Foto: LLi arhiiv

Kinnisvara asjatundjate väitel on seoses Ukraina sõjaga turul märgata ebakindlust, mistõttu ollakse sarnases olukorras nagu paar aastat tagasi, kui turg koroona tõttu külmus.

„Ostjate poolset ebakindlust on juba tunda,” kirjeldas olukorda kinnisvarafirma Uus Maa Tartu büroo müügijuht Kristi Tobreluts. „Üüriturgu on see aga juba mõjutanud. Tavapäraselt on praegune aeg olnud üüriturul suhteliselt rahulik, aga täna on see päris aktiivne.”

Tobreluts lisas, et oluliselt on tõusnud nõudlus ühe- ja kahetoaliste korterite vastu, mis jäävad hinnavahemikku 300-400 eurot kuus. „Võib öelda, et nõudlus ületab pakkumise ja sellele loogiline järg on hindade tõus,” märkis Tobreluts. „Ilmselt hakkame hinnatõusu nägema juunis, kuna siis hakkavad kortereid otsima ka tudengid.”

Lõuna-Eestis tegutseva Kaanoni kinnisvarabüroo tegevjuht Härmo Haljaste tõi välja, et täna meie läheduses toimuva agressiooni mõju Eesti kinnisvaraturule on meie geopoliitilisest asukohast tulenevalt selgelt negatiivse fooniga. „Suureneb nii kohalike inimeste kui välisinvestorite ebakindlus ostuotsuste tegemisel,” märkis Haljaste. „Lisaks on rida muid tegureid nagu laenuintressimäärade kasv, inflatsiooniline keskkond, toorme-, tarne- ja energiaprobleemid, mille mõju kogumis saame ilmselt mõne aja pärast tunda.”

Ukrainlaste siiatulek avaldab Haljaste hinnangul mõju üüriturule, sest pakkumine on vähenenud ja nõudlus kasvanud ehk surve on üürihindade tõusule. Kui lühi- või pikaajaliseks see mõju jääb, on täna võimatu hinnata, lisas Haljaste.

Turul valitsevast ebakindlusest kirjutas värskes märtsikuu turuülevaates ka Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman: „Alles kaks aastat tagasi külmus kinnisvaraturg koroonapandeemia tõttu mitmeks kuuks. Pakkumisi tuli hooga peale, kuid ostjad olid ootel ning lükkasid tehinguid edasi. Kõigest hoolimata turg taastus ja kulmineerus trepikojaoksjonitega, kus iga hinna eest prooviti kaup kätte saada. Nüüd oleme taas kahe aasta taguses olukorras, kuna uudised sõjarindelt on murettekitavad ja inimestel on hetkel eksistentsiaalsemad probleemid, kui korteriostu ja laenulepingutega tegeleda.”

Möödunud, 2021. aasta teisel poolaastal tõusid Eestis korterite hinnad maa-ameti andmetel kõikides maakondades peale Põlvamaa. Võrumaal kerkis korterite ruutmeetri keskmine hind 610 euroni, Valgamaal 286 euroni, kuid Põlvamaal langes 350 euro peale.

Üürihinnad suuremates keskustes tõusevad, linnastumine aeglustub
Kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul tõusid alumise otsa korterite üürhinnad sõjapõgenikest tuleneva nõudluse tõttu Tallinnas ja ka teistes suuremates linnades ühe kuuga ca 15-20 protsenti.

Jaanus Lauguse kinnitusel on nõudlus kasvanud kõige rohkem soodsama otsa ja magalakorterite vastu. „Üüriturg on praegu üliaktiivne. Näiteks tavalise 500 eurot kuus maksva kolmetoalise üürikorteri soovijärjekorda pani end ühe päevaga 40 inimest. Maakleritel on omad kontaktid ja paljud korterid ei jõuagi üldse avalikku pakkumisse,“ ütles Laugus.

„Väljaantavate kodude üürihinnad on kuuga kerkinud 15-20 protsenti ning seni 500 eurot maksva korteri eest küsitakse juba 600. Hinnatõus pole varem väljaantud korteriteni veel jõudnud, sest turg pole piisavalt settinud ja hinnataseme muutused välja kujunenud. Samuti ei ole hinnatõus mõjutanud päris kallite korterite üüriturgu, sest nende järgi pole nõudlus nii palju kasvanud,“ lisas Laugus.

„Linnapiirid laienevad ning inimesed kolivad keskmest järjest kaugemale, et endale sobivamat ja kättesaadavat elupinda lubada. Seni kiiresti toimunud linnastumine aeglustub ning elu kolib natuke jälle rohkem laiali,“ lisas Laugus.

„Peale üürikorterite omanike läheb praegu paremini kui kunagi varem hostelitel, mis terve koroonaaja olid pankroti piiril, aga nüüd pilgeni täis ja kus hinnad on mitmekordseks tõusnud. Tõenäoliselt loob riik pagulastele mingid pikemaajalised majutusvõimalused, kas siis sotsiaal- või üürimajade näol lisaks, et inimesed kuskile ära paigutada. Samuti on siin ärivõimalusi ettevõtjatele – pakkuda soodsaid majutuslahendusi näiteks suuri eramuid toakaupa välja üürides või vanemaid maju ühiselamuteks ümber korraldades,“ lisas Uus Maa juht.

 

Autor: TARMO SAAR
Viimati muudetud: 01/04/2022 11:53:40