Abi komplekteerimine Räpina loomemajas. Foto: Räpina VV

„See oli müstika. Meie inimesed on väga osavõtlikud,” rõõmustab heategevusasutuse juht, kes saatis pühapäeval Kagu-Eestist Ukraina poole teele kaks kõikvõimalikku materiaalset abi täis topitud bussi. Omavalitsused on valmis vajadusel pakkuma sõjapõgenikele majutust – ja rõhutavad, et elamisväärsetes tingimustes.

Erinevad heategevusorganisatsioonid koos omavalitsustega panid Ukraina sõja puhkedes kohe õla alla, et aidata Eesti Punasel Ristil koguda abi sõjas kannatavate ukrainlaste toetuseks. Näiteks Põlvas on heategevusaktsiooni ja abisaadetiste kogumist eest vedanud MTÜ Väärtusta Elu, Võrus aga MTÜ Saagu Parem.

„Sõnumikastid, telefonid ja kõik seadmed on kuumad,” pajatas Saagu Parema juhatuse liige Piret Haljend teisipäeval LõunaLehele. „Neljapäeval algas sõda ja meie tähistasime vabariigi aastapäeva. Reedel tegin tööd ja siis hakkasid korraga kõik küsima, et kas sa hakkad abi koguma. Ma punnisin sõna otseses mõttes vastu, et ei jõua, töö, Covid, patsiendid jne. Aga õhtuks olime juba üleskutse teinud, ühendunud Punase Risti ja Põlva kogujatega. Asi kasvas siis selleni välja, et Merling Reisid helistas, et nemad on nõus oma kulul minema Ukraina põgenikke ära tooma. Mina hakkasin siis bussiasju komplekteerima.”

Pühapäeval varustati Võrus heade inimeste abil kaks reisibussi toidu, tekkide ja patjadega kümnetele põgenikele. Inimesed olid aga kogumispunkti toonud kõikvõimalikke abisaadetisi ukrainlastele. Väljumisaeg pidi olema kolme paiku pealelõunal, kuid kella kahe ajal saadi luba laadida kaasa kogu humanitaarabi, mida vähegi pakkuda.

„Saime loa panna buss täislasti, niipalju kui mahub, et ei sõidaks tühjalt Ukraina piirile. Ja nii need bussid meil teele läksid kell 16.45,” kirjeldas Haljend. „Aktsioon oli ikka nii, et ... inimesed on väga osavõtlikud, tahavad asju ja toitu tuua.”

Võrumaa meestega pühapäeval kaasa sõitnud Pagulasabi koordinaator Sander Silm ja Merling Reiside juht Merlis Hirs andsid teada, et 24 tundi pärast kahe bussi lahkumist Võrust said nad võrukate abisaadetised Ukraina-Poola piiril Medõka külas anda üle inimestele, kes need edasi abivajajatele toimetavad. Teisipäeval liikus neist kahest bussist esimene tagasi Eestisse, peal 39 Ukraina sõjapõgenikku vanuses 3-84, saatjaks endine Võru abilinnapea Kristjan Võrno. Need põgenikud tulid Tartusse, Tallinna ja Pärnusse ning lähedaste juurde. Teine buss alustas reisi Eesti suunas teisipäeva õhtul ning selle reisiga tuli kaks sõjapõgenikku ka Võrumaale.

Aga tagasi abisaadetiste kogumise juurde. Piret Haljend kinnitas, et praegu on põhirõhk annetuste kogumisel Punase Risti koostatud vajalike esemete nimekirja järgi, kuid häid inimesi abilastiga ära ei saadeta ning vajadusel oleks Saagu Parem valmis teele saatma uue bussitäie vajalikuga.

„Et mis kõige olulisem on – neil on sõda ja kõike on vaja,” tõdes heategevusorganisatsiooni juhatuse liige. „Ukrainas pole enam ammu midagi poodides, kui poode üldse ongi... Poolakad ostavad poest asju ja viivad oma autodega sinna. Meil pole nii mõistlik. Eilegi käisid venelased, endal silmad peos, olid valmis oma autoga minema ... aga autoga pole meilt mõistlik minna.”

