ka Isamaa. Uuel koalitsioonil on 27-liikmelises volikogus 17 kohta (nimekirjade järgi võiks arvuliselt olla 18).

„Koalitsioonipartnerid soovivad üheskoos panustada kvaliteetsesse haridusse kõigis Põlva valla koolides, toetada rikkalikku kultuuri- ja sporditegevust, jätkata ettevõtluskeskkonna väljaarendamist ning Põlva linna kui maakonnakeskuse linnasüdame kujundamist,” teatasid uued koalitsioonipartnerid. „Järgmisel neljal aastal suurendatakse kogukondade ja külade toetusmeetmeid, et tugevdada piirkondade arengut, ja ehitatakse välja lasketurismikeskus.”

Valla juhtimises tulevad mõningased vangerdused. Volikogu esimehe koha saab KE ehk Georg Pelisaar. Vallavanema ametikoha saab Reformierakond. 62-aastaselt ja Põlvat tosin aasta juhtinud Pelisaarelt võtab vallavanema tooli üle senine ehitusvaldkonna abivallavanem Martti Rõigas (37).

Üks abivallavanema koht läheb Keskerakonnale (kultuur, haridus ja sotsiaalvaldkond) ja teine Isamaale (ehitus, planeerimine ja maakorraldus). Esimese koha võtab senine Põlva kooli juht Koit Nook (mis puutub kooli tulevasse juhti, siis on Põlvas sahistatud, et siinkohal tasub silma peal hoida sama kooli õpetajal ning KE nimekirjas ka volikokku kandideerinud Karl Tammistel), teise aga omaaegne vallavanem, praegune Kagu ühistranspordikeskuse projektijuht Arne Tilk.

Veel aastapäevad tagasi kritiseeris toona volikogu opositsioonis olnud Tilk teravalt Põlva vallajuhtide tegevust seoses vallamaja krundi tarbeks maade vahetamisega.

Lisaks saavad KE, RE ja VL Põlva Areng nimetada vallavalitsusse veel ühe liikme. KE esindaja on Ester Tuiksoo, valimisliidust liitub vallavalitsusega mittekoosseisuliselt Indrek Žvirblis, RE oma esindajat alles valib. Seni kuulusid vallavalitsusse vallavanem, abivallavanemad ja kaks osakonnajuhatajat (finants- ja sotsiaal-).

Žvirblis on Põlva haigla haldusjuht, Tuiksoo nimi ei vaja ei Põlvas ega ka laiemalt kogu riigis lähemalt tutvustamist.

Mittekoosseisuliste liikmetega vallavalitsuse näitena tõi Georg Pelisaar välja Kuusalu valla: seal on tema sõnul valitsuses vallavanem ja viis vallavalitsuse liiget, kes töötavad väljaspool vallavalitsust, ent saavad istungitel osalemise ja otsustamise eest mõningast kompensatsiooni. Samalaadset skeemi püütakse nüüd esimest korda rakendada Põlva vallas.

Senine abivallavanem tõrjuti välja
Erinevalt Martti Rõigasest (ja ka Tuiksoost) rahvalt volikogu liikme mandaadi saanud keskerakondlane Janika Usin ei jätka kultuuri abivallavanema ametis ja on teatanud, et jääb volikogus opositsiooni. Usin soovis ametis jätkata, kuid partei piirkonna juhatus asendas ta Noogiga.

„Küsimuse, et kuidas nii juhtus, peate küsima Georg Pelisaarelt, Ester Tuiksoolt ja Koit Noogilt,” kommenteeris Usin LõunaLehele. „Tegemist on Keskerakonna Põlva osakonna juhi, piirkonna juhi ja praeguse vallavanemaga, kes, nagu näha lõpptulemusest, otsustasid kohad igaüks endale jagada. Vallavalitsuse struktuuri arutelu käigus ei toetanud ma ideed suurendada oluliselt juhtimistasandi kulusid olukorras, kus töötajate palgatõusuks raha napib. Aga nagu näha, pole rahva toetus edasiseks jätkamiseks oluline. Kõnekas on ka fakt, et vaid üks tulevase valitsuse liige sai rahvalt volikogu liikme mandaadi.”

