Diktaatoriks saamine
Küllap määrab diktaatorlikkuse mingil määral pärilikkusekood. Vanasti ei teatud pärilikkuse teaduslikke juuri, kuid tavalise inimese kõrvalekalde puhul öeldi: lolli Vaanka võsukene ...

Inimese kehas on keskmiselt 250 miljardit rakku, ajus umbes 100 miljardit neuronit. Meie universumis, mida nimetame Linnuteeks, on umbes sama palju tähti ehk päikseid kui me kehas! Igaüks meist on suur Universum!

Selle kõige valgusel (loodame, et valgusel!) võib kokkuvõtvalt öelda, et ebanormaalsete inimeste ilmaletulek siia maailma moodustab õnneks väikese osa. Kui aga ikkagi eostub uus diktaator, siis selgub, kui suur on tahtmine saada enda kätte piiramata võim. Seejärel, kui on saavutatud täielik võim, siis diktaatorid sellega tavaliselt ei piirdu. Neil on vaja teostada oma olemuse ning unistuste eesmärk.

Diktaatorite eesmärk
Meie naabrite diktaatorite eesmärk on olnud NSVLi ehk Vene impeeriumi taastamine. Selleks, et oma eesmärke teostada, on igal diktaatoril vaja teha „mänguplats puhtaks”. See tähendab – kõrvaldada igasugused vastuseisud kodanikkonnas. Vastased saadetakse riigist välja (Solženitsõn ning sajad tuhanded teised) või diktatuuri vastased tapetakse (Politkovskaja, Nemtsov ning paljud teised).

Neile, kes veel hingavad ja elavad, laotub meedia kaudu „puhastustule” igapäevane kanonaad.
Kui kaasaegsed ukrainlased kaheksa aastat tagasi võtsid kätte ning loobusid „vene maailmast” ja pöörasid oma riigi demokraatikku suunda, siis Kreml nimetas ukrainlaste väljakurevolutsiooni ebaseaduslikuks riigipöördeks. Aga kuivõrd oli 1917. aasta oktoobris toimunu seaduslik? Kas Eestis 1940. aasta juunis toimunud riigikogu valimised Vene relvade all olid seaduslikud?

Tuleme tänasesse päeva
Huvitav – mõni päev tagasi sain teada, et paar minu tuttavat süüdistavad Vene kallaletungis Ukrainale hoopis mitte Venemaad, vaid USAd! Et miks nad siis tulevad siia vaest Putinit ärritama?

Ent kas pole nii, et kui poleks USAd ja NATOt, siis oleks juba mitmeid aastaid nii mu kodukülas Hilanal kui ka Tallinna taga Paldiskis valitsenud „russki mir” ehk see sovjetlik moodustis, mis meid iiveldama ajas?

Ameeriklased „topivad oma nina” siia siis, kui me neid kutsume. NATO-mehi võiks siin olla palju rohkemgi, sest ida poolt lähtuv oht on tõeliselt väga suur.

Juhul, kui Ukraina peab meeletule Vene sõjamasinale alluma (usun, et seda ei juhtu!), siis saab diktaator vastse sõõmu värsket verd ning tegutseb oma elueesmärki silmas pidades edasi – vallutada Eesti, Läti, Leedu, Moldova, Armeenia, Gruusia. Vallutada kõik oma naabrid! Diktaatori eesmärk on taastada nõukogude impeerium, see ebaõigluse ning vere peale ehitatud moodustis.
Diktaatorid pole meie ajaloost kuhugi kadunud. Maha lastud Boris Nemtsov on öelnud, et Putin – see tähendab sõda. Leedu luuletaja Justinas Marcinkevicius on kirjutanud, et paraku kasvab timukale ära raiutud käe asemele uus käsi. Seda uut kätt juba näeme kaugele ette sirutumas!

Diktaatoreid on olnud mitte üksnes meie naaberriikides
Vaikiva ajastu ehk isamaaliste vabadussõdalaste vangistamise eest (1934 -1940) on ajalooliselt vastutav Eesti diktaator Konstantin Päts, paljude tänaste ajaloolaste iidol ning imetlusobjekt.

Meil Eestis on tänapäevalgi mitusada tegelast, kes on nõus idanaabrile hõbekandikul kinkima 5,2% meie seaduslikust maa-alast.

Proletariaadi diktatuuri järgimist ning miljonite inimeste hukkamist pole diktatuuri all elav rahvas hukka mõistnud. Lenin, Stalin ja Putin on siiamaani au sees. Sakslased olid ainsad, kes põlvitasid andekspaluvalt oma füüreri tegusid taunides. Miljoneid inimesi hukanud Vene kommunistid ei palu oma rahvalt ega teistelt rahvastelt andeksandi ilmselt mitte kunagi.

Ja kui nii, siis võrsuvad maha raiutud diktatuuripuu kännust kindlasti uued kurjuse impeeriumi võrsed. Kui tahame vabalt elada, siis peame neid võrseid väga tähelepanelikult märkama ning neid kurjuse võrseid maha raiuma nii ruttu kui vähegi võimalik! Ukraina võitleb praegu ka meie eest!

 

Autor: ILMAR VANANURM, kirjanik
Viimati muudetud: 03/03/2022 09:46:01