Nii kuulus zooloog kui kogenud jahimees on ühel meelel, et hiljuti Lõuna-Eesti metsades kohatud pesukaru võiks meie looduses levima hakates teha suurt kahju ökosüsteemile. Lisaks teeks nutikas ja osav elukas ka majapidamistes palju paksu pahandust.

Tartumaal Kambja jahiseltsi maadel kohtas jaanuari keskpaigas Pulli külas koertega jalutama läinud peretütar looma, kes põgenes koerte eest puu otsa. Tal õnnestus loom ka fotole jäädvustada. Nädal enne oli külarahvas samuti seda elukat kohanud ja pidanud teda mägraks, kes samamoodi koerte eest puu otsa lidus.

Tegelikult aga mäger puu otsa ei roni ja tegu oli hoopiski pesukaruga.

Tartu jahindusklubi tegevjuhi Tõnu Petersoni sõnul on armsa välimusega loomake Põhja-Ameerikast meile levinud inimese vastutustundetu tegevuse tõttu. „Tänu kasvandustest põgenemisele ja tahtlikule sissetoomisele on ta jõudnud Euroopasse ja näiteks Saksamaal laialt levinud,“ ütles Peterson. „Eestis on pesukaru võõrliik ja vastavalt kehtivale korrale tuleb Eesti loodust ohustavad võõrliigid loodusest eemaldada. Vastavad meetmed on rakendamisel.”

Kiirelt paljunevat pesukaru peetakse väljaspool tema kodumaad ja looduslikku leviala nuhtluseks ja probleemseks võõrliigiks. Just seepärast keelati pesukaru lemmikloomana pidamine Euroopa Liidus alates 2016. aastast. Pesukaru levitab ohtlikke haigusi ja ohustab meil pesitsevaid linnuliike.

Pulli küla asub korraga nii Põlva- kui Valgamaa piiri lähistel ja kui seal nähtud pesukaru endale veel ka paarilise leiaks, siis võiks olukord kujuneda kaunis keerukaks.

Meie kandis pesukaru nägemisele tähelepanu juhtinud LõunaLehe lugeja sattus nägema videolõike pesukaru käitumisest.

„Need raisad keeravad kõik prügikastid pahupidi ja ronivad sisse, varastavad toidu koduloomadelt, ronivad majadesse sisse, on väga osavate näppudega ja väga intelligentsed, mõtlevad oma rünnakuplaanid korralikult läbi,” kirjeldas lugeja. „Huh, täitsa õudne hakkas, kui mõelda, et sellistest tegelastest võib saada Eestis uus normaalsus. Kui see loom meil levima hakkab, siis saab kavalpea rebasest lolluse ja naiivsuse sünonüüm.”

Spetsialistide kirjeldused kinnitavad, et tal on ilmselt õigus.

Paindlik toituja
Ilmselt kuulsaim Setomaalt võrsunud zooloog Nikolai Laanetu märkis, et ehkki pesukaru toodi – nagu ka ondatra ja mink – Põhja-Ameerikast Euroopasse algul karusnahaloomana, siis lõpuks hakati teda pigem pidama koduse lemmikloomana. Mõnikord aga pistavad pesukarud kodust plehku või tõstetaksegi lihtsalt aia taha. Siis aga tuleb mängu loomakese omadus, mille kohta Laanetu ütleb „plastilisus”.

„Ta on elupaiga kasutuse suhtes väga plastiline ehk paindlik selles mõttes, et tema suhted teiste liigipopulatsioonidega on väga mitmekülgsed – see väljendub eeskätt toitumissuhetes,” rääkis zooloog. „Tema toitub peaaegu kõigist komponentidest, mis looduses süüa kõlbavad. Sööb taimset ja loomset, putukaid, vihmausse; kui kätte saab, siis hiiri. Võib isegi siili ära süüa – tema käpad on nii osavad, et keerab siili selili ja saab ta ka nii kätte. On võimeline murdma ka väiksemaid imetajaid ja linde. Tõsine probleem on see, et nii maas kui madalamal puude otsas pesitsevate lindude mune ja poegi on ta väga osav kätte saama ja sööma. Kui orav on puudel elav liik, siis tema on nii maa peal kui puudel toimiv ja liikuv liik. See annabki talle erilise võime kohaneda uute elutingimustega.”