Vallavanem Pelisaare sõnul pole ette näha märkimisväärset valitsemiskulude kasvu: praeguste arvutuste kohaselt 2% ringis. Ta märkis aga, et valla juhtimise struktuur on veel paika panemata ja ametlikud volikogu otsused selles valdkonnas tegemata. Pelisaar meenutas veel, et neli aastat tagasi oli Põlva vald üks omavalitsustest, kus valitsemiskulud kõige rohkem vähenesid.

Vaadates tagasi kaheksa-aastasele tööle abivallavanemana, sõnas Janika Usin, et on tänulik, et talle usaldati juhtida Põlva valla hariduselu, suunata noortega seotud arenguid, seista kultuuri- ja spordirahva eest ning toetada inimeste panustamist omaenda tervisesse. Ametist lahkuv abivallavanem avaldas tänu oma kolleegidele ja koostööpartneritele.

„On kindlasti põhjust rahuloluga tagasi vaadata kõikide nende, aga eriti viimaste aastate keerulistes tingimustes tehtud saavutustele,” sõnas ta. „Sellele tööle andis hinnangu ka valija, need 175 toetushäält valimistel on kindlasti mulle tunnustuseks. Tunnustuseks on ka need sajad toetuskõned ja kirjad, millega avaldati tänu ja poolehoidu. Väga palju ka nördimust ja pahameelt, selliste otsuste üle, mida rahvas tulevikus kindlasti ei unusta. Mis edasi, näitab aeg!”

Vallavanem asub juhtima volikogu
Otsus vallavanema amet nooremale koalitsioonipartnerile Martti Rõigasele üle anda ei tulnud Georg Pelisaare sõnul üldse raskelt.

„Eks ma olen selle peale mõelnud juba mõnda aega, et omavalitsust võiks juhtida natuke noorem inimene,” sõnas ta. „Ja arvestades, et ma olen seda tööd teinud üle kümne aasta, siis mingil hetkel hakkad ju ammenduma. Uusi ideid ja energiat on vähemaks jäänud. Eks on ka vanemaks saadud. Teine asi on see, et peetakse ju normaalseks, et iga kaheksa või kümne aasta tagant tuleks midagi elus muuta, näiteks vahetada töökohta. Seda kõike silmas pidades ma arvan, et sedapidi otsus oli mõistlik.

Pelisaar tunnistas, et kõigest hoolimata on tal ka mõnevõrra kahju valla tegevjuhtimisest, plaanide ja otsuste tegemisest kõrvale astuda. Samas lubas ta, et ei muutu mingisuguseks „tehniliseks järelevalveks vallavanemale” – vallavanemaid saab olla ainult üks.

Tulevane vallavanem: esimene eesmärk on koostöö ülesehitamine

Martti Rõigas, kui Põlva vallavolikogu uus koosseis kinnitab teid vallavanemaks, siis mida peate oma uue töö esimeseks väljakutseks?
Siinkohal ruttame sündmustest ette, aga olen seisukohal, et valla juhtimine on meeskonnatöö ja vallavanem on üks osa meeskonnast. Meil on koalitsioonis neli osalist ja plaanis moodustada laiapõhjaline vallavalitsus. Seetõttu saab olla esimeseks eesmärgiks kogu uue meeskonna omavahelise koostöö ülesehitamine. Sest lihtsalt panna kokku erinevad inimesed ja loota, et me kohe üksteist lõpuni mõistame ja esimesest päevast ideaalse meeskonnana töötame, ei ole piisav.

Kas või kuidas oleks võimalik kohalikul tasandil lahendada Põlvat tabanud koroonakriisi?
Koroonaviirus ei tunnista omavalitsuse ega riigipiire ja levib inimeselt inimesele. Seega ei ole võimalik ühel omavalitsusel üksi viiruse levikut peatada, sest valla kehtestatavate piirangute võimalused on väga ahtad. Viirusele meeldivad kontaktid ja inimeste tihe läbikäimine, teisiti see levida ei saa. Seetõttu saab seljatada koroonaviirust ainult üheskoos, kõigi inimeste ühise pingutusena, kus vastutustundlik käitumine algab just üksikisiku tasandilt.

