Raamatukoguaasta avamine Põlva keskraamatukogus. Foto: Kati Maidla

Põlvamaal saavad huvilised raamatukogude aastal maakonna kõigi raamatukogudega tutvuda, juuni keskel pannkoogipäeval osaleda ja muud põnevat kaasa teha. Esinejaid on käinud ja on tulemas nii Põlva- kui ka Võrumaa raamatukogudesse. Võrumaa on keskendunud mõisa- ja lossiromaanide senisest suuremale tutvustamisele.

Jaanuari teisel kolmapäeval kuulutati Eestimaa raamatukogudes välja raamatukogude aasta. Võrumaa keskraamatukogus esines sel päeval tõlkija Hanna Miller, kes on eestlastele vahendanud baltisaksa autorite raamatuid, nagu Eestis sündinud Saksamaa hilisema diplomaadi Berndt von Stadeni teosed, samuti Ernst Turmanni raamatu „Pikva”, mis ilmus Loomingu raamatukogus juba 1992. aastal.

Pikva oli Turmanni pere mõisa nimi Harjumaal. Õhuke raamat, vaatamata idüllilisele algusele elust mõisas, keskendub rohkem eelmise sajandi esimese poole ajaloosündmustele. Teos kajastab veidi kõike: elu tsaariarmees, esimest maailmasõda, sakslaste elust Eestis sõdade ajal ja nende püüdlustest, kuid ka revolutsiooni Venemaal.

Viimasest üks näide „Pikvast”: „Võim vedeles tänaval, kuid paremalt tulnud katsed selle üleskorjamiseks ebaõnnestusid tänu Kerenskile, kes ei tahtnud paremalt abi vastu võtta, ja nii haarati 1917. a sügisel võim vasakult. Viimane oli väikese grupi äkkrünnak, kes nimetasid end bolševikeks ja olid enamuses Venemaalgi tundmatud. Tuumikus oli pea paar tuhat elukutselist revolutsionääri ja mõnikümmend tuhat kaasajooksikud.”

Saksamaalt suure rahaga tulnud Lenin käis välja kaks loosungit: rahu iga hinna eest, sest juba kaotatud sõjast oldi väsinud, ning maa lubamine talupoegadele, kes moodustasid 80% toonase Venemaa elanikest, kuid maad oli väga vähestel.

See, et raamatukogude aasta algas baltisaksa autorite teoste tutvustamisega, oli teadlik valik. „Raamatukogude aasta lugemisprogrammi teema on Võrumaa kõigis raamatukogudes laulu „Hulkuri valss” esimene rida: „Lossides krahvidel pulmad on hoos ...”,” ütles Kätlin Konks, kes töötab raamatukoguhoidjana.

Tema sõnul on selles valikus mõisa- ja lossiromaanid nii klassikutelt kui ka uuematelt autoritelt, kokku poolsada raamatut. „Loodame nende raamatutega rikastavaid lugemiselamusi pakkuda,” lisas Konks.

Konverentsisaalis on praegu näitus „Vanade raamatute uus elu”, mille autor on Tartu ühe lasteaia töötaja Karine Andrjukevitšjute. Näituselt saab ideid, kuidas raamatuid kodu kaunistamisel taaskasutada.

Nii keskraamatukogus kui ka paljudes maaraamatukogudes on välja pandud väike näitus Ukraina kirjandusest. Lugejad ei ole seoses sõjaga neid küll rohkem lugema hakanud, kuid nad on maininud, et Ukrainas toimuv on õudne.

Võru keskraamatukogus esineb tuleval nädalal Antarktika uurija Enn Kaup, ületuleval nädalal esitleb oma raamatut Jüri Varik Põlvast.

Võrumaa keskraamatukogu direktor Inga Kuljus usub, et kella kahe terviseklubi loeng toimub aprillis ning 1. juunini saab osaleda lugemisprogrammis „Raamatuga suvesse“.

Tema sõnul on raamatukogude aasta kultuuriministeeriumi järjekordne teema-aasta, mida erinevate põnevate ettevõtmistega saab tähistada. Eestis on olnud lugemisaasta, merekultuuri-, filmi-, muusika-aasta jne.

„Esinejate kutsumine sõltub rahast ehk kui palju oma eelarve ja projektirahastus seda võimaldab,” selgitas Kuljus. Aastat koordineerib ja kodulehte haldab rahvusraamatukogu.

Raamatukogude aastal on hea veidike tagasi vaadata. 1978. aastast raamatukogus töötav Kuljus nimetas esimese olulise muutusena väliseestlaste saadetud arvukaid raamatuid, millega kogud täienesid.

„Võrumaa keskraamatukogu oli esimene rahvaraamatukogu, kus võeti kasutusele arvutid koos raamatukoguprogrammiga,” meenutas direktor ja lisas, et praegu on keskraamatukogul ja 38 maaraamatukogul ühine programm ja e-kataloog.

Läinud aasta viie loetuima raamatu seas oli viies George Orwelli „Loomade farm” ning kolmas Delia Owensi „Kus laulavad langustid”. Need on Konksi sõnul tõsisema sisuga, kuid esimesel, teisel ja neljandal kohal olevad raamatud on nn naistekad.

