Kagu-Eestist parlamenti valitud Hanno Pevkuri ja meediaspetsialisti Raul Rebase mõtteavalduste järel on ka mitmed kagueestlased püüdnud – kuid edutult – loobuda neile igapäevases telemenüüs vabalt pakutavatest Vene telekanalitest, mis ei soovigi varjata šovinistliku propaganda tegemist. Riikliku telekommunikatsiooniettevõtte järeltulija aga ütleb, et tema tsensuuri ei tee ja seda tehku Eesti vabariik.

Meediaekspert Raul Rebane kirjutas hiljuti ERRis avaldatud arvamusloos Venemaa meedia läänevastasest propagandast. Ta märkis, et on ise kuulnud, kuidas eestlasi nimetatakse sõnnikuks (govno) ja et ei nähta probleemi selles[], kui Baltimaade pealinnad hävitatakse. Lisaks on Kremli-meelses meedias Rebase sõnutsi korduvalt räägitud, et Venemaa on võimeline võitma tuumasõja.

„Kui lääs saab sellest sõjahüsteeriast teada artiklite kaudu, siis meie saame seda jälgida oma televiisorist,” kirjutas Rebane. „Kõik need vihakanalid on meil kaablifirmade põhipaketis ja [---] need mõjuvad. Veel hullem, kogu selle enda sõimamise maksame ise kinni. Eesti firmad müüvad neisse telekanaleisse mõnuga reklaami, pakutakse pangateenuseid, Eesti juustu ja leiba. Eesti näitlejad mängivad reklaamides sõltumata sellest, et hetk tagasi on neid samal kanalil nimetatud sõnnikuks. Oma reklaame ostavad sinna poliitikud.”

„Midagi tuleb kindlasti muuta,” leidis meediaekspert. „Läti, Leedu, Ukraina, Moldova on Vene kanalite suhtes oma otsused teinud. Meie oleme koos Valgevenega viimased, kes vöötmes Tallinnast Musta mereni ennast vabatahtlikult infomürgitavad.”

Ta tõstis esile, et näiteks sõltumatu Soome telekanalite eest tuleb maksta, ja kutsus üles korraldama Vene propagandakanalite teemal riigi tasandil arutelusid.

Kagu-Eestist riigikokku valitud reformierakondlane Hanno Pevkur nõustus Rebasega ning nõudis omalt poolt radikaalseid meetmeid.

„Minagi olen veendunud, et puudub igasugune ratsionaalne põhjendus, miks Eestis on vabalt levimas Vene telekanalid, mis teadlikult levitavad Kremli läänevastast, sealhulgas Eesti-vastast propagandat,” teatas Pevkur ERRis. „Viimastel aastatel muutunud julgeoleku- ja meediapilt on andnud selge sõnumi, et tuleb uks kinni lüüa Kremli propagandasõnumeid levitavatele telekanalitele ning teha uks lahti vabale ajakirjandusele.”

Käimaläinud debatis leidis Rebane, et RTRi-suguste kanalute keelustamine poleks õige – pigem tuleks muuta Vene telekanalid Eesti telepakettides tasulisteks noppekanaliteks ja suurendada erakorraliselt ETV+ eelarvet, et Eesti vene elanikkonda paremini informeerida. Praegu aga valitseb olukord, kus Vene propagandat esitavad telekanalid on kaabeltelevisioonipakettides põhipaketis, mis tähendab, et nendest ei saa loobuda, kui ka tahaks.

Teenusepakkuja: meie ei saa hakata tsensoriks
Mitu tuntud kagueestlast on leidnud, et teematõstatus on igati asjakohane. Tartu ülikooli eetika teadur, omal ajal aktiivselt Põlva haigla sünnitusosakonna säilitamise eest võidelnud Mari-Liisa Parder teatas sotsiaalmeedias, et pöördus sel teemal Telia poole.

„Telia TV põhipaketid koosnevad kindlatest, fikseeritud kanalitest,” vastati talle. „Telia on seisukohal, et hinnangu Eestis levivate telekanalite sisu osas saab anda vaid riik, arvestades seejuures meediavabaduse põhimõtteid. Teleteenuseid pakkuvad ettevõtted ei saa telekanalite sisu osas tsensori rolli võtta.”

