Korrarikkuja taltsutamine Hauka laadal. Foto: Urmas Paidre / LLi arhiiv

„Tänan pakkumast, hoidke endale,” on Räpina vallavanema esimene reaktsioon siseministeeriumis sündinud plaanile panna joodikute koju ja kainestusmajja vedamise ülesanne tulevikus kohalikele omavalitsustele.

ERR vahendas äsja, et siseministeerium soovib joobes inimeste kainestusmajja või koju toimetamise anda politseilt üle kohalikule omavalitsusele, et politsei tegeleks ainult agressiivsete purjus inimestega. Samuti näeks ministeerium, et vähemalt suuremad omavalitsused rajaks omale eraldi asutuse probleemsete purjus inimeste majutamiseks.

Tallinna munitsipaalpolitsei avaldas juba viis aastat tagasi soovi saada mupo ametnikele õigusi juurde, näiteks õigust kasutada agressiivsete bussijäneste rahustamiseks käeraudu. Aastaid pealinna mupo ettepanekuid menetlenud siseministeerium välistas oma värskelt sündinud vastuettepanekutes käerauad, aga leidis, et kohalikud korrakaitsjad võiksid saada õiguse teatud juhtudel nõuda inimestelt nende isiku tuvastamiseks dokumente ja kanda enesekaitseks kaasas isiklikku gaasipihustit. Viimaste kasutamise kohta on vaja aga eriväljaõpet.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg rõhutas, et kohalik omavalitsus peab võtma korrakaitse tagamises suurema rolli ja kindlasti peaks kaaluma, et vähemalt suuremad omavalitsused ehitaks eraldi kainestus- või sotsiaalmaja probleemsete purjus inimeste majutamiseks. Lisaks aga soovib siseministeerium anda joobes isikute kainenema viimise üle kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikele. Praegu teeb seda ainult politsei.

Postimees vahendas veel, et siseministeeriumi vaates ei ole kainenema toimetamine otsene õiguskorra kaitsmine, vaid pigem sotsiaalküsimuste lahendamine. Timberg on lehe teatel öelnud, et omavalitsused kui esmase hooldelise tegevuse pakkujad on abivajavale inimesele riigi keskvõimust lähemal. Politsei reageeriks tema teatel ka edaspidi joobes inimestega seotud väljakutsetele juhul, kui kodanik on agressiivne ja omavalitsusel pole võimekust teda kantseldada.

Kriitikud on plaani kohta leidnud, et see eeldab omavalitsuse palgalistele korrakaitsjatele suuremate õiguste andmise vajadust. Kui tänaval magav joodik ametimehele vastu hakkab, siis peab tol olema õigus kodanik kasvõi jõuga ära viia. Lisaks vajaks uued kohustused korralikku eelarvetuge – ei saa ju vastupuiklevaid joodikuid toppida hoopis muudeks asjadeks mõeldud ametiautodesse.

Omavalitsus: eelarve on niigi pingul
Niisiis, siseministeeriumil on ettekujutus, et edaspidi peaksid alkoholijoobes inimesi kantseldama omavalitsused. Mida tähendaks sellise korra vastuvõtmine omavalitsusele? Kas praeguse seisuga oleks ettekujutatav, kuidas see välja võiks näha? Sotsiaaltöötaja haarab suurel purjus mehejõmmil kaenla alt kinni ja veab ta koju või maakonnakeskusse kainestusmajja?

„Hetkel pole riigi tahe selgesti arusaadav,” nentis Marianne Mett Võru linnavalitsusest. „Mis on päris põhjus, miks soovitakse seda ülesannet kohalikele omavalitsustele anda. Omavalitsuste eelarved on samuti äärmiselt pingul ning ei ole mõeldav, et saame sellise täiendava kulu ilma lisavahenditeta enda kanda võtta. Esmapilgul ei tundu ka mõistlik ehitada kahte paralleelselt toimivat jõustruktuuri. Vastava väljaõppega paralleelstruktuur nõuab mõistagi täiendavaid vahendeid.”

Mett viitas ministeeriumist muu hulgas kõlanud sõnumile, et alkoholism on sotsiaalne probleem. Ta märkis, et selle poole pealt Võru linnavalitsus ka teemaga tegeleb ja koostöö politseiga on väga hea.

„Võru linnale pandud ülesannete täitmisel oleme niigi rahahädas ja vabasid ressursse lähiaastatel leida võimalik ei ole,” vastas linna esindaja küsimusele, kas omavalitsusel oleks võimalik rajada endale nn munitsipaalkainestusmaja. „Nn munitsipaalkainestusmaja kohta tekib järjekordselt küsimus, miks peaks ehitama täiendava, kui riigil on see olemas. Paralleelselt teise kainestusmaja rajamine ei tundu põhjendatud ja see oleks avalike rahadega pillav ümberkäimine.”

Meti sõnul ei soovi Võru linn rajada oma munitsipaalpolitseid, nagu ministeerium näib mõista andvat. Pigem eelistavad linnajuhid olukorda, kus juba praegu väga hästi toimivale politseile antaks lisavahendeid, et ülesanded saaks eeskujulikult täidetud.

See pole viimastel aastatel esimene kord, kui riik tahaks panna omavalitsustele uusi kohustusi, aga rahalist katteallikat väga ei taha pakkuda. Võru linnavalitsuse esindaja tõi näitena välja kogu maakonna abielude registreerimise, mida linn peab doteerima.

Vallavanem: loodan, et see sõnum öeldi kaine peaga
„Tänan pakkumast, hoidke endale,” naeris Räpina vallavanem Enel Liin, kes on tuntud riigi kritiseerija puhkudel, kui omavalitsuste turjale järjekordseid kohustusi surutakse.

Tõsinedes avaldas ta lootust, et see idee ei realiseeru.

„Ja kui siiski, siis ei saa ma aru sellisest riigisisesest vastandumisest omavalitsuste suhtes,” jätkas Liin. „Mõtlen sellega seda, et aastaid on naeruvääristatud Tallinna munitsipaalpolitsei tegevust, aga nüüd hakkame seda mudelit suunama ka teistesse omavalitsustesse. Tallinnas see mudel ilmselt ennast õigustabki, kuid väikese elanike arvuga omavalitsusele saab selline ülesanne olema väga keeruline lahendada ja kindlasti ka kallis. Meie ametiasutusi vaevab pidev tööjõu puudus. Kust me leiaksime sellised spetsialistid? Kui selles valitsusalas on raha vähem, kui on ootused ja vajadused, siis peaks siiski leidma juurde raha, mitte hakata lammutama toimivat struktuuri. Ma räägin ja ka kirjutan sellest kogu aeg, et allapoole suunatavad otsused ei ole sageli mõistlikud ja selgesti väljendatud.”

„Ma ei soovi kedagi naeruvääristada, kuid loodan, et see sõnum on välja öeldud kaine peaga,” nentis Räpina vallavanem.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/02/2022 10:31:10