Koalitsioonileppes lubatud asjadest mitmed on tegemisel (nt vallamaja) või ilmselt tehtavad (riigimaja), aga seni pole Põlval õnnestunud saada toetust laskespordikeskuse ehitamiseks. Millised võimalused vallal siin on? Mis saab siis, kui edaspidigi ei saa selle objekti jaoks väljastpoolt toetust?
Tulevasel koalitsioonil on plaanis laskespordikeskuse loomisega igal juhul edasi minna ja päris õige ei ole ka asjaolu, et väljastpoolt toetust ei ole saadud. Lasketiiru hosteli osale on saadud toetus maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest, ja nagu varem öeldud, siis on plaanis objekti korrastamisega edasi liikuda etapi kaupa. See ei välista ka edaspidi toetuste taotlemist, mis võimaldaks kiiremat lõpptulemuseni jõudmist.

Abivallavanemana olete mitmete kriitilisemate asjade puhul pidanud olema n-ö vallavalitsuse eesliinimees, piksevarras ja kriitika vastuvõtja-pareerija. Olete pidanud selgitama rahvale, miks ei saa Põlva järve ühe hooga ära puhastada ja „Kuuuurijale”, miks on Metsakooli staadionile tarvis ehitada hooldekodu hooned. Kuidas tunnete – kas vaim on valmis kriitikaga toimetulekuks aste kõrgemal tasemel?
Kriitika ja keerukate teemade selgitamine ajakirjandusele on selle ameti lahutamatu osa ja selleks tuleb alati valmis olla. Küll aga teen väga vahet konstruktiivsel kriitika, mis on alati teretulnud ja aitab teha tulevikus paremaid otsuseid, ning kriitikal, kus kõikidest faktidest vaadatakse mööda ja eesmärk on lihtsalt mustata. Kuna aeg on meile kõige väärtuslikum ja ka minu päevas on täpselt 24 tundi, siis viimastega tegelemist ma perspektiivseks ei pea, vastasel juhul jääks põhitöö tegemata.

Värskemast kriitikast olen lugenud välja kaks asja. Esiteks tõstetakse esile, et tulevane vallavanem ei pälvinud valimistel volikogusse rahva mandaati. Teiseks on nimetatud kõrghariduse puudumist. Mida nende asjaolude kohta enda kaitseks ütlete?
Esiteks ei saa ma nõustuda väitega, et ma ei saanud rahva mandaati. Minule andsid oma hääle 71 Põlva valla inimest ja ka nemad on rahvas. Teisest küljest, kui vaadata valimistulemusi, siis tänu kompensatsioonimehhanismile on näiteks volikogus kandidaat, kelle häältesaak oli minu omast väiksem. Kas temal on rahva mandaat? Loomulikult on! Meeskonnamängijana ja Reformierakonna Põlva piirkonnajuhina olen läbi mitmete valimiste keskendunud kogu nimekirja kampaaniale, selle ülesehitamisele, juhtimisele ja esmaste kandideerijate toetamisele. Enese isiklikku kampaaniat ei ole ma kunagi esiplaanile seadnud, sest valimissüsteem on üles ehitatud nii, et arvesse lähevad kõik hääled ja loeb kogu nimekirja tulemus. Reformierakonnal tervikuna läks ju hästi. Saime teise tulemuse, kusjuures võidust lahutas meid ainult kolm häält.

Rääkides aga kõrghariduse puudumisest, siis tõesti, ega ma nüüd uhke ei ole, kuid juuraõpingud Tartu ülikoolis jäid enne lõppu katki seetõttu, et noore ettevõtjana tuli 2009. aasta majanduskriisis raskeid valikuid teha ning õpingutele paus panna oli üks neist. Tänapäeval räägime ju elukestvast õppest, mistõttu on plaanis kunagi ka õpingute juurde naasta ja õppekava lõpuni täita.

Küsis VIDRIK VÕSOBERG

Loe ka Igor Taro: „Mõtteid Põlva uue koalitsiooni ja koalitsioonilepingu teemal” 11. nov LõunaLehest.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/11/2021 09:23:47