Kogenud zooloogi sõnul võivad meie aladel pesukarule ainsana piiravaks faktoriks osutuda klimaatilised tingimused ehk väga järsult saabuvad külmad talved. Aga siiski võib pesukaru leida endale uru või hea varjepaiga, nagu ka põhjanaabrite juures supikoira’ks nimetatud kährik.

Siinkohal tõstis Laanetu nende kahe erineva liigi kohta esile, et vene keeles on pesukaru eнот ja kähriku kohta öeldakse eнотовидная собака ehk pesukarutaoline koer.

„Ja kui tuleb veel teine võõrliik kähriku kõrvale, siis võib asi muutuda veel problemaatilisemaks, sest ka kährikust me nagunii lahti ei saa, tema on samuti hästi võimekas ja toitub kõigest,” tõdes zooloog.

Nikolai Laanetu leiab, et nii šaakali ilmumine põhjapoolsetele aladele kui ka kähriku – ja ehk tulevikus lisaks veel pesukaru – laialdasem levik on väga palju seotud inimtegevusega. Täpsemalt nende hüvedega, mida inimtegevus kõigesööjatele pakub: prügimäed, prügikastid, metsa viidav kompostimaterjal, sinna maetud lemmikloomad. Kõik see on andnud neile liikidele lisatoidubaasi. Lisa selles mõttes, et meie loodus on juba iseenesest rikas, kuigi ajapikku vaesuv. Kui erinevatele kiskjatele lisaks asub ka pesukaru pisiimetajaid ning linnumune sööma, jätab see loodusele jälje.

„Pesukaru suhtes tuleb olla suhteliselt ettevaatlik ja parem kui ta meie looduses ei juurduks,” märkis Laanetu.

„Kui lülitada meie nn kiskjate ringi üks selline kõigest toituja liik lisaks kährikule ja rebasele, kes on küll rohkem spetsialiseerunud, siis see koormab loodust üle, ohustab meie kanalisi, maas pesitsevaid linnuliike ja ka teisi väikekiskjaid,” täpsustas ta. „Kui pesukaru muutub arvukaks, siis ta hakkab tungima ka asulatesse.”

Laanetu hindas, et Kambja kandis nähtud pesukaru võis olla kellegi lemmikloom. Inimesed kipuvad ikka koju tooma nunnusid loomi, mõnikord neist ka tüdinema ja neid kodust välja viskama või kasvõi õueloomana pidama. Kui neid satub kokku paar, võivad loomad hakata sigima ja paratamatult saab tekkida ka invasioon loodusesse. Aga iga võõrliik hakkab uude keskkonda sattudes ohustama põliseid liike ja seega pole pesukaru tema sõnul meie looduses kindlasti teretulnud.

Võõrliigid saavad uutesse asupaikadesse levida eeskätt tänu inimese liikumisele ja inimtegevusele. Rändrott, signaalvähk, mink ja ondatra on mõned näited. Just ondatra on ehe näide selle kohta, kuidas inimene tahtis ratsionaalselt ära kasutada loodusressursse ja faunat rikastada, kuid lõppkokkuvõttes tegi sellega kahju ökosüsteemile. Mis puutub meie loo peategelasse, siis leiab Nikolai Laanetu, et keskkonnakaitsjad ja jahimehed peaksid pesukaru levimist loodusse ennetama, piirama ja reguleerima seni, kuni see on veel võimalik.

Jahimees: küttimine oleks missioonitöö
Võrumaa jahimeeste seltsi esimees Mati Kivistik leidis, et loodusse pääsenud pesukaru laiem levik tekitaks palju segadust ja ka pahandust nii loodusele kui ka inimestele.

„Looduses suudab ta kindlasti ennekõike lindudele kurja teha,” märkis Kivistik. „Kuna ta erineb oma välimuselt lähedastest loomadest, nagu kährikutest, ennekõike ronimisoskuse poolest, siis linnupesad tema rüüste all kindlasti kannataksid. Ja pesukaru elustiil on selline, et ta liigub ja armastab elada prügikastist prügikastini. See tähendab seda, et võimalikult inimasustuste lähedal ja inimasustusi pidi. Ja kui ikka selline külaline meile saabub, kes alustuseks kõik prügikastid kummuli keerab, igast võimalikust lahtisest aknast sisse poeb ... Nad pidavat küllalt osavad olema. Pigem mitte – ei sooviks sellist uut külalist meile.”

