Kuldnokk. Foto: Kaarel Kaisel

„Lõoke ja kuldnokk on kohal ning kevad sisuliselt käes,” rõõmustas Võrumaa ilmavaatleja Peedu Palm mõni päev enne kalendrikevade algust. Tema tähelepanekute põhjal võib karta, et põllumeestele saavad kevad ja suvi olema liialt kuivad, õuespeesitajatele aga mõnusad.

Hilissügisel hindas kogenud ilmavaatleja Peedu Palm Raistest, et alates detsembrist võib ilm minna külmaks ja lumiseks – see prognoos läks täppi. Lumerohkust ja ka vastu kevadet pakutavat talve ta enda sõnul ette näha ei osanud. Pühapäeval kell 15.33 algab ametlikult kalendrikevad ja kevademärgid on selgesti näha.

„Lõoke ja kuldnokk on kohal – olen kuulnud mõlemat,” raporteeris Palm. „Nädalavahetusel ehk 12.-13. märtsil, järjestikustel päevadel tulid. Üks Võru tuttav rääkis, et oli kevadekuulutajat isegi märtsi algul kuue soojakraadiga juba kuulda, aga minul läks kirja eelmine nädalavahetus.”

„Ja vahtral ka mahl jookseb,” jätkas ilmavaatleja. „Juba märtsi algul hakkas tilkuma ja kenasti saab poolteist liitrit mahla igaks õhtuks. Luiged lendavad – osa küll olid isegi üle talve. Olen näinud paari luigesalka. Sookurge pole ise veel kuulnud, kuigi räägitakse, et ka need olla juba kohal. Üks huvitav asi veel: tuttav rääkis, et nädala algul oli rästik tulnud juba haohunnikusse peesitama Kubja lähedal metsades. Et kevad oleks nagu käes juba, kuigi kalendri järgi mõned päevad veel oodata. Tulin siin telefoniga õue ja näe, praegugi lõolaulu kuulda.”

Sellist tarkust Palmi sõnul ilmavaatlejatel pole, et näiteks päikeseline kevadine pööripäev kuiva kevadet ennustaks. Küll aga soovitab ta pühapäeval jälgida tuule suunda. Kui sel päeval puhub tuul põhjakaarest, siis võib olla oodata jahedamat kevadet. Kui tuul aga on lõunast, siis peaks kevad tulema soe. Kuid siiski on ilmal enne lõplikku kevadet meile veel kindlasti katsumusi varuks ja põllumehed ei pääse traktoriga maad harima enne aprilli keskpaika, nagu tavaliselt.

„Ma arvan, et see ilus ja kuiv aeg nüüd kuu lõpu poole vahetub – et tuleb lörtsi ja sellist kaupa ka veel. Lõotalve ‒ ehk seda ilma, kus lõoke on kohal ja samal ajal sajab. Seda võib tulla nädal-paar,” hindas Palm.

Peedu Palm leiab, et tänavune talv sarnanes üsna palju 2001/2002 talvega. 2001. aasta suvi oli soe, jõulukuul saabus korralik talv. Ehkki toona sai talv juba jaanuaris otsustavalt läbi, näitavad mitmed märgid sarnasusi 2021/2022 talvega. Ning nii võib oodata, et sarnaselt 2002. aastaga ootavad meid väga põuane kevad ja suvi.

„Kardan, et sel aastal tuleb meil probleeme kuiva ilma ja niiskusepuudusega,” hindas Palm. „Kuivus võib saada selle kevade ja suve märksõnaks ja põllumehed, kes aprillis jõuavad põllutööd ära alustada, on võidumehed.”

Kel põld ei tolma ega seeme raisku, need tunnevad kuivusest ja soojusest pigem rõõmu. Juba on tänavatel nähtud linnade kevadekuulutajaid ehk mootorrattureid ja lühikestes riietes sportijaid. Palmi sõnul võivad külmapelglikumad inimesed särgiväel õue saada umbes samal ajal kui põllumehed – aprilli keskpaiku. Siis võib ilmavaatleja hinnangul kasvõi korraks saada isegi üle 20-kraadist päevasooja. Mõned ruttavad siis ilmselt juba ka külmakindlamaid puid istutama, kuid pigem võiks istutustööd tema sõnul jätta maikuusse.

Kunagi väideti, et külmale talvele järgneb soe suvi. Selle põhjal vist võiks öelda, et suvel me soojast ilma ei jää?

„Ei jää, ma arvan ka,” sõnas Peedu Palm. „Kuid mul on selline tunne, et kui suvel need sademed tulevad, siis tuleb korraga palju. Nagu eelmiselgi suvel oli, et seal kohas, kus suure sademete hulga andis, seal tuli mõne päeva pärast jälle hoog peale. Kahjuks meil jah sellised ekstreemumid sagenevad, see on üldise kliimasoojenemise tundemärk.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 17/03/2022 10:14:18