Kriitikute arvates jääb Põlva keskväljaku äärde (vasakul) kerkiva haldushoone (paremal eskiis) pärast Põlva vallas palju muud vajalikku tegemata. Fotod: Vidrik Võsoberg, Kolm Koma Arhitektid

Põlva vallavolikogu võttis läinud nädalal vastu omavalitsuse ühe tähtsaima dokumendi – valla aastaeelarve mahus 35,8 miljonit eurot. Nii opositsioon kui kriitilisema meelega vallakodanikud ei ole rahul eeskätt sellega, et vald soovib edasi minna üha kallimaks kujuneva uue haldushoone ehitamisega, ent samal ajal laseb näiteks huvikoolide ja lasteaiatöötajate palgatõusu lapsevanematel kinni maksta.

Läinud nädalal Põlva vallavolikogus vastu võetud valla aastaeelarve pälvis kirgi nii enne kui pärast selle teist hääletust. Volikogu istung venis kuue ja poole tunniseks, vallajuhtide otsuste asjus kriitilise endise linnapea Tarmo Tamme sotsiaalmeediapostitus kogus 161, eelarvet kaitsva vallavoliniku Rene Kintsiraua (VL Põlva Areng) oma 211 kommentaari ning opositsioonilise voliniku Igor Taro (Eesti 200) järjekordne „salaprotokoll” pälvis samuti järjekordselt elavat huvi.

„Volikogu enamus soovib vähendada lasteaialaste toidutoetust 34 000 euro võrra, tõsta huvikoolide kohatasu 42 000 euro võrra ja vähendada pensionäride jõulutoetust 90 000 euro võrra,” märkis Tamm istungi eel sotsiaalmeedias. „Vallajuhtide 25% palgatõus, uue vallamaja ehitus 2,5 miljoni euro eest, targale tänavale kulutatav 90 000 eurot näitavad, et puudust pole rahast, vaid tahtest toetada inimesi selles majanduslikus keerukas olukorras.”

„Jah, eelarve teisel lugemisel vastu võeti. Vaatamata sellele, et opositsioonierakondade liikmed üritasid kõiki järgnevaid investeeringuid välja hääletada (jah, tõesti reaalselt kõiki järgnevaid investeeringuid ühe kaupa nimelise hääletusena EKRE ja E200 esindajad eelarvest välja hääletada püüdsid: uue administratiivhoone ehitus, Põlva järve puhastamine, Põlva turu rekonstrueerimine, tark tänav, Kultuuritare (enne Tilsi lastekodumaja) ümberehitus, mängu-, spordi- ja õppeväljakute ehitamine, Lepatriinu lasteaia hoone välisfassaadi renoveerimine, Mooste aida projekteerimine spordisaaliks, kultuurikeskuse katuse projekteerimine [---],” pareeris istungi järel koalitsiooni kuuluv Rene Kintsiraud. „Koalitsioon pidas ja kõik eelnimetatud investeeringud eelarvesse jäid. Kindlasti tuleb sellele nüüd rida põhjendusi opositsioonist, et miks nii ja naa ja see oli õilsal eesmärgil, kuid see selleks. Selle postituse mõte on, et enne, kui „salaprotokollid” propagandamasina käima panevad, ning hakkavad tootma ilukirjanduslikke teoseid, siis korraks ka ilma pikema keelelise ilustuseta tänase volikogu üks „kõrghetkedest” sai teile edasi antud.”

„Proovid neid ettepanekuid ühekaupa välja tuues juhtida tähelepanu kõrvale faktilt, et lasteaedade ja huvikoolide kohatasud suurenevad, nagu ka valla laenukoormus, mis tõmbab tulevikuks paljudele asjadele seina ette,” vastas sellele EKRE esindaja Indrek Käo.

Taro tõi oma põhjalikus „volikogu salaprotokollis” muu hulgas välja, et valla (ametist lahkuva) finantsjuhi Märt Eskori teatel pidi eelarve vastuvõtmisel volikogu poolt antava laenuvõtmise limiit suurenema 8,4 miljoni euroni, millest võetakse esimesel aastal välja kõigi ehitustegevuste katteks 2,9 miljonit. Järgnevatel, 2023. ja 2024. aastal vastavalt 1,892 mln ja 1,842 mln eurot.

Valla laenukoormus kasvaks kogu laenu väljavõtmisel 22 protsendilt 65 protsendi peale.