Mis puudutab bussidesse laotu kogust, siis tõdes Piret Haljend, et Eesti Pagulasabi palus tal täita saatelehe ja õigupoolest pidanuks busside last olema fikseeritud ja normide piires. Paraku oli humanitaarabi laadijatel seda kaunis raske määratleda.

„Panin seal suvaliselt numbreid taha – vee juurde, et „väga palju” ja mähkmete taha „palju” ... no ei teadnud ju, et kas on midagi näiteks 200 kilo või 300 kilo,” nentis ta. „Toppisime ikka silmini täis. See oli pühapäeval meil ju nagu laat. Inimesed sõitsid ette, panid kauba maha, järjekord oli. Kes tõi plokiga, kes vähem. Viis karpi paratsetamooli, kast küpsiseid jne ... See oli müstika. Eriline päev oli see pühapäev.”

Ukrainlaste abistamise aktsioon Võrus sai nädala algul ka koordineerituma kuju. Linnavalitsuse, Saagu Parema, Eesti Punase Risti ja noortekeskuse esindajate ühisel koosolekul otsustati, et ühendatakse jõud ja kogutakse Ukraina sõjas kannatanute abistamiseks vajalikke asju ühes kohas Võru linnas. Saagu Paremale saab esialgu kuni reede õhtuni viia näiteks kõikvõimalikke hügieenivahendeid, uut voodipesu, tekke, magamiskotte, rätikuid jms.

Haljend tõi peamiselt vajaolevate asjadena välja hügieenisidemed, mähkmed ja salvrätikud, aga ka hügieenilised huulepulgad ja külmakahjustusi leevendavad näokreemid. Selliseid tarbeid kogutakse Punase Risti organiseeritud abisaadetise tarbeks. Ent Saagu Parem võtab vastu ka Ukrainas väga vajatavat lastetoitu ning loodab koostöös põlvalastega veel omapoolseid abisaadetisi Ukraina poole teele saata.

Põlvamaalt kogutakse Ukrainasse saatmiseks abi endises põhikooli-keskkooli ehk nn metsakooli majas. Põlvasse jõudis esmaspäeval ka Moostes ja Räpinas nädalavahetusel kogutud kraam, mis oli juba komplekteeritud. Räpinas läks kogumisaktsioon nagu Võruski erakordselt hästi.

„Võib sajaprotsendiliselt väita, et tänane päev on igati korda läinud – aktsioon „Aitame üheskoos!“ oli üliedukas!” teatas vallavalitsus pühapäeval.

Laupäeval plaaniti viia ukrainlaste jaoks kokkukogutavad esemed Põlva staapi sõiduautoga, aga pühapäeva pärastlõunaks oli selge, et sõiduautost jääb ilmselgelt väheks.

„Räpina valla elanikud panustasid ukrainlaste heaks sedavõrd palju, et käiku läheb nii buss kui ka järelkäru, et abipakid järgmisesse kogumispunkti transportida,” märkis vallavalitsus. „Juba kolm minutit peale uste avamist oli Räpina loomemaja kunstiklassist saanud ladu, kus pakkide ja kastide vahel oli vaja manööverdada ning mõtlema hakata, kuidas süsteemselt annetusi paigutada.”

„Suur-suur-suur tänu kõigile lahketele ja abivalmis inimestele, kes andsid oma panuse selleks, et sõjakoleduste keskel olevatel inimestel oleksid hädavajalikud tarbed olemas. On rõõm tõdeda, et suure südamega elanikke on meie hulgas nii palju. Südamlikkus ja lahkus ei lähe kunagi moest!” tegi vald oma elanikele kummarduse.

