Fotod: Kaarel Tigas, Kadi Õunap, Aire Kokk

Lõppeval kuul tunnustati kagunurgas oma valdkonnas silma paistnud tegijaid kultuuriinimestest ettevõtjateni. LõunaLeht palus mõnel tunnustatuist oma mõtteid jagada.

Ülle Voitka: töö Kandles on iga päev erinev
Ülle Voitkat teatakse Võrumaal ja kaugemalgi kui Kandles toimuvate ürituste taga seisjat. Ta on üle 40 aasta korraldanud üritusi, taastanud Kandle aeda, osalenud maja rekonstrueerimises.

Aasta alguses tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi elutööpreemiaga.

„Eks pisar tuli ikka silma, ilmselt nii õnnest kui ka hirmust. Õnnest, et minu tegemisi on keegi märganud, eelkõige on märganud minu kaastöötajad ja koostööpartnerid. Hirmust, et kas ma väärin sellist tunnustust, sest minu ümber oli ja on veel väärikamaid inimesi, tänu kellele minu eluteed võib nimetada elutööks. Lisaks üllatas, et preemia andis kätte äsja ametisse asunud kultuuriminister Tiit Terik,” kõneles elutööpreemiaga pärjatu.

Ta tunnistas samas, et kuna üllatus oli nii suur, siis see, mida ta südames tundis ja sõnadesse oleks tahtnud panna, lõppes preemia vastuvõtmisel eestlasele kohaste mõminat meenutavate tänulausetega.

„Tegelikkuses oleksin sel hetkel tahtnud maailma kallistada,” meenutas Voitka ja lisas, et selline tunnustus annab kindlust, et elu ei ole asjata elatud, samuti jõudu edasisteks tegemisteks.

Peale Kandle rekonstrueerimist 2005. aastal sai senisest majandusjuhatajast administraator-perenaine, kes pidi andma majale uue sisu ja vormi. „Kandles on nii, et vahel tuleb olla parasjagu see, keda hetkel vajatakse: projekti eestvedaja, transporditööline, koristaja, majahoidja, maaler, kujundaja, aiatööline või luuletaja. Teeme meeskonnaga kõik selleks, et maja külastaja tunneks end võimalikult hästi,” kõneles ta oma tööst.

Kandles on alati ürituste korraldajat toetatud, sest toimuva kordaminekuks on kõik tähtis: heakord, valgustus, helindus ja veel sada pisiasja. Paljud inimesed teevad kõik selle nimel, et üritus sujuks ja kvaliteet oleks kõrge.

„Tihti võib külastajatele tunduda, et mis nad seal ikka teevad, kõik on puhas, valge, seinad kaunist kunsti täis, rahulik ja sõbralik rahvas. Kuid selle taga on meeskonna jõupingutused eesmärgiga, et külastaja tajuks: ta on Kandlesse oodatud,” arutles Voitka.

Küsimusele, mis oli läinud aastal tema suurim kordaminek, vastas Ülle Voitka, et ta ei usu, et on kultuuriürituste korraldajaid, kes väidavad, et tema üritus õnnestus sda protsenti, sest alati saab paremini teha.

Voitka peab suureks võiduks, et üritused toimusid ja arvukas publik tuli neid vaatama-kuulama. „Linnapäevade perepäevad läksid menukalt ja kuna korraldasin koguperekontserte ‒ kontsert kõige pisematele kesklinnas, Pillilaagri pundi kontsert Tamula rannas, Lotte muusikatund Koreli pargis, Võru gümnaasiumi noorte kontsert ja viimati Talvefestival ‒, siis tajusin, et kuri viirus taandus ja inimesed olid taas tervemad, eelkõige nende hing,” rääkis ta.

Voitka sõnul on kultuuritöötajale iga päev väljakutse. Projektide kirjutamisel ja aruannete koostamisel tuleb olla ka raamatupidaja.

„Töö Kandles pole rutiin, sest iga aasta on erinev ja kultuuris edukas olemine tähendab kogu personalile pidevat ideede genereerimist, enesearendust ja meeskonnatööd,” sõnas ta ja lisas, et on tänulik nii kolleegidele kui ka koostööpartneritele.

Käbliku pruulikoda: hea õlu müüb end ise
„Meie õlles on rohkem õlut, suurte tootjate omas rohkem vett ja vähem maitseid,” selgitab OÜ Käbliku Pruulikoda peapruulmeister Janar Karakatš käsitöö- ja laiatarbeõlle peamist erinevust.