Kati Maidla: meil on iga aasta raamatukogude aasta
Põlvamaa keskraamatukogus olid mullu Eesti autorite teostest kõige loetavamad Erik Tohvri, Aliis Jõe, Leelo Kassikäpp, Eet Tuule ja Katrin Pautsi raamatud.

Põlvas pensionipõlve pidav õpetaja Edda Muuga ütles, et raamatukogude aastal on keskraamatukogus palju huvitavaid kohtumisi. „Tean Justin Petrone raamatuid, millest viimasena lugesin „Minu Viljandit”. Mulle väga meeldis tema spontaanne esinemine Põlvas,” sõnas Muuga. Tema eelistuseks on luuletused ja memuaarid, kuid ka uus sari „Säravad naised”, milles on raamatud Maria Callasest, Edith Piafist, Coco Chanelist ning teistest tuntud naistest. Kriminaalromaane ta ei loe.

Muuga ütles, et kuigi praeguses hullus maailmas on raske keskenduda, on tema tähelepanekute kohaselt inimesed hakanud rohkem lugema. „Armastan ka huumorit. Mu üks lemmikutest on Mart Juure „Tants pika tüdrukuga”, lisas ta.

Põlva keskraamatukogu direktori Kati Maidla sõnul on neil iga aasta raamatukogude aasta ja sellest tulenevalt ei ole raamatukogudes midagi teistmoodi, sest tavapärane töö jätkub. Selle käigus pannakse üles ja vahetatakse näitusi, tehakse traditsioonilisi üritusi, nagu õpitoad ja koolitused.

„Sel aastal on meil ühtne sõnum „Kogu Eesti loeb”, mida võib ametlikult kasutada ka kui „Kagu-Eesti loeb”, ning ühtne platvorm raamatukogudeaasta.ee, mille alla koonduda ning millega veelgi rohkemate inimesteni jõuda,” märkis Maidla. Ta täpsustas, et raamatukogud saavad sellel lehel oma üritused ja tegevused suurema vaatajaskonna ette tuua. Samuti saavad raamatukogud kodulehe kaudu üksteise vahvate plaanide ja tegemistega kursis olla ning ägedaid mõtteid ka enda raamatukogus ellu viia.

Kohalikele tegemistele lisanduvad üleriigilised ühisüritused, mida koordineerib raamatukogude aasta toimkond. Raamatukogude aastal teevad raamatukogude töötajad kõik selleks, et raamatukogudes toimuv jõuaks veelgi enam avalikkuse ette ja kõneldakse ka tegevustest, mida paljud ei tea, sest raamatukogudele on lugejad väga tähtsad.

Põlvamaal on põnevaid näitusi ja matku-tuure
„Keskraamatukogus on 20. märtsini tarbekunstinäitus Tallinna tarbekunstiseltsi CDE liikmete töödest. Näha saab mitmes suuruses siidimaale, nahast ja riidest raamatuköiteid, keraamikat ja muud. Näitus läheb kuu viimasel veerandil Võrumaa keskraamatukokku,” edastas Maidla. Ukrainale on pühendatud väljapanek „Jah, Ukraina on olemas”.

1. mail algab viis kuud kestev tuur „Avasta raamatukogusid”, mis kutsub huvilisi raamatukogudega tutvuma sõltumata nende asukohast. Igast raamatukogust saab passile templi ja passid lähevad tuuri järel loosi.

„15. juunil peetakse raamatukogudes vahvat pannkoogipäeva,” sõnas Maidla. Tema sõnul toimub Põlva vallas suvel matk „Raamatukogust raamatukoguni”. Põlva maakonna lapsi oodatakse aga raamatuid looma.

Lühikese aja jooksul on toimunud mitu osavõturohket üritust: esitletud on uut Põlvamaa kodulookogumikku „Minevikumälestusi” ja Rein Kaldma mahukat raamatut Põlva-lähedase küla Mammaste ajaloost ja tänapäevast.

„Väga meeleolukad olid kohtumised Märt Treieri ja Justin Petronega. 17. märtsil tuleb külla veel üks põnev isiksus – polaaruurija Enn Kaup,” rääkis Maidla. Tema sõnul on neil üks tore tegevus veel: nimelt on nad raamatukogu märgipressi abil huvilistele valmistanud raamatukogude aasta logoga märke ja seda tegevust jätkatakse.

Maidla sõnul on kõik 28 maaraamatukogu väga tublid raamatukogude aasta ühisüritustel kaasa lööma: paljudes neist loeti ühiselt ette Mudlumi ja Piret Raua loomingut, Eesti sünnipäeva nädalal kanti rahvarõivaid või rahvuslikke rõivaid jne.

„Maaraamatukogudes on toimunud kokkusaamisi Aapo Ilvese, Contra, Märt Treieri, Justin Petrone ja Mudlumiga ning toimunud on jutuvestja Polina Tšerkassova kontserdid,” märkis Maidla.

Ta tõstis esile Võõpsu raamatukoguhoidjat Aili Jürmanni, kuna viimane digiteeris koos Inge Hirmoga Hennu Hirmo väga mahuka käsikirja „Mälestusi Võõpsust”, mis on nüüdsest Võõpsu raamatukogu Facebooki lehel.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/03/2022 10:43:15