„Miks vallajuhtide palgatõus suurusjärgus 90 000 eurot on võimalik katta reservfondi vähendamise arvelt, aga lasteaednike ja huvikoolide inimeste palgatõusu väiksemas mahus polnud niimoodi võimalik teha, vaid tuli pista käsi lastevanemate taskusse?
” küsis Taro finantsjuhilt. Märt Eskori vastus oli tema sõnul, et see on lihtsalt volikogu otsus, kust millised rahad võetakse, ja kui soovitakse, siis on võimalik ka kõiki teisi asju põhimõtteliselt reservfondist katta.

„Sellele lisaks seletas [vallavanem] Martti Rõigas, et lasteaia kohatasu maksumus Põlva vallas on aastatel 2017‒2022 kasvanud 243 euro pealt 430 euroni, mis teeb 187 eurot tõusu. Ja volikogu on teinud ise otsuse, et lasteaedade õpetajate palkasid indekseeritakse vastavalt kooliõpetajate palkadele ning raha leidmiseks tulebki teha raskeid valikuid. Lisaks püüab vallavalitsus leida vahendeid, et lasteaedade söögiraha toetuse tõusu esimesel poolaastal mitte rakendada,” vahendas vallavolinik.

Palju ületulnud investeeringuid
Siinkohal lühidalt eelarve sisust. Volikogu ja vallavalitsuse töötasude tõstmine maksab 90 800 eurot, see kaetakse reservfondist. Lasteaiatöötajate palgatõus maksab 34 000 eurot, selle katteallikaks on lapsevanemate makstav toidutoetus 45 senti päevas. Huvikoolide töötajate palgatõus maksab 42 400 eurot, katteallikaks on kohatasu tõstmine kümne euro võrra.

Uus haldushoone (siinkohal eelmisest aastast üle tulnud investeeringud) läheb maksma 2,4 miljonit eurot, sellest veidi üle miljoni katab ühinemistoetus. Näiteks Põlva järve puhastamisele kulub 140 000 eurot, turu rekonstrueerimisele 284 000, laskekeskuse arendamisele 1,2 miljonit, Lina 21 hoone tagasiehitamisele (Põlva kool) 1,3 miljonit, sotsiaal- ja hooldekeskuse rajamisele 2,7 miljonit. Kokku tuleb sellesse aastasse investeeringuid üle 10,1 miljoni euro eest, sellest 6,6 miljonit katab vald ise, ülejäänu saadakse toetustest.

Konkreetselt 2022. aasta objektidest kulub muu hulgas miljon eurot teede ja tänavate ehitamisele ja ümberehitamisele, 576 000 Lepatriinu lasteaia fassaadi remondile, 260 000 Põlva järveäärse ala korrastamisele, 208 000 Ahja mõisa peahoone katuse ümberehitamisele. Investeeringuid kokku 3,4 miljonit, neist 2,6 miljonit valla enda katta.

Üldse on Põlva vallal tänavu kavas investeeringuid kokku 13,5 miljoni eest, valla oma katta on 9,2 miljonit.

Volikogu esimees: eelarve olulisim osa on inimeste palgatõus
Põlva vallavolikogu esimees Georg Pelisaar pidas vastuvõetud eelarve puhul kõige olulisemaks, et eelarvega suudeti tekitada keskmiselt 7,9% suurune palgatõus – kõige rohkem suurenes töötasu vallaeelarvest palka saavatel õpetajatel. Kuna riik otsustas mõnevõrra ootamatult tõsta miinimumpalka, siis on väiksema palga saajatel kindlasti hea meel, kuid vallaeelarvele tekitas see pingeid juurde.

Mis puudutab konkreetseid investeerimisobjekte, siis on volikogu esimehe sõnul elu näidanud, et kunagi ei saa kavandatud ehitamisplaanid sajaprotsendiliselt tehtud – see sõltub väga palju eeskätt ehitusfirmade töömahust ja võimekusest. Nii ei julge Pelisaar enda sõnul öelda, millised paljudest investeerimisobjektidest Põlva vallas tänavu valmis saavad. Küll aga loetles ta prioriteete ehk mõningaid objekte, millega on juba varem alustatud ja mis tänavu võiksid ühele poole saada: Põlva keskväljaku ümbruse ehk turu ja selle parkla rekonstrueerimine, Ahja koolimaja soojustamine. Piiri tänava remont sai valmis, aga mitmed teised teed-tänavad ootavad ümberehitamist, sealhulgas Kesk ja Jaama tänav.