Abi pagulastele käib koordineeritult
Kui lihtne kodanik kujutab ette, et praegu täidavad linnad-vallad palehigis oma tühjaks jäänud koolimajade kõledaid võimlapõrandaid madratsitega, et paigutada sinna Ukraina põgenikke nagu kilusid karpi, siis nii see tegelikult ei käi.

Võru linnapea Anti Allas selgitas, et põgenike abistamist koordineerib Eesti Pagulasabi. Portaalist ukrainaheaks.ee saavad inimesed teavet, kuidas pagulasi toetada, ning seal saab anda ka teada enda võimalustest vajadusel näiteks tühja korterit pagulaste majutamiseks pakkuda. Põgenikud tuuakse esmalt suurematesse keskustesse ja sealt saadetakse edasi – võimaluse korral eeskätt sugulaste, sõprade ja tuttavate juurde. Allase andmetel on sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalministeerium ka otsimas Eesti eri piirkondades majutusettevõtteid, mis oleksid valmis põgenikele peavarju pakkuma.

„Meie töötame nende struktuuridega koos ja otsime kohapealt pikemaajalisi lahendusi,” märkis Allas. „Meil on loomulikult ka võimalik kiiresti elamispindu pakkuda, aga me ei tee seda uisapäisa, vaid koordineeritult.”

Võru linnapea kinnitas, et linnal on pagulaste majutamiseks reservpindu. Ajutiselt ja lühiajaliselt saaks põgenikke majutada väga suure vajaduse korral kasvõi tühjas täiskasvanute gümnaasiumi hoones, aga plaan on siiski selline, et Ukraina sõjapõgenikud peaksid saama Eestis kohe alguses pikemaks ajaks korralikud elutingimused.

„Meie oleme valmis pakkuma majutust ja sotsiaalabi, kui nad tulevad,” kinnitas ka Põlva vallavanem Martti Rõigas, et ukrainlased ei jää abita. „Aga kõik see käib läbi tsentraalse süsteemi. Meie oleme oma andmed esitanud: esmane valmisolek väga väikese etteteatamise peale sada inimest, kui väga vaja, siis veidi pikema etteteatamise peale 250 juurde.”

Rõigas nentis, et praegustel andmetel ukrainlaste tungi siiapoole pole ja eeskätt suunduvad siia need, kel meie kandis sõpru-sugulasi juba ees. Nii et kui just katastroofi pole, siis ei mõtle omavalitsused ka n-ö põrandamajutuse pakkumisele.

„Inimesed saavad ikka oma voodid ja riigil on pikem plaan, et kõik saavad oma elamised,” sõnas vallavanem. „Me teeme kõike koordineeritult ja oleme valmis aitama.”

Toetus sõpruspiirkondadele
Tõrva vallavanem Maido Ruusmann kutsus esmaspäeval kokku kriisikomisjoni. Kohtumise põhifookus oli võimalike sõjapõgenike vastuvõtu korraldamisel, kuid ka kriisiolukordades esmatähtsate teenuste tagamisel vallas tervikuna. Selgitati välja ruumid, kus oleks võimalus elektrikatkestuse ajal tagada soojus, joogivesi ja kanalisatsioon, nii sõjapõgenike majutamiseks kui ka rohkemate inimeste kriisiolukorras varjumiseks.

Ruusmann märkis, et valla elanikud on väga empaatilised ning väljendanud soovi abistada sõjapõgenikke peavarju pakkumisega. „Praeguses olukorras on võimatu ennustada, kui suur hulk sõjapõgenikke reaalselt saabuma hakkab, kuid oleme valmis neid vastu võtma ja neile igakülgset abi pakkuma. Siinkohal saavad aidata ka kõik vallaelanikud ja ettevõtjad,” sõnas vallavanem. „Samuti on meil võimalused tagada ulatuslikus kriisiolukorras valla eri piirkondades elanike varjumine soojades ruumides, kus on ka joogivesi.”

