Kui küsida detsembris kulutatud elektri eest energiatoetust, siis peaks omavalitsus arvestama ka detsembris teenitud sissetulekuid – nii leiab pahur vallakodanik, kes jäi toetuseta, sest arvesse läks hoopis novembrikuu veidi toekam töötasu. Omavalitsuse ametnikud nendivad, et tema murel on alust, ent osutavad näpuga üles ehk riigi poole.

„Suur jama on nende energiatoetustega,” kurtis LõunaLehele Võru valla kodanik Margus.

Margus kirjeldas, et kui ta küsis Võru vallavalitsusest elektriarve toetust, siis kasutas vald tema sõnul toetusotsuste tegemisel imelikku loogikat.

„Detsembri elektriarvele, mis laekus omanikule jaanuari alguses, tegi omanik toetusavalduse, võttes arvesse ka detsembrikuu töötasu, mis laekus samuti jaanuari alguses,” kirjeldas kodanik. „Laekuva detsembrikuu töötasuga maksis kinni ka detsembri elektriarve. Igati loogiline ju. Detsembri elektriarve laekus jaanuari alguses ja detsembrikuu töötasu laekus ka jaanuari alguses. Aga Võru vald? Võru vald võttis laekumise aluseks novembrikuu töötasu, mis laekus detsembri alguses. Absurd ju.”

Margus märkis, et nii palgatöötajad kui pensionärid elavad ju nii-öelda palgapäevast palgapäevani. Kuu esimestel päevadel saavad pensioni või palga ja kasutavad selle samuti kuu alguses laekuvate telefoni-, elektri-, kommunaalkulude jms arvete tasumiseks. Kui raha üle jääb, siis makstakse toidu ja muude kuu jooksul ettetulevate ostude eest. Kui väga hästi läheb, siis tuleb rahaga enne järgmist palga- või pensionipäeva välja, aga kui mitte, siis tuleb kuu lõpus kokkuhoidlikult elada.

„Minu arvates on Võru vallavalitsuse toetuse arvutamise loogika, et detsembri elekter ja novembri töötasu, ikka väga-väga vale. Kas nii peabki olema või on siin tegemist ühe valla ja ametniku eksimisega?” küsis Margus.

Kodanik ei jätnud vallavalitsuse toetusest keeldumise otsust niisama. Protesti peale laekus aga ametnikelt kiri, milles viidati rahandusministeeriumi kehtestatud nõuetele.

„Millise perioodi sissetulekuid arvestatakse? „Arvestatakse selle perioodi sissetulekuid, mille energiakulude katteks toetust taotletakse.“ Tundub täitsa mõistlik ja loogiline mõte,” kirjeldas ta. „Ja nüüd järgneb ebaloogika ehk ametnike loogika. „Taotlemisel arvestatakse sissetulekud sellesse kuusse, mil nad laekusid. Näiteks kui septembrikuu töötasu laekub oktoobris, siis loetakse see oktoobrikuu sissetulekuks. Energiakulud arvestatakse perioodi, mille eest need esitati, ehk kui novembris laekus oktoobrikuu arve, siis on tegemist oktoobrikuu kuluga.“ Kellele sellist ebaloogikat ehk ametnike loogika tsirkust vaja on? Ametnike loogika ütleb seda, et kui said 5. detsembril töötasu, siis sellega tuleb tasuda järgmise kuu kulud. Keegi ei hoia oma eelmise kuu palka terve ühe kuu rahakoti vahel, et siis kuu aja pärast arveid ja ostusid tasuda.”

Margus möönab, et tegi novembris tublisti tööd ja teenis toetuse lävendit ületavat töötasu. Detsembris oli tööd ja sissetulekuid vähem. Ta märkis, et poleks toetuse taotlust esitanudki, kui teadnuks, et riik niimoodi trikitab – sest ta oskab ju isegi arvutada ja numbreid vaadata. Et novembripalka arvestatakse, seda ei teadnud tema sõnul algul isegi vallaametnik, vaid see selgus hiljem rahandusministeeriumiga suhtlemisel.

„Miks nii rumalasti nihkesse on läinud? Selline asi rikub kodaniku ja riigi vahelisi suhteid. Inimene mõtleb: kui riik trikitab minuga, siis ma trikitan vastu, ma siis näiteks ei maksa makse,” leidis vallakodanik.

Võru vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Angela Järvpõld selgitas LõunaLehele, et energiatoetusi menetlevad kõik omavalitsused vastavalt riigihalduse ministri (käib rahandusministeeriumi alla) määrusele „Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele“. Taotlusi menetletakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR. Sotsiaaltöötaja sisestab sinna taotleja ja tema perekonna isikuandmed ning andmed vastavatelt kuludokumentidelt. Sissetulekuid spetsialistid üldjuhul ise ei sisesta, vaid need genereeritakse otse STARis, mis on seotud teiste andmebaasidega (maksu- ja tolliamet, sotsiaalkindlustusamet, töötukassa jm).

„Missuguse kuu perekonna sissetulekuid arvesse võetakse, ei ole sotsiaaltöötajate otsustada,” rõhutas ta. „Riigi poolt on paika pandud, et sissetulek arvestatakse laekumise kuu järgi ja energiakulud arvestatakse perioodi, mille eest need esitati.”

Järvpõld tunnistas, et selline arvestus tekitab taotlejates segadust ja pahameelt.

Kirjeldasime igaks juhuks olukorda ka juhuslikult valitud teise omavalitsuse töötajale. Kanepi valla sotsiaaltöö spetsialist Küllike Kaldoja viitas aga ülespoole ehk juba märgitud rahandusministeeriumi korrale: taotlemisel arvestatakse sissetulekud sellesse kuusse, mil nad laekusid.

„Teie kirja põhjal saan aru, et vastav toetust arvestav ametnik ei ole valesti toiminud,” kinnitas Kaldoja. „Kogu energiatoetuse andmetöötlus toimub STARis, kus automaatselt on näha isiku sissetulekud sõltuvalt perioodist, mille eest toetust taotletakse.”

Kommenteerib rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Geili Heinmaa:
Kui detsembrikuu tarbimise eest toetuse küsimisel arvestataks detsembrikuu sissetulekute asemel jaanuarikuu sissetulekuid, siis see lükkaks ka toetuse taotlemise võimaliku aja ühe kuu võrra edasi. Nimelt saadakse arve kätte küll jaanuari alguses, kuid enne veebruari ei selgu perekonna kõik jaanuarikuu sissetulekud.

Kuna hüvitist saab taotleda septembrist kuni märtsini tarbitud energia eest, lähevad lõpuks kõigi seitsme kuu arvestusse nii detsembri kui ka jaanuari sissetulekud.

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 10/02/2022 10:00:24