Foto: LLi arhiiv

Kagunurga turimistalude pererahvas on viimase kahe aasta jooksul saanud tunda koroonast tulenevalt külaliste nappust, üks rohkem, teine vähem, kuid õnneks ei ole see aeg pannud neid talude uksi sulgema. Üks hakkaja pere avas mullu juunis majauksed külalistele.

Vaskna järve kaldal asuv samanimeline turismitalu oli üks esimestest Võrumaal, kus aastaid tagasi hakati külalisi vastu võtma.

Perenaine Margit Utsal sõnas viimase aja külastatavuse kohta, et läinud detsember ja tänavuse jaanuari esimene pool olid nukravõitu, sest paljud Eestimaa elanikud tühistasid koroonale viidates tellimused. „Tellimuste tühistajate seas olid paljud meie püsikliendid, kes olid ise haigestunud või olid neil lapsed haigeks jäänud,” selgitas ta.

Utsali sõnul hakkas rohkem külalisi tulema juba jaanuari lõpus. „Kohad, mis kinni pandi, täitusid kokkulepitud ajal,” rääkis perenaine. Ta lisas, et veebruaris ja lõppeval kuul külastajate nappuse üle kurta ei saa.

Märtsi viimasel nädalavahetusel ööbisid Vasknal suusamatkajad, kes on neil varemgi käinud.

Ehkki Haanja on üks paikadest, kus on lumi pikemalt maas, käib Utsali sõnul piirkonnas rohkem huvilisi suvel. „Aastaaegade poolest järgneb suvele talv, vähem külalisi käib kevadel ja sügisel,” tõdes ta. Talvel on rohkem külalisi nädalavahetustel ja ka koolivaheaegadel, suvisel ajal nädala sees.

Perenaine tunnistas, et koroona tõttu on kahel viimasel aastal jäänud tulemata leerilaagrilised Soomest ning ilmselt ei riski Soome laagrilised ka tänavu samal põhjusel Eestise tulla.

„Ukraina laskesuusatajad olid meil enne Soome võistlustele sõitu mõned aastad tagasi ja Lvivist on varem üksikud huvilised olnud,” meenutas perenaine. Ta lisas, et viimased, üksikud külalised idanaabri juurest olid Vasknal mullu septembris.

„Kui Võrus toimuvad suuremad kultuuriüritused, on ka meil maja külalisi täis,” lausus Utsal.

Eestlased avastavad kodumaad
Mesikamäe puhkemaja asub Karilatsi külas Põlva vallas. Peremees Kaarel Treimann nimetas praegust reaalsust nukraks. „Koroona pidurdas ja pidurdab inimeste liikumist, oma osa on hindade tõusul ning veebruari lõpust lisandus sõjateema,” ütles ta.

Viimane suurem grupp veetis Mesikamäel aega mullu detsembris. Vaatamata koroonale ei ole Mesikamäe toad ka sellel aastal jäänud inimtühjaks. Eestimaa elanike kõrval käis seal ka poolakaid. Kui koroonast veidigi kasu otsida, siis on see võimaldanud Eestimaa inimesetel oma maad enam tundma õppida.

„Enne koroonat on meil ööbinud norralased, inglased ja ameeriklased,” märkis peremees.

Suvised suurüritused maakonnas annavad turismitaludele tööd ja sissetulekut, ja seda ka Mesikamäele. Läinud suvel korraldas Põlva vallavalitsus suure ürituse, Kiidjärvel toimusid Kalmer Tennossaare meenutusüritused jne.

Treimann märkis, et maakonnas on piisavalt turismitalusid. „Ellu jäävad need, mille omanikel ei ole kohustusi panga ees, sest praegusel ajal on panga ees tekkinud kohustusi väga keeruline täita,” ütles ta.

Valgamaa üks suurema hulga majutamise võimalusega turismitaludest on Andres Maislale kuuluv Kaldavere talu, mis asub Valga-Võru maantee lähedal. „Meil on täitsa hästi läinud, kuid ei saa salata, et koroona on veidi liiga teinud, näiteks lõunanaabreid on meile vähe tulnud,” rääkis peremees.

Aastavahetus oli Kaldaverel rahvarohke, sama rahvarohke tuleb ka eelolev jaanipäev, selleks ajaks on üks seltskond juba kohad kinni pannud. Ta lisas, et märtsi viimasel nädalavahetusel ööbis neil suurem grupp, ligi poolsada külalist pealinnast ja Raplamaalt.

„Kui Valgas toimub mõni suurem üritus, broneeritakse kohad meie juurde juba aegsasti ära,” ütles Maisla ja tõi näiteks koertenäituse Valgas.

Kaldaverel saab ööbida nii majades kui ka kämpingutes, kuid siin on ka telkimisplatsid, mis on võimaldanud kaitseliidu Valga maleval Kaldaverel noortelaagreid korraldada.

Talu suurel õuel on mitmesugused atraktsioonid, väljakud pallimängudeks, saab laenata jalgrattaid ja vesirattaid ning kala püüda.

Värskas on puhkajate käsutuses köögiga toad
Kuid kagunurgas on ka tavalisest teistsuguse lähenemisega puhkemaju. Üks neist on Laheveere villa Värskas, mis alustas tegevust alles mullu juuni lõpul.

„Oleme orienteeritud rohkem peredele ja suurematele seltskondadele,” ütles peremees Erik Nigola ja täpsustas, et villa pakub korterilaadset majutust, mis tähendab, et köögid on tubade kõrval.

„Puhkajad saavad ise toidu valmistada ning hommikusööki pakume vaid selle tellijatele,” selgitas Nigola.

Seene- ja marjahuvilised olid Laheveerel juba läinud hooajal: käisid piirkonna metsades seeni ja jõhvikaid korjamas ning peale seda puhastasid korjatu, tegid kohe seenekastet, ülejäägi marineerisid kohapeal purkidesse.

„Meil ööd veetnud kalamehed on püügi järel kala kohe pannile pannud,” sõnas Nigola ja lisas, et kalamehi oli neil ka Lätimaalt.

Kui piirkonnas toimusid suurt tähelepanu pälvinud üritused, nagu Seto folk, jaanipäeva pidamine, Treski küünikontserdid, oli ka Laheveere villa külastajaid täis.

Lühikese tegutsemisaja jooksul on villas ööbinud nii soomlasi kui ka sakslasi.

„Koroona on Eestimaa elanike huvi oma kodumaa vastu tõstnud ja loodan, et see hea harjumus jätkub,” sõnas Nigola.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 31/03/2022 10:02:03