Sestap kolm sõpra ‒ Karakatš, Marko Muruma ja Eerik Absalon ‒ ise õlut pruulima hakkasid. Algul mustlaspruulijana teistes pruulikodades, kuue aasta eest juba oma uues pruulikojas Kanepi vallas Käbliku talus.

Äsja saadud tiitel Põlvamaa Pärl 2021 näitab ettevõtte arengut – 2017. aastal saadi Tõusva Tähe auhind. „Teeme tööd rõõmuga. Ärist ma väga midagi ei tea, Exceli tabelites näpuga järge ei aja, hea õlu müüb end ise nagunii,” leiab Karakatš.

2020. aasta algul valmis pruulikoja laiendus, mis kahekordistas tootmisvõimsuse. Mullu pruuliti Käblikul 70 000 liitrit õlut, aastas saaks pruulida 100 000 liitrit. Praegu leiab Eesti baaridest-poodidest 20 sorti Käbliku õlut, kokku on tehtud umbes poolsada eri sorti, teist sama palju külalispruulijate omi. Lisaks Eestile müüakse Käbliku toodangut Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus, on müüdud ka Hispaanias ja Austraalias.

Koroonaaja edulooks kujunes Käbliku roki- ja õllefestival, mis tänu piirangute seisukohalt heale ajastusele osutus rahvaarvu poolest Euroopa suurimaks rokifestivaliks aastal 2020. Tänavu toimub festival viiendat korda.

2021. aasta kevadel avati Põlva kesklinnas tillukese Käbliku õllebaari väliterrassil pitsakohvik, kus pakutakse suvel kiviahjus tehtud pitsasid. „Pitsaretseptid töötas välja mitu Eesti tippkokka, kes ise kohapeal pitsat küpsetamaski käisid. Auhinnad on toredad, aga me soovime Põlvamaale hoopis palju inimesi tuua kosutava õlle, maitsva toidu ja hea meelelahutuse abil,” jääb Karakatš tagasihoidlikuks.

Mooste mõisakool: mullune Põlvamaa ettevõtlikem kool
Põlvamaal tunnustati esimest korda ka ettevõtlikku kooli. Selle tiitliga pärjati Mooste mõisakooli peret Põlva vallast.

Kooli direktor Margo Hussar ja ettevõtliku haridusprogrammi eestvedaja õpetaja Kadi Õunap edastasid LõunaLehele, et tunnustus näitab, et kooli ägedaid tegemisi on märgatud ja mõisakool on õigel teel. Nad lisasid, et see on tunnustus nii tervele kooliperele, lapsevanematele kui ka kooli sõpradele.

Koolis õpib 103 õpilast, töötab 25 inimest, kellest 20 on õpetajad. Kool on nimetatud programmiga seotud 2017. aastast.

Ettevõtliku haridusprogrammi metoodika järgi õppimisel on üksjagu eeliseid: see metoodika aitab muuta tunnid ja üritused mitmekesisemaks ja elulisemaks, suurendab õpilaste ettevõtlikkust ja iseseisvust, ärgitab neid aktiivselt tegutsema ning elu ja õpitava vahel seoseid leidma.

Kooli õppekava aluseks on see, et kõik tehtav peab õpilastes arendama iseseisvat mõtlemist, ettevõtlikku hoiakut ja otsustusvõimet. Õppetöö käigus aidatakse õpilastel ümbritsevat majanduselu mõista. Teadmisi majanduse alustest õpitakse juba 1.‒3. klassi ettevõtlikkuse tundides ja 5. klassis majandusõpetuses.

1. ja 2. klassi õppekavas on väärtuskasvatus, 5. klassis suhtlemine.

Neis tundides arendatakse koostööoskusi, kriitilist mõtlemist, tutvutakse nn kirjutamata reeglitega ja ühiskonna väärtushinnangutega, arendatakse vastutustunnet ja sallivust.

Koolielu rikastamise eesmärgil toimuvad õppekäigud, väljasõidud, kõndimise nädalad jm. Õpilased korraldasid sügisel emakeeletundide ajal kõndimisi, kus harjutati ametlikku suhtlemist, nagu sponsoritega meilitsi ja telefonitsi suhtlemine, reklaamikampaania väljamõtlemist jne. Ajalugu õpetati kooliperele ajarännaku raames sügisel. Sel ajal rännati kostümeeritult aastasse 1991.

Mooste mõisakooli direktor julgustab ka neid koole, mille pere ei ole veel ettevõtlikule metoodikale üle läinud, seda tegema, sest võita on sellest väga palju.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 27/01/2022 09:25:00