Aasta lõpu ja alguse ülikõrged elektrihinnad ei saanud tulla valitsusele üllatusena. Arusaadav, et praegu on väga keerulised ajad. Sügisel oli Eestis tugev koroonaviiruse laine, vaktsineerimise osas ei saavutanud valitsus endale seatud eesmärke. Aga energiahindade kriisi oleks saanud ja tulnud ette näha.

Kui valitsus oleks alustanud toetusmeetmete väljatöötamist sügisel või vähemalt algatanud riigikantselei ja ministeeriumite ametnike tasemel vastavad arutelud ja ettevalmistused, oleksime kogu ühiskonda šokeerinud hinnatõusudeks palju paremini valmis olnud.

Sotsiaaldemokraadid on löönud häirekella septembrist alates. Sügiskuul andsime riigikogu menetlusse esimese vastavasisulise eelnõu: jätta ära 1. maiks 2022 kavandatud elektriaktsiisi tõus. Valitsus tuli enda vastava ettepanekuga riigikogu ette alles novembris. Veel sügisel tundus valitsuspoliitikutele täiesti asjakohane kevadel elektriaktsiisi tõsta ja sellega riigieelarvesse lisatulusid saada. Samal ajal tegime teisegi ettepaneku: vabastada kõik elektritarbijad ajutiselt taastuvenergiatasu maksmisest. See ettepanek lükati novembris koalitsiooni poolt tagasi.

Oktoobriks oli täiesti selge, et inimesi tuleb aidata. Üks valitsuserakondadest on viimased kuu aega igal pool korrutanud seda, et nad toetavad universaalseid meetmeid – lihtsamini öeldes selliseid toetusmeetmeid, mida inimene ei pea ise taotlema, vaid mis rakenduvad automaatselt.

Et anda leibkondadele, eriti aga väiksema sissetulekuga leibkondadele kohe tuge, algatasime oktoobris seadusemuudatuse, mille eesmärk oli vabastada alampalk tulumaksust. Kuidas on põhjendatud, et kiire hinnatõusu ajal võtab riik alampalga teenijatelt osa nende palgarahast tulumaksuna riigieelarvesse?

Detsembris lükati see eelnõu tagasi ja alampalga saajatelt, kellel on praegu kindlasti väga keeruline, kogutakse jätkuvalt tulumaksu, mis laekub riigieelarvesse ja siis antakse osaliselt energiahindade kompensatsioonina inimestele tagasi. Kusjuures raha saamiseks tuleb endale selgeks teha väga keeruline toetusskeem, saata omavalitsusele oma arveid ja teha avaldusi. Omavalitsused on pidanud võtma tööle juurde inimesi, et neid avaldusi menetleda.

Me ei jäta jonni. Sotsiaaldemokraatide poolt anti alampalga tulumaksuvabastuse eelnõu uuesti üle 10. jaanuaril ja sama ettepanekut teeme veel ja veel, kuni valitsejad hakkavad mõtlema peaga, mitte ei lähtu parteilisest südametunnistusest ning oma varasemate kümnendite maksupoliitilistest dogmadest. Viitan siin ühe juhtiva Reformierakonna poliitiku seletusele, kuidas vaestelt tulebki koguda makse, et nad ikka tunneks seost riigiga.

Nähes, kuidas valitsus ei suuda välja töötada vähegi toimivat inimeste toetamise mudelit, pakkusime välja veel teisegi eelnõu – Norra eeskujul välja töötatud lahenduse, mille kohaselt riik hüvitab 80% üle mõistliku hinna kerkinud elektri, gaasi ning toasooja kulude tõusust ja seda automaatselt. Lõpuks keevitasid Reformierakond ja Keskerakond selle lihtsa ja toimiva lahenduse asemel taas kokku mingi kobarkäki, mis gaasiarvete hüvitamise osas on isegi päris hea, aga elektritarbijate osas jätab soovida.

Kusjuures kehtima jääb ka vana toetusskeem, mistõttu arvata võib, et vähemalt osa inimesi saab asjast nii aru, et vallamajja või linnavalitsusse enam taotlust esitama ei pea ja seetõttu jääb neil raha saamata.

Mida me sellest kurvast loost võiksime õppida. Esiteks, selles kriisis jäi riik hätta poliitikute tõttu, kes ei näinud juba sügisel ette, et energiahindadega on tõsine mure.  Tegeleti muude asjadega.

Teiseks, endiselt ei peeta mitte millekski opositsiooni ettepanekuid. Sotsiaaldemokraadid hoiatasid valitsust korduvalt ja korduvalt, tegime ettepanekuid, aga valitsuserakonnad tõesti vist ei tabanud ära, et asi on tõsine ja märkasid minna vett otsima alles siis kui katus oli juba leekides.

Kolmandaks, täielikult on puudu põhjamaine tava otsida tõsistes kriitilistes olukordades parlamendis võimalikult laiapindset koosmeelt. Koroonaviirusega on senised Eesti valitsused proovinud samuti ise toime tulla. Soomes, kus valitsust juhivad sotsiaaldemokraadid, võeti kohe kriisi alguses laua äärde kõigi suuremate erakondade esindajad. Saadi aru, et alanud on inimestele väga ränk katsumus ning poliitilised erimeelsused tuleb vähemalt selles küsimuses ajutiselt kõrvale jätta.

Kõik see kokku on juhtimiskriis – ainult, et see pole midagi uut. Samasugune juhtimiskriis oli eelmise valitsuse ajal ja on olnud normiks juba pikemat aega. Eesti vajab ja väärib liidreid, kes suudavad juhtida oluliselt paremini. Ainult, kustkohast neid kiiresti leida, selles on küsimus.

 

Autor: RAIMOND KALJULAID, Riigikogu liige, SDE
Viimati muudetud: 27/01/2022 08:43:09