Janar Koemets. Foto: PPA

11 aastat tagasi alustas Eesti esimese internetipolitseinikuna tööd Andero Sepp ja aasta hiljem lisandus talle teise veebikonstaablina Põlvamaalt pärit Maarja Punak. Sellest aastast on küberkorrakaitsjaid riigi peale kokku juba 13 ning ning sellest kuust on oma enda veebipolitseinik Janar Koemets Võru-, Põlva- ja Valgamaa inimestel.

„Tere! Olen Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa veebipolitseinik,” teatas läinud nädalal tööd alustanud Janar Koemets. „Loodan, et Kagu piirkonna inimesed võtavad mind kiiresti omaks, on julged ja aktiivsed suhtlejad ning jagavad muret tekitavat infot veebis, mille lahendamisel abiks saaksin olla. Samas tahan anda oma panuse, et inimeste teadlikkus veebiohtudest kasvaks. Niimoodi, et nad oleks nutitargad ega langeks internetis kelmuste, kiusamiste või muude kuritegude ohvriks.”

Veebipolitseinik on internetis töötav politseinik, kes vastab inimeste interneti teel esitatud teadetele ja kirjadele ning koolitab nii lapsi kui täiskasvanuid internetiturvalisuse teemadel. Tema poole saab Facebooki või meili teel pöörduda siis, kui soovitakse politseilt nõu; kui on seadusi puudutavaid küsimusi; kui soovitakse saata politseile vihjet või teadet; kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all; kui oled sattunud kiusamise/ahistamise ohvriks; kui soovid teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest. Veebipolitseinik vastab küsimustele kuni kolme tööpäeva jooksul, politsei kiiret sekkumist vajavatel juhtudel tuleb helistada 112.

„Kagu-Eestisse otsiti parasjagu veebipolitseinikku, kes tegeleks Valga, Võru ja Põlva inimeste nutimuredega,” kirjeldas Koemets LõunaLehele, kuidas ta selle ametini jõudis. „Mõtlesin, et põnev väljakutse, miks mitte proovida. Seda enam, et mulle väga meeldib suhelda ja inimeste muresid lahendada. Samas saan veebipolitseinikuna töötades helikopterivaate pea kõigist politsei- ja piirivalveameti tööliinidest, sest küsimusi laekub seinast seina nii liikluse, kuritegude, dokumentide taotlemise ja piiritemaatika kohta. Selline lai teemade ampluaa annab väga hea võimaluse enesearenguks ja silmaringi laiendamiseks.”

Koemets on pärit Valgast ning politseis töötanud aastast 2017 nii uurija kui ka piirkonnapolitseiniku töökohal.

Kui esimene veebipolitseinik 2011 alustas, siis sai ta keskeltläbi 20 päringut päevas. Nüüd on veebipolitseinikke juba 13 ja tööd jagub kõigile. Värske veebipolitseinik märkis, et vaid paari päevaga leidsid kohaliku inimesed ta üles ja tõstatasid kümmekond teemat.

„Tuntakse huvi piiriolukorra kohta, et kes ja mis tingimustel piiri saab ületada. Ka antakse teada kahtlastest postitustest, kus kahtlustatakse näiteks varastatud vara müüki või kelmust,” kirjeldas ta. „Ühel juhul oli kelm saanud ligipääsu ühe naise arvutile, misjärel küsis ta nõu, kuidas arvuti turvalisus taastada. Ka on ühendust võtnud esimesed inimesed, kes on end kirjasõbraks pakkunud. Kuigi see pole otseselt veebipolitseiniku roll, siis tegelikult on päris nukker, et osadel pole piisavalt jutukaaslasi, kellega lihtsalt elust olust rääkida ja mitte end üksikuna tunda. Veebipolitseiniku laual on seega teemasid seinast seina. Oled just kui täistuuridel töötav Google'i otsingumootor, kel peab olema varrukast võtta vastus mistahes küsimustele.”

Veebipolitseinike töö on Koemetsa sõnul korraldatud nii, et kui tema poole pöördub näiteks mõni Saaremaa või Saku elanik, siis suunatakse ta omakandi veebipolitseiniku poole. Seda põhjusel, et iga maakonna veebipolitseinik on keskendunud ja teab kõige paremini just nende piirkondade inimesi ja nende muresid, kus ta töötab.

Milline on veebipolitseiniku töös kõige suurem väljakutse?
„Kuna maailm ja seda eriti veebikeskkonnas on väga kiires muutumises, on suurim väljakutse kursis olla kõigi trendide ja uute ohtudega,” leidis küberkorrakaitsja. „Postitusi, gruppe või ka petuskeeme, mis inimestele muret teevad, neid või nende vara ohustavad, lisandub veebi igapäevaselt lausa lademetes. Seega hea veebipolitseiniku eelduseks on, et ta orienteeruks veebimaailmas hästi ja oskaks üles leida ja ära tunda erinevaid ohte veebis. Mulle on siinkohal abiks see, et olen veebitrendidega üpris hästi kursis ning töö uurija ja piirkonnapolitseinikuna on andnud mulle ka teadmiste pagasi, kuidas ohte ära tunda ja neid lahendada.”

Konkreetselt praegusel ajahetkel soovib uus veebipolitseinik panna inimestele südamele, et veebis käitutakse läbimõeldult.

„Arvestades Ukrainas toimuvat, saab täna igaüks minimaalselt panustada meie kõigi turvalisusesse läbi selle, et ei levita veebis väärinfot,” sõnas Janar Koemets. „Kümme korda tuleks kaaluda, milliseid allikaid usaldada ja milliseid postitusi jagada. Ise postitusi tehes tuleks jällegi hästi läbi mõelda iga sõna ilma, et keegi midagi valesti tõlgendada ei võiks või saaks.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/03/2022 11:02:48