Tõrva valla sõprusomavalitsus Ukrainas Baranivka palus abi tagamaks elanike varustatus kütuse, soojuse, valguse ja esmaabiga. Tõrva vallavalitsus otsustas esmaseks kriisi leevendamiseks Baranivka omavalitsusele eraldada reservfondist 10 000 eurot. Soovi korral saavad sõprusomavalitsust toetada ka Tõrva valla elanikud, tehes vallavalitsuse kontole ülekande selgitusega „Ukraina heaks”. Vallavalitsus toimetab annetused edasi Baranivka omavalitsusele.

Ka Põlvamaal soovitakse võimalikult otse toetada oma sõpruspiirkonda – see on korraldatud Räpina loomemaja kaudu. Kulõkivka piirkonnaga seob Põlvamaad 52 aastat sõprussidemeid.

„Soovisime korraldada asjad nii, et saaks avaldada otsest mõju meie sõpradele. Räpina vallavalitsus palus sihtasutusel Räpina Inkubatsioonikeskus võtta vabatahtlike annetuste kogumine enda peale. Esimesel reaalsel võimalusel toimetame nad otse Kulõkivkasse,” ütles inkubatsioonikeskuse juhatuse liige Leo Kütt.

Kulõkivka omavalitsus asub Tšernigivi oblastis Kiievist põhjas, mis piirneb Valgevenega ja kus viimastel päevadel on käinud ägedad lahingud. Oblastikeskus on langenud mitmeid kordi Vene sõjaväe raketirünnakute alla ning ega selle lähistel asuv Kulõkivkagi pole sõjaõudustest puutumata jäänud. Kõik lähistel olevad suuremad maanteed on põlenud Vene sõjaväetehnikat täis ning tavapärane elu on halvatud.

„Tähtis ei ole summa suurus – tähtis on tahe! Sõpradele on isegi see teadmine väga oluline, et mingisugunegi abi tuleb. Annetada saab SA Räpina Inkubatsioonikeskus arveldusarvele ning loomemajas on ka sularaha kogumiseks kuppel,” lisas Leo Kütt.

Tuntud ajakirjanik panustas esinduskleidi
„Ukraina kodanikud maksavad vere hinda, et peatada kirjeldamatu kurjus,” teatas kaks päeva pärast sõja algust sotsiaalmeedias ERRi ajakirjanik, Kagu-Eesti korrespondendi tööd teinud Mirjam Mõttus. „Ehk olen lugenud liiga palju kadunud põlvkonna autoreid, aga minu arvates pole vaja ülemäärast kujutlusvõimet, et teada, mis juhtub, kui Venemaa võidab. Putini jälgid ähvardused võidujärgsest puhastamisest on viide kõige räigemateks inimsusvastasteks kuritegudeks. Ainuüksi mõte sellest, tekitab sügavat õõva. Ukraina vajab meie abi!”

„Meil kõigil seisab kodudes asju, mis meid endid enam ei teeni, küll võiks aga rõõmustada kedagi teist,” jätkas Mõttus. „Näiteks minul seisis riidepuul minu unistuste kollane kleit. Seesama iludus, mille lasin ekstra enda ja oma beebikõhu jaoks õmmelda, et siis minna 2020. aastal toimunud presidendi vastuvõtule. Panin selle kleidi Facebooki Marketplace'i müüki. Kleit leidis kiirelt uue omaniku ja minu kontole laekus kena, kolmekohaline summa. Saadud raha annetasin nüüd Ukraina toetuseks, sest neil on seda raha kordades rohkem vaja kui minul mu ilusaid kleite, ehteid või raha, et osta uusi asju. Kutsun kõiki selle mõtteviisiga ühinema. Me saame Ukrainat toetada! Vaadake oma asjad üle. Pange müüki ja annetage osa või kõik saadud rahast Ukraina heaks. Nii ei löö te auku pere-eelarvesse ja samas pole enam vabandust, et raha pole. Ukraina vajab meid.”

Ka võrukene Mõttus soovitas abi pakkumiseks ühe esimese asjana külastada veebisaiti ukrainaheaks.ee.

