Kagu-Eestis näitasid edukamaid eksamitulemusi Tõrva, Võru ja Põlva koolilõpetajad
Ükskõik millise metoodikaga riigieksamite tulemusi ka ei vaeks, ikka torkab silma, et Kagu-Eestis näitasid tublimaid eksamisooritusi tänavu Tõrva, Võru ja Põlva gümnaasiumi lõpetajad.
Riigieksamite tulemuste põhjal koolide pingeridade koostamist on asjaosalised aastaid vaenanud või vähemasti mõttetuks pidanud. Ent ikka ja alati on leidunud inimesi, kes tahavad teada, kuidas oma laste koolis tulemused teistega võrreldes paistavad. Kui põhikooli lõpetaval noorel selge ülikooli siht silme ees ja kodukandi gümnaasiumis häid lõpueksamite tulemusi ette näidata pole, siis ehk hambad kokku pigistada ja saata laps ikka mõnda suuremasse keskusse keskharidust omandama? Või vastupidi: teha noorukile selgeks, et häda sinna Härmasse trügida, kui kodukooliski ilusad lõpueksamite tulemused.
Postimees võttis aluseks 126 Eesti kooli eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksamite tulemused ning pani pingerea kokku nende põhjal. Täpne metoodika jääb arusaamatuks, sest pingereas välja toodud kohad ja punktid omavahel päris hästi justkui ei klapi. Ajaleht aga leidis, et pingerea kõige kõvemad koolid on Gustav Adolfi gümnaasium, Tallinna prantsuse lütseum ning Tallinna reaalkool. Tõrva gümnaasium võttis aga selles pingereas 15. koha, edestades näiteks Miina Härma gümnaasiumi. Tabeli 49. kohalt leiame Võru gümnaasiumi ning 52. kohalt Põlva gümnaasiumi. Edasi läheb Kagu-Eesti mõistes pingerida järgmiselt: Otepää, Räpina, Valga, Vastseliina, Antsla, Parksepa, Kanepi. Pingerea viimaste seas on Valga kaugõppegümnaasium ning Võrumaa kutsehariduskeskus.
Õhtuleht leiutas oma lähenemise ning reastas Eesti koolid eksamivalikute põhjal rühmiti: ülitugevad koolid (lai matemaatika ja inglise keel kõrgemal tasemel), reaalainete poole kaldu koolid, humanitaarainete poole kaldu koolid, nõrgemad koolid (kitsas matemaatika ja madalamal tasemel inglise keel).
Tugevaimas grupis võidutsesid Tallinna reaalkool, Hugo Treffneri gümnaasium ja Gustav Adolfi gümnaasium. Tõrva gümnaasium võttis kõige tublima Kagu-Eesti koolina 26. koha, Põlva gümnaasium 31. ja Võru gümnaasium 34. Julgete eksamivalikute grupi lõpuosast leiab ka Antsla gümnaasiumi.
Teises grupis oli Kagu-Eesti koolidest kõrgemail (6. koht) Põlva gümnaasium. Kolmandas meie kandi koolidest ainsana Räpina gümnaasium. Neljandas neljandal kohal Otepää gümnaasium.
LõunaLeht ei hakanud tõsisemat teadust või andmetöötlust tegema ning koostas Kagu-Eesti koolide pingerea puhtalt omal ajal küpsuskirjandiks kutsutud, kuid tänapäeval eesti keele riigieksamiks nimetatava teadmisteproovi tulemuste põhjal. Maksimaalne punktisumma oli 100, allolevas edetabelis on märgitud, milline oli kooli õppurite keskmine tulemus kokku.
Kagu-Eesti koolide tipp eesti keele riigieksamite tulemuste põhjal 2021
1.-2. Võru gümnaasium 64,3 p
1.-2. Otepää gümnaasium 64,3 p
3. Põlva gümnaasium 61,9 p
4. Värska gümnaasium 61,5 p
5. Tõrva gümnaasium 59,3 p
6. Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaal 59 p
7. Kanepi gümnaasium 55,9 p
8.-9. Räpina ühisgümnaasium 55,5 p
8.-9. Valga gümnaasium 55,5 p
10. Antsla gümnaasium 53,4 p
11. Parksepa keskkool 49,9 p
12. Vastseliina gümnaasium 49,2 p
13. Valga kaugõppegümnaasium 46 p
Karmo Kurvits: riigieksam pole spordivõistlus
Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, kui vaadata tänavusi riigieksamite tulemusi, siis meie piirkonnast on Võru gümnaasiumi eksamitulemuste keskmised ühed parimad. Ent kui vaadata Postimehe metoodika järgi koostatud pingerida, mahub kool napilt riigi poolesaja parima hulka. Kuidas teie koolijuhina tänavuse lennu tulemustega rahul olete?
Koolijuhina on mul hea meel, et oleme oma tegevusega jätkuvalt ja stabiilselt nii Kagu-Eestis kui Eestis tervikuna silmapaistvad. Olen oma koolipere üle väga õnnelik ja uhke.
Aga...
Riigieksamite tulemuste koondedetabelisse ma endiselt ei usu, sest tegu pole spordivõistlusega ja võrreldamatut ei saa võrrelda. Riigieksami keskmisi tulemusi mõjutavad mitmed tegurid. Näiteks see, kas need on vabatahtlikud või kohustuslikud. Näiteks see, milline oli kolm aastat tagasi gümnaasiumisse vastuvõtt (ehk milline oli põhikoolilõpetajate tase, mitu õpilast kandideeris ühele õppekohale jne). Näiteks see, kuidas on gümnaasiumis korraldatud matemaatika õpetamine: kas on ainult lai matemaatika või on lai ja kitsas matemaatika, kas õpilaste eksamivalikuid (kitsas või lai matemaatika) suunab kool või on õpilased valikutes vabad. Näiteks see, kui palju oli eksaminande. Jne, jne, jne.
Nagu ma kirjutasin, siis riigieksami tulemusi mõjutavaid tegureid on palju ja neid ei ole lihtne koolivälistele lugejatele selgitada.
Peale selle on mõistetamatu, kuidas inglise keele eksami (õpilasel on võimalus sooritada riigieksam või rahvusvaheline eksam) tulemused n-ö surutakse vabalt valitud metoodika alusel pingeritta.
Riigieksamite edetabelite mõttetust näitab juba see, et eri meediaväljaannete pingeridades on koolid erinevatel kohtadel.
Riigieksamite asemel/kõrval peaks jälgima hoopis gümnaasiumi panust ning õpilaste, töötajate ja vanemate rahulolu. Oluline on see, kuidas noor ennast koolis tunneb, millisel moel tema arengut toetatakse ja milliseks ta siin kujuneb ning millised valikud talle kooli lõpetamise järel avanevad. Oluline on töökeskkond ja -kliima. Olulisel kohal on vanemate rahulolu oma lapse kooliga.
Ja kui te küsite viimaste näitajate kohta, siis meil on väga hästi ja pingutame pidevalt, et see oleks ka edaspidi nii.
Küsis VIDRIK VÕSOBERG
Autor: LL
Viimati muudetud: 26/11/2021 09:19:08