„Millest ei saa muidugi kuidagi mööda, on valla uus haldushoone,” nägi volikogu esimees ajakirjaniku järgmist küsimust juba ette. „Selles osas tahaks nüüd öelda, et oleksime võinud viimast volikogu istungit kenasti pidada juba uues haldushoones, kui oleksime saanud sellega seotud tegemisi käivitada vahetult pärast [2017. a] valimisi, nagu algselt kavas oli. Tõsine diskussioon nii sotsiaalmeedias kui volikogus endas viis ühe olulisema ühinemislepingu investeeringu venima, kuigi raha oli ühinemislepinguga ette nähtud ja olemas. Kaks-kolm aastat tagasi oleksime saanud selle investeeringu 1,3 miljoniga, kui vaadata, millise hinnaga tollal sarnaseid hooneid ehitati. Täna ei usu enam keegi, et õnnestub leida firmat, kes on valmis ehitama hinnaga 1200-1300 eurot ruutmeetri kohta – pigem kipuvad hinnad 2000 euro kanti olema. Seega venitamine on tekitanud ja tekitab otsest kahju. Täna on haldushoone projekteerimine lõppjärgus ja eelarvega on lisaraha eraldatud, mis tähendab, et saame minna ehitushankesse. Loodetavasti peaks sel aastal ehitus algama ja vähemalt järgmisel aastal loodame uue vallamaja valmis saada.”

Kodanike ehmunud küsimusele, kas kokku 8,4 miljoni euro ulatuses laenu võtmine on tingimata hädavajalik ja praegusel ajal ka mõistlik, vastas Pelisaar, et hädavajalik see tõepoolest pole. Ta tõstis aga esile, et mitmetel aastatel on ennustatud laenukoormuse 50-protsendiliseks kasvamist, kuid aasta lõppedes on selgunud, et laenukoormus jääb ikka tagasihoidlikult 16‒20% kanti. Volikogu esimees hindas, et ka käesoleval aastal pole ilmselt vajalik kogu laenu välja võtta. Valimistele järgneval aastal on alati püütud ruttu ja palju investeerida. Eelarvestrateegiad näitavad aga, et järgnevad aastad saavad investeeringute osas olema suhteliselt kõhnukesed. Samas liiguvad praegu päevakajalised investeeringud – ja nendega seoses ka laenud – aasta või paari võrra edasi.

Eelarve põhiküsimus paistab olevat kriitikute meelest järgmine: Põlva leiab või hangib raha haldushoone ehitamiseks, targa tänava rajamiseks, juhtide palkade tõstmiseks, aga ei leia eelarvest raha pensionäride toetusega jätkamiseks ega huvikoolide ja lasteaiatöötajate palgatõusuks. Volikogu esimees ütles seda kriitikat kommenteerides kõigepealt, et sotsiaaltoetusteks on valla poolt ette nähtud ca 900 000 eurot ja lisandub veel toimetulekutoetus riigi poolt. Eriti oluline on tema arvates see, et hooldajatoetust suudeti tõsta ligi 73 000 euro võrra ja tagada ka koduhooldusteenuse mahu suurendamist. See on Pelisaare sõnul tugi neile, kes tõesti hädas. Üsna oluline on ka vanuritele ja puudega inimestele ka kodude kohandamise toetus, mille abil saavad paljud pesemisvõimaluse või vajaliku küttekolde. Vald eraldab selleks tänavu 87 000 eurot. Samas ei kao ka pensionäride jõulutoetus. Kui varem kulus nimetatud toetuseks ca 180 000 eurot, siis nüüd suunatakse osa sellest hooldekodude kohamaksu katteks – ehk vald võtab enda kanda osa kulusid, mis muidu tuleks maksta vanuritel endil või nende lastel. Jõulutoetust makstakse aga edaspidi vajaduspõhiselt ehk mitte kõigile pensionäridele – kellest osa on juba ise päris hästi kindlustatud.