Parder tõdes seepeale, et keegi ei palugi tsensuuri, lihtsalt tõstetagu propagandakanalid põhipaketist välja tasuliste alla – kes tahab nende eest maksta, see vaatab edasi. „Mina ei taha selle eest maksta, aga loobuda ka ei saa,” tõdes kagueestlane.

Tartu ülikooli lõunaeesti keele ja kultuuri lektor ning Võru instituudi teadur Sulev Iva ehk Jüvä Sullõv tsiteeris samuti avalikult oma kirjavahetust telekommunikatsiooniettevõttega.

Muu hulgas Telia juhtkonnale saadetud kirjas pealkirjaga „Kremli propagandakanalid Telia põhipaketis” märkis Iva: „Telia pikaaegse kliendina annan teada, et pean Kremli propagandakanalite Pervõi Baltiiski Kanal (PBK), RTR Planeta ning NTV Mir Eesti publikule pakkumist Telia põhipakettides ettevõttele sobimatuks tegevuseks. Seda vaatamata sellele, et see võib olla äriliselt kasulik ja juriidiliselt korrektne. Ma pole tõesti nende aastate jooksul, mis ma olen Telia ja enne seda Elioni klient olnud, vist kordagi neid kanaleid vaadanud. Ei tahaks neid üldse oma koduses telekavas näha, kindlasti aga mitte põhipaketis. Minu soov ja soovitus kliendi ja Eesti kodanikuna on need propagandakanalid vähemalt põhipaketist välja arvata.”

Telialt sai Iva enda sõnul „kuiva ja vastustust mittevõtva” vastuse, mis oli sisuliselt sõna-sõnalt sama Parderi saaduga: „Mõistan Teie muret osa vene kanalite edastatava sisu osas. Telia on seisukohal, et hinnangu Eestis levivate telekanalite sisu osas saab võtta vaid riik, arvestades seejuures meediavabaduse põhimõtteid. Teleteenuseid pakkuvad ettevõtted ei saa telekanalite sisu osas tsensori rolli võtta.”

Partei algatas eelnõu propaganda tõkestamiseks
LõunaLeht leidis siinkohal omalt poolt, et tuleks välja selgitada, kuidas suhtub probleemi riik, kellele omal ajal Eesti riigile kuulunud sidefirma järeltulija Telia vastutust veeretab. Esmaspäeva ennelõunal esitasime vastavasisulise päringu haridus- ja kultuuriministeeriumile, lisaks ka riigikogu kultuurikomisjonile ja teemat arvestades veel riigikaitsekomisjonile. Mõlema komisjoni koosseisu kuulub ka isamaalasi ja nii tundub, nagu oleks see partei just LõunaLehe päringust inspiratsiooni saanud.

„Isamaa algatas eelnõu Eesti vaenuliku propaganda tõkestamiseks,” teatas erakond sama päeva pärastlõunal. „Esmaspäevasel riigikogu istungil algatas Isamaa fraktsioon eelnõu, millega antakse vabariigi valitsusele ülesanne töötada välja meetmed Eesti-vaenuliku propaganda tõkestamiseks.”

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on laiapindses riigikaitse käsitluses olulisel kohal psühholoogiline kaitse. „Arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja Venemaa agressiivset mõjutustegevust, tuleb üle vaadata meetmed ja seadused, mis puudutavad Eesti-vaenulikke ja sõjategevust õhutavaid telekanaleid,“ ütles ta.

Seederi sõnul ei ole kõnealusel juhul tegemist sõnavabaduse küsimusega. „Kremli kontrolli all olevate kanalite puhul ei saa me rääkida vabast meediast ja ajakirjandusvabadusest. Tegemist on selgelt Venemaa huve teeniva propagandaga ning selle levikut tuleb piirata. Valitsuse analüüside põhjal saab otsustada, kas tõhusam on eemaldada propagandakanalid teenusepakkujate põhipakettidest või leida selleks alternatiivsed meetmed.“

Kaitsepolitsei on Isamaa teatel esile tõstnud, et Venemaa käsitleb Kremli kontrolli all olevaid telekanaleid riigi inforelvadena. Mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Läti, Leedu, Ukraina ja Saksamaa, on Kremli meediakanalite levikut piiranud.

Eriolukorras oleks kanali sulgemine lihtsam
Riigikaitsekomisjoni esimehe Enn Eesmaa (KE) sõnul ei ole komisjon seda teemat arutanud, aga ta edastas enda isikliku seisukoha.

