Riik leidis hiljuti, et pikalt mitmesuguste piirangute käes virelenud meelelahutusasutused võivad taas kauem uksi lahti hoida kui kella 23ni ning ka külastajaid ei pea enam ukse taha jätma, kui neid mingist arvust rohkem on. Peorahvas aga võtab enamasti veel pigem hoogu või eelistab suuri tuntud artistidega pidusid ja klubisid.

Räpina Võhandu ööklubis peeti teisel piirangutejärgsel nädalavahetusel Terminaatori kontserti. Sama maja keldris tegutsev pubi Võhandu Keller kutsus sotsiaalmeedias inimesi üles enne pidu ka pubist läbi astuma. Eriti mõjus see üleskutse ei olnud.

„Ei olnud väga palju rahvast. See on alati niimoodi olnud, et see rahvas, kes peole tuleb, tahab end enne pidu kodus täis juua, mitte pubis enne üles peole minekut,” ütles ausalt Võhandu Kelleri peremees Indrek Aim. „Tavaliselt peoõhtud ei ole [meil] väga head.”

Aim nõustus LõunaLehe hinnanguga, et lisaks sellele vanale kombele on inimestel piiranguteajal kadunud väljaskäimise harjumus.

„Jaa, täiesti. See võtab paar-kolm kuud, enne kui see harjumus hakkab tagasi tulema,” leidis ta. „See pole nii, et piirangud maha ja homme pubi rahvast täis. Võib-olla hästi väike protsent on näha neid, kes julgemalt tulevad, aga see ei käi nipsust. Nagu eelmise aasta kogemus näitas: paar kuud kinni, siis läheb paar kuud mööda ja on juba okei, siis tuleb uus piirang peale ja rahvas jälle nulli. See võtab veidi aega, jah.”

Võhandu ööklubi tegevjuht Külli aga leidis, et tänu Eesti mõistes kõrgema kategooria esinejale läks pidu kaunis edukalt.

„Ütleme nii, et rahvas oli klubis tagasi. Isegi rohkem inimesi, kui oskasime oodata kohe esimesel korral. Kindlasti on ka määrav, kes esineb,” oli ta Terminaatori peoga rahul.

Võhandu klubi jaoks tähendab publiku mõttes hästi kordaläinud pidu umbes 200 külastajat.

Klubi esindaja tõdes, et esimese peo põhjal justkui ei saa öelda, et inimeste väljaskäimise harjumused oleksid piirangute aegadel muutunud. Aga ta tunnistas, et kindlasti mõjutab külastajate arvu allapoole see, kui majas pole sellist A-kategooria bändi nagu Terminaator.

Võru Rannaklubi korraldas esimese peo ehk videodisko kohe piirangute mahavõtmise järgsel reedel, avamisajaks varasemate aegade kombel kell 23. Klubi juhi Pait Reimani sõnul läks pidu korda. „Rahvast oli ikkagi veel napilt, inimesed ei ole veel harjunud peol käima,” täpsustas ta.

Millal võiks rahvas klubid, pubid ja baarid jälle üles leida?

„Minu arust pubid on juba leitud: et käiakse söömas jne. Aga klubid, ma ei teagi, võib-olla siis, kui ilm soojemaks läheb. Eks näha ole, ei oska ennustada,” sõnas Reiman.

Läinud reedel pidi Rannaklubis juba toimuma suuremat sorti üritus ehk pidu omajagu tuntud räpiduo Clicheriku ja Mäxi ülesastumisega. Klubi peremehe sõnul tuli see üritus aga tehnilistel põhjustel edasi lükata.

Põlva külje all Mammastes asuvas legendaarses ööklubis Life toimus läinud reedel lihtsalt DJga Party Night, pilet maksis viis eurot.

„Väga vähe rahvast oli,” tunnistas Life’i perenaine Tiiu Tobreluts, ilmselt Eesti väärikaimas eas noortepidude korraldaja. „Selle pika ajaga, mil on olnud piirangud peal ja midagi pole saanud teha, olen olnud maoli maas. Kui raha pole, ei saa esinejaid võtta. Kui esinejaid pole, siis lähevad inimesed sinna, kus nad on. Mind see piirangute mahavõtmine ei päästnud midagi – loodame, et edaspidi päästab. Igatahes oli see väga õige otsus, sest oli väga hull aeg.”

Tobrelutsu sõnutsi on väga selgelt näha ja kuulda, et inimestel on väljas peolkäimise harjumus piirangute ajal hääbunud. Enda sõnul on ta palju kuulnud, et noored ei oskagi enam klubisse minna: pigem pannakse kellegi korteris muusika mängima ja pidutsetakse omaette. Ehk siis, et vanematel inimestel on harjumus kadunud ning paljudel värsketel noortel pole see saanud tekkidagi.

„No eks Tartus ja suurtes klubides käivad ikka, aga mis on üks Põlva,” ohkas Tobreluts. „Põlvast käiakse Räpinasse ja Võrru ja Tartusse, sest seal on loota, et vähemalt rohkem rahvast on. Et saaks ennast näidata ja teisi vaadata. Aga tulevad siia, vaatavad üle ukse, et rahvast eriti pole, maja ees autosid pole ... ütlevad, et me vaatame veel ringi ja tuleme tagasi, aga muidugi ei tule. See harjumus on täiesti ära kadunud. Kas see kunagi taastub – võib-olla meie ajal enam ei taastugi. Ehk kümne aasta jooksul? Aga meie jaoks see on hilja.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 31/03/2022 10:22:23