Kivistik tunnistas, et pesukaru küttimine oleks jahimehele n-ö padruniraiskamine ehk ühiskondlik missioonitöö. Karusnahkadele pole pikemat aega pea üldse mingit turgu olnud. Jahimees nõustus naerdes LõunaLehe hinnanguga, et ka pesukaru liha ilmselt süüa ei kõlba.

Keskkonnaamet: pesukaru on hullem kui kährik

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi, Lõuna-Eestis on nähtud vabas looduses pesukaru. Mida see meie loodusele tähendaks, kui see loom hakkaks meil vabalt paljunema? Millist ohtu pesukaru meie loodusele kujutab?
Pesukaru on väga hea kohaneja, kõigesööja, haigustele vastupidav ning haigustekitajaid levitav liik. See tähendab, et siia elama asudes võib ta kohalikus looduses 10 000 aasta jooksul välja kujunenud ökosüsteemi paigast nihutada ning meie oma pärismaiseid liike ohtu seada. Väga täpselt tema võimalikku mõju Eesti loodusele on keeruline ennustada. Küll aga võib arvata, et osava ronijana muutub ta suureks ohuks linnupesadele-poegadele ning võib oma käitumisega hakata tõrjuma kohalikke liike.

Pesukarud põhjustavad üksjagu meelehärmi ka inimestele. Nad võivad küll meile armsad välja näha, ent paljude maade kogemusest on hästi teada, kuidas nad tekitavad inimestele suurt tüli ja konflikte. Kuna pesukaru on hästi õppimisvõimeline ja uskumatult osavate käppadega, suudab ta katusealustes, majaseinte vahedes, aidaalustes, isegi autodes ja prügikastides tuuseldades palju peavalu tekitada. Inimeste lähedusse meelitab neid toit (lemmikloomade toit, jäätmed, viljapuud-marjad jmt), head varjevõimalused ja kiskjate puudus.

Peamine mure pesukaru Eestisse levimise korral – nii nagu ka kõikide teiste võõrliikidega – oleks aga loodusliku tasakaalu paigast nihutamine ning konkurentsis kohalike liikidega meie pärismaise elurikkuse ohustamine. Kõige tõenäolisemalt oleks esimene mõju meie looduses lindude arvukuse langus ning suured konfliktid inimesega, millele omakorda järgneksid uued negatiivsed mõjud.

Aastasadade jooksul on võõrliikide negatiivsetest mõjudest loodusele (aga ka inimestele) aru saadud tagantjärele tarkusena. Enamasti mõistetakse probleemi alles siis, kui see on kätte jõudnud, ja tagajärgedega on alati keerulisem tegeleda. Nii on see meil olnud näiteks ameerika naaritsa, karuputke võõrliikidega, hispaania teeteo jpt liikidega. Et suuri probleeme ennetada, tulebki uute võõrliikide loodusesse sattumist vältida.

Miks on pesukaru looduses halvem variant kui näiteks meile ammu tuttav kährik?
Kahjuks ongi inimese suure rumaluse tagajärjel tahtlikult meile asustatud võõrliik, „ammu tuntud“ kährik väga halb kogemus. Mõistlik on seni tehtud vigadest õppida ja ennetada uute võõrliikide asumist meie loodusesse. Kindlasti põhjustaks pesukaru inimesele palju suuremaid probleeme kui kährik, kuna asuks elama inimese lähedale. Samuti mõjutaks kährikust mitmes mõttes osavam pesukaru otseselt lindude arvukust.

Kas pesukaru jaoks on Eesti kliima ja toitumistingimused vastuvõetavad?
Looduslikult elab pesukaru Põhja-Ameerika mandril Mehhikost kuni Kanadani. Meie kliimavöönd on pesukarule üsna kohane – talle sobib paremini küll ilmselt pisut pehmem kliima, ent meilgi hakkavad tingimused üha soodsamaks muutuma. Karmide talvede korral jääks ta looduses ilmselt nälga ja see suunaks teda tõenäoliselt elama just inimeste naabrusse.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 28/01/2022 09:01:56