„Erakorralise seisukorra seadus võimaldab erakorralise seisukorra ajal piirata riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise huvides informatsiooni, sh meediakanali levikut,” sõnas Eesmaa. „Sama põhimõtte rakendamine tuleneb ka riigikaitseseadusest sõjaseisukorra ajal. Kui erikorda kehtestatud ei ole, siis tuleb lähtuda nn igapäevaselt kehtivast õigusest. Eesti on demokraatlik õigusriik, seetõttu on oluline õiguslik selgus, millised on alused vaenulikku sisu edastava meediakanali leviku piiramiseks. Näiteks on sellisteks tingimusteks selgelt tuvastatud Eesti julgeolekut ohustava vaenuliku meediasisu levitamine, aga ka õigusrikkumisele üleskutsumine või õiguskuuleka käitumise alavääristamine.”

Eesmaa töötas ise nii Nõukogude Eesti kui uue vabariigi aegadel pikka aega teleajakirjanikuna. Käesolevas teemas viitas ta meediateenuste seadusele, mille kohaselt võib teatud tingimustel telekanali edastamise Eestis kinni panna tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).

TTJA võib sundida näiteks Teliat programmi kinni panema juhul, kui programmikataloog takistab või ohustab vähemalt üht järgmist põhimõtet: avaliku korra kaitset; rahvatervise kaitset; avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeoleku ja kaitse tagamist; tarbijate, sealhulgas investorite kaitset. Seadus näeb TTJA-le ette hulga tingimusi ja täpse korra.

Eesmaa leidis, et riigikaitsesse asi siiski ei puutu. Meediateenuste seaduse valdkonnakomisjoniks on riigikogu kultuurikomisjon, seadust aga rakendab täidesaatev riigivõim, kes eelkõige annab hinnangu, kas mainitud meediakanalid rikuvad meediateenuste seaduses sätestatut, märkis ta.

Ilmselgelt pole TTJA seni leidnud, et Vene telekanalite sisu vastavat seadust rikub.

Haridus- ja kultuuriministeerium viitas oma lühikommentaaris samuti meediateenuste seadusele, mis annab aluse väljastpoolt Eestit pärinevate telekanalite vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramiseks.

„Kultuuriministeeriumi hinnangul on tegemist laiapõhjalise teemaga, mis vajab laiemat konsensust asjasse puutuvate osaliste vahel,” vahendas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Hannus Luure.

TTJA võtab propagandakanalid luubi alla?
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must teatas LõunaLehele, et komisjon ei ole lehe esitatud küsimust jõudnud istungil arutada, aga teema pole võõras.

Must märkis, et riigikogu menetluses on meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.

„Eelnõuga täpsustatakse ka meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise regulatsiooni,” sõnas Must. „Eelnõu menetlemise käigus käsitleti muu hulgas vihkamisele ja vägivallale õhutamise keeldu meediateenuses.”

Kultuurikomisjoni esimehe sõnul muudetakse selle õigusaktiga muu hulgas ka meediateenuste seadust. Ette nähakse juhud, millal meediateenuse osutaja võib teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse.

„Nii kehtiva seaduse kui ka eelnõu sõnastuse kohaselt ei tohi meediateenuses alavääristada õiguskuulekat käitumist ega kutsuda üles õigusrikkumisele,” selgitas Must. „Ühtlasi täiendatakse eelnõuga meediateenuste seaduse lõiget, mille kohaselt ei tohi meediateenuses kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ükskõik millise grupitunnuse, sealhulgas kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale.”

Aadu Must tõstis LõunaLehe trükkimineku aegu lõpphääletusele jõudnud seaduseelnõust esile, kuidas ja miks saab TTJA nõudeid rikkuvate kanalite Eestis edastamist tulevikus lõpetada. Näiteks siis, kui audiovisuaalmeedia teenus on aasta jooksul vähemalt kahel korral oma tegevusega selgelt kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist.

Üldjuhul peaks TTJA enne kanali edastamise sundkorras lõpetamist teavitama seaduserikkumistest asjaosalisi, ootama vastuväiteid jne. Kiireloomuliste juhtude korral aga võib aga TTJA seaduserikkuja Eestis edastamise lõpetada ühe kuuga.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 21/02/2022 08:44:01