„Mis puutub lasteaiatöötajatesse ja nende palgatõusu, siis tuletan meelde, et meil on Põlva vallas lasteaia kohatasu 25 eurot – ja kui vaadata näiteks Tartut, siis seal on kohatasu mitu korda kõrgem,” jätkas Pelisaar. „Aga praegu pole enam seda, et lasteaiaõpetajad saaksid Tartus rohkem palka kui Põlvas. Palgad on enam-vähem võrdsed, aga kulu mitu korda erinev. Lisaks kasutab osa lastest ehk lapsevanematest eralasteaia teenust ja sellisel juhul maksab Põlva vald selle teenuse kinni, kuigi ei peaks seda tegema. Erakoolidele ja lasteaedadele ühtekokku maksab vald üle 400 000 toetust. Kõik need asjad on seotud ja iseenesest tuleb praeguses hinnatõusurallis harjuda selle mõttega, et päris tasuta või väikese raha eest ei saa enam keegi, ka omavalitsus teenuseid pakkuda.”

Huvikoolide kohatasu kohta on juba kõlanud signaale selle kahekordistamisest. See pole siiski päris täpne. Volikogu esimees märkis, et see kehtib spordikooli kohta: senine 10-eurone kuutasu kerkib 20 euro peale, samas on spordikooli enda kulu 110 eurot koha kohta. Muusikakooli seni 25-eurone kuutasu tõuseb 35 eurole, huvikooli tegelik kulu on 220 eurot.

„Arvestades, et ka huvikoolides suurenevad kütte- ja elektrikulud ja loomulikult ka palgad, siis loeme seda solidaarseks kulude katmiseks, mille puhul osa suurenevaid kulusid katab omavalitsus ja osa tuleb paraku katta ka lapsevanematel,” ütles volikogu esimees.

Mida kujutab endast 90 000 eurot maksev Põlva tark tänav ja miks on seda vaja?
Põlva vallavanema Martti Rõigase sõnul on Põlva nutitee jaoks EAS-ilt toetus saadud ning innovatsiooni edendavate riigihangete programmis hange käimas. Esitame siinkohal väljavõtteid Rõigase edastatud riigihanke dokumendist.

* Liiklusohutuse kohalt vajab Põlvas tähelepanu selle suurima liiklussagedusega tee ehk Kesk ja Jaama tänavast koosnev teelõik, kus on 14 ülekäigurada ja mida läbib ööpäevas 5000+ sõidukit. Looklev linnatee muudab juhid kiiruspiirangute osas hajameelseks ning ohtlikuks jalakäijatele.
* Probleemi võimendab kehtiv arengukava, mille osadeks on mitmete linna objektidele laiendamine ja sellest tulenev liikluskoormuse kasv kesklinna piirkonnas.
* Sellest tulenevalt soovime Kesk ja Jaama tänavale üles seada Eesti esimese nutitee lahenduse, mille eesmärgiks on suurendada teelõigu liiklusohutuse kaamerapõhise liiklusjärelvalve abil. Nutitee tuumaks peab olema keskmise kiiruse mõõtesüsteem, mida toeatavad kõigi liiklejate liikluskäitumist jälgivad ülekäigurajad ning sõidukijuhtidele liikluskäitumise kohta tagasisidet kuvavad märgid.
* Hanke eesmärgiks on nutitee lahenduse hankimine, mis intelligentsete transpordisüsteemide üksuste kogumina (kõigi 14 ülekäiguraja tarbeks) peab suurendama liiklusohutust läbi sõidukijuhtide liikumisharjumuste kujundamisse.
* Käesoleva hanke tulemusena hangitakse Põlvas nutitee lahendus, mis erinevate tehnoloogiate abil jälgib ülekäiguradadel nii mootorsõidukite kui kergliiklejate liikumist ning kiiruseid ning hoiatab erinevaid osapooli võimaliku ohu eest.
* Nutitee peab muuhulgas pakkuma minimaalselt järgmist funktsionaalsust: tuvastama sõiduki keskmise liikumiskiiruse mõõtepunktides; tuvastama ülekäigu läheduses mootorsõidukid, jalakäijad, kergliiklejad; tuvastama jalakäija ja saama aru juhul, kui jalakäija otsustab teed mitte ületada; andma sõidukijuhile ülekäigurajal visuaalse signaali teed ületavast liiklejast.
* Valik tehnilisi nõudeid: seade peab olema vandalismikindel; see peab töötama välitemperatuuril -30 kuni +40 kraadi Celsiuse skaalal; seade peab töötama püsivooluga, elektriavarii korral peab varutoide tagama seadme töö 24h.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 03/02/2022 10:45:46