Venelastele üüritud korter ühistu hooldusele?
Kinnisvara haldamisega tegelev võrulane Margus Toom vahendas ühe Kunda korteriühistu juhi Kairi Raudbergi mõtteid. Kagu-Eestiski leidub korteriühistuid, kes hädas arveid mittemaksvate Venemaa kodanikest omanikega. Eesti kohtud ei võta nende võlgnevusi menetlusse, kuna omanikke ei leia.

„Eestis on ainuke seaduslik võimalus, et korteriühistud taotlevad nende korterite hooldajaks saamist, seega tehke seda nüüd, sest neid kortereid on võimalik üürida sellisel juhul näiteks Ukraina kodanikele, ja kindlasti tulevad ka neile tugitoetused, mille kaudu on neil ka võimalused kortereid üürida,” liitus Toom Raudbergi üleskutsega. „Hetkel on seis selline, et sanktsioonide tõttu ei ole enam võimalust tasuda ka nendel Venemaa kodanikest omanikel, kes ehk on seni olnud kohusetundlikud arvete tasujad. See on võimalus lahendada probleem ühistu Venemaa kodanikust võlgnikuga ja samas on see ka heategu Ukraina põgenikust perele, sest vaevalt Ukraina peredel oleks mugavam elada suurtes pagulaskeskustes kokkusurutult ühte tuppa.”

Nii leiavad korteriühistu juht ja kinnisvarahaldaja, et kui tühjana seisva korteri Venemaa või Valgevene kodanikust omanik oma omanikukohustusi ei täida ja korteriühistu asja enda kätte võtab, on seegi panus Ukraina toetamisse. Kuidas seda teha, saab küsida näiteks Margus Toomi enda käest.

Omavalitsuste toetusavaldusi Ukrainale
* Antsla vallavalitsus otsustas erakorralisel istungil eraldada Eesti Punase Ristile 10 000 eurot. Eesmärgiga toetada Ukraina Punast Risti humanitaarabi andmisel Ukraina elanikele. Antsla vallas töötab ca 40 Ukrainast pärit inimest ning vallajuhid on arutanud, milliseid tegevusi tuleb ette valmistada põgenike – siinsete ukrainlaste lähedaste – vastuvõtmiseks.
* Setomaa vallas saab Ukraina inimeste toetuseks anda oma panuse ja abi tuua Setomaa vallavalitsusse Värskas. Esialgu oli kogumine avatud eilse õhtuni, abivajaduse jätkumisel on kogumispunkt avatud ka järgmisel nädalal.
* 28. veebruaril toimus Valga vallavalitsuses kohtumine Ukraina Seltsi „Kalyna“ esindajatega, et arutada ettevalmistusi Ukrainast saabuvate sõjapõgenike vastuvõtmiseks. Vallavanem Monika Rogenbaum andis teada, et esimese meetmena on vallavalitsuse 4. märtsi istungil plaanis reservfondist 5000 euro eraldamine Ukraina elanike toetuseks, mis kantakse Eesti Punane Risti pangakontole. Eraettevõtjaid ja abivalmis inimesi, kel on kodus vaba pinda, kutsutakse andma end üles anda Ukraina pagulastele peavarju pakkumiseks.
* Otepää valla ja Ukraina Palanski omavalitsuse vahel on 2019. aastal sõlmitud koostöömemorandum. Otepää valla juhtkond avaldas Palanski juhtkonnale toetust ja saatis kirjaliku toetuseavalduse võitluses iseseisvuse eest. Vald teatas, et on valmis pakkuma Ukrainast pärit põgenikele varjupaika, tööd, kooli- ja lasteaiakohti. Vallavalitsus eraldada reservfondist 10 000 eurot Ukraina põgenike abistamise jaoks kohapeal, Otepää vallas. Punase Risti kaudu ukrainlaste aitamiseks on avatud kogumispunkt Otepää Avallone taarapunktis.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/03/2022 09:43:22