Foto: Vidrik Võsoberg

Pere juuresolekul linna avalikule poksikotile virutanud mees veetis viis piinarikast tundi EMOs. Hoiatamaks teisi samalaadse ohu eest, rääkis mees LõunLehele oma loo.

„Ehk ma ei olegi ainus ja viimane ohver, seetõttu tahaks oma loo ära rääkida, võib-olla hoiab tulevikus mõne uue jama ära,” põhjendas pereisa Silver* ajakirjanduse poole pöördumist.

Nimelt oli mees ühel kenal nädalavahetusel perega nautimas Põlva uut ja uhket keskväljakut, kus ta senini polnud viibinud.

„Kurtsin just naisele, et näed, kena väljak siia rajatud, aga vaid lastele on üks liumägi – muud suuremat siin teha pole,” alustas mees.

Naine juhtinud siis tähelepanu, et taamal on varju all üks pirakas poksikott.

„Kujutad ette, keset igavat väljakut näed siis kena poksikotti, pole ammu trennis ka käinud ja eks käed hakkasid kohe sügelema. Kuueaastane poeg ja kolmene tütar tunnistajaks, eks pereisa läks siis ja näitas neile, kuidas vanasti vasaksirgeid vajutati! Ai kurat, nagu vastu puuseina oleks virutanud,” ei hoidnud mees värve kokku.

Järgnes viis kannatusterohket tundi Põlva EMOs, luumurru fikseerimine ja pere päev oli rikutud.

„Ütleme nii, et 30 aastat ei ole ükski luu mul murdunud, see tähendab et nõrkade luude kaela asja ajada ei saa. Ilm oli kenasti plussis tol päeval, seega külmumisteooria jääb ka ära, pealegi on poksikott kenasti katusega ja pealt kinni, nii et vett pole ta seega saanud ja külmumise saab välistada. Kindlasti, kui oleks miinus kümme olnud, poleks ühe hooga löönud,” arutles Silver.

Lisaks juhtis Silver tähelepanu tõsiasjale, et löögi hetkel olid tal käes üsnagi paksud mäesuusa kindad, mis kõvasti lööki pehmendasid.

„Hiljem katsudes oligi ta ülaltpoolt pehmem, altotsast täiesti jäik, minu löögikoht jäi sinna keskele. Kusagil ei olnud ühtegi hoiatavat silti või keelavat linti. Pidasin ühe spetsialistist sõbraga nõu, see arvas, et äkki ikka sügisniiskusega on mingi komponent seal kõvenenud või ei saa välistada, et see poksikott ongi vaid kivipalluritele mõeldud,” arutles ta.

Mees leidis, et kui ta elaks USAs, siis järgneks omavalitsuse vastu kohtunõue, aga las ta siin olla – muidu ju tore vald.

„Küll aga tahaks tähelepanu juhtida probleemile, et teised inimesed sarnaselt seal viga ei saa. Üldiselt ju võib eeldada, et poksikott on piisavalt pehme ja ta ju löömiseks ongi mõeldud ning selle tulemuseks ei saa mingi valemiga olla purunenud luu,” lõpetas Silver oma õpetliku loo.

LõunaLeht pakkus Põlva vallavalitsusele võimalust kommenteerida juhtunut ja näiteks poksikoti võimalikku sildistamist „kasutamiseks omal vastutusel”. Lehe trükkimineku ajaks valla kommentaar toimetuseni jõudnud ei olnud.

* Nimi muudetud. Isik toimetusele teada.

Kommenteerib Põlva vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa:

 

On väga kahju kuulda, et selline juhtum keskväljakul oli. Varem meile ühestki sarnasest juhtumist teatatud ei ole.

Õnnetuste eest avalikul väljakul, staadionil või suusarajal pole me keegi kaitstud.

Antud juhtumi valguses kaalume hoiatussildi paigaldamist või poksikoti kasutamist hooajaliselt.

Veelkord, kahju et niimoodi juhtus.

 

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 31/01/2022 09:29:14