Eesti Andmesidevõrgu kaabli paigaldamine Võrumaal Väimelas. Foto: internetkoju.ee

Ehkki riigile ülikallis kiire interneti projekt annab oma maksumuse kohta vähe villa, näib see tasapisi siiski edenevat. Rahulolematud on ettevõtmisega need, kes oma kodukanti kaabli toomist ära oodata ei jõua ning on sunnitud kemplema ettemakstud raha tagastamise pärast.

Projektist „Internet koju” on LõunaLeht aastate jooksul korduvalt kirjutanud. Lühidalt: valitsus toetas 2018. aastal 20 miljoni euroga kiire interneti juurdepääsuvõrgu rajamist. Selle projekti elluviimine kestab aastani 2023 ja selle tulemusel saab maapiirkondades valguskaabliga liitumise võimaluse 40 016 majapidamist. Eelmisel aastal eraldas valitsus COVID-19 lisaeelarvega 15 miljonit eurot „viimase miili” ühenduste rajamiseks. Eesti Andmesidevõrgu AS (millest osa kuulub valdade loodud MTÜ-le Eesti Andmesidevõrk) käivitas juba 2017. aastal Lõuna-Eestis projekti Internet Koju. Kiiresti koguti valguskaablipõhise interneti saamiseks 20 000 sooviavaldust. 2019. aasta algul hakati lepinguid sõlmima ja suveks oli projektiga liitunud ligi 6000 majapidamist. Siis pidi ettevõte asuma esimestele liitujatele ühendusi välja ehitama – suurem osa võrgust pidi valmima 2020. ja 2021. aastal.

Paljud Eesti Andmesidevõrgule 153 eurot ettemaksu ära tasunud 6000 kliendist olid aga pikka aega teadmatuses, kas nende kanti üldse baasvõrk ulatub ja internet majja jõuab. Paljud said aga teate, et baasvõrk puudub ja netti esialgu ei paista.

„Eesti Andmesidevõrk vaikib, kus on inimeste üle 900 000 euro,” teatas 2021. aasta jaanuaris LõunaLehele Taisi. „Sattusin ka nende reklaami ohvriks, lootes, et saan kiire interneti, aga nüüd makstud 153 eurist ja internetist ilma. Kas nii vaikitaksegi edasi? Rikastuda maainimeste arvelt, kellel niigi pole tööd ja lähim kauplus 10 kilomeeetri kaugusel jne.”

Naine selgitas lehele, et tema taotles kiiret internetti varem Valgamaa alla kuulunud Pühaste külas asuvasse kodusse. Enda sõnul oli ta esitanud raha tagasisaamise avalduse ja korduvalt püüdnud Andmesidevõrgule kirjutada ja helistada, kuid edutult – vastust ja raha tagasi saamata.

„Meie perele on see antud hetkel väga suur raha,” kurtis Taisi toona.

„Jah, õnnestus raha tagasi saada, aga tulevikus kiiremat internetti ... vaevalt see ääremaal juhtub,” kinnitas naine äsja LõunaLehele, et mullu talle 153 eurot siiski lõpuks tagasi laekus.

Raidal veab vägikaigast
Omaaegne Otepää linnapea, vallavanem, volikogu esimees ja muidu tuntud kuju Jaanus Raidal on üks neist, kes koju kiiret internetti tahtis ja selleks ettemaksu ära tegi. Praegu internetti ei paista ning sestap soovis mees raha tagasi.

LõunaLehega suheldes oli Raidal püha viha täis ja tõdes, et raha tagasisaamise nimel on ta mässanud juba pool aastat.

„6000 inimest on maksnud. Kaaperdatakse lihtsalt inimestelt raha. Võetakse 153 eurot, see on väljapetmine,” kurjustas ta. „Helistasin sinna, ütlesid, et koroonakriis ja asjad jäid seisma, lihtsalt ei jõudnud.”

Enne eelmist sügist sai Raidal teada, et riik on andnud internetiprojektile lisaraha. Ehkki riigi tasandilgi vangutati pead, et hulk miljoneid läinud, kuid vaid mõned tuhanded kodud interneti saanud. Detsembris öeldi Raidalile Andmesidevõrgust, et seal kavandatakse uusi projekte ja kogutakse selleks raha.

„Kullakesed, kolm aastat korjate raha, mis toimub ...” ohkas otepäälane.

Raidalile selgitati, et ta saab oma ettemaksu tagasi, kui teeb vastava avalduse. Avaldus sai tehtud, raha aga laekunud pole. Ettevõte teatab päringute peale, et asjaga tegeletakse ja temaga võetakse ühendust.

„Asi on väga tõsine, niimoodi ei tehta,” kurtis mees. „Inimesi röövitakse ja petetakse. Olen väga ärritunud ja radikaliseerunud. 6000 inimese raha saanud, pluss riigilt saadud raha, pluss taotlesid riigilt veelgi juurde ... riik ei tohiks sellisele anda.”

Jaanus Raidal tsiteeris oma pikka kirjavahetust Andmesidevõrguga ja ütles, et ei saa enam vaikida.

„Kasutatakse inimeste usaldust. Meil tekib eetiline kriis, keegi kedagi enam ei usalda, kui käib petmine,” kurtis ta. „Tuleb teha ühine rinne, see on barbaarsus, mis toimub praegu. Olgu võimalus antud, et kes soovib lahkuda, saab lahkuda, andke raha tagasi. Lubasid kah ... siis hakkab keerutamine pihta. Küll on koroona, siis on materjalid kallinenud, siis on nüüd sõda jne, jne.
Ega Lõuna-Eesti inimesed pole miljonärid. See on riiklik projekt, maksumaksja rahad, mis liiguvad miljonites.”

Pärast pikka asjaajamist sai Jaanus Raidal sel nädalal lõpuks oma 153 eurot tagasi.

Raidal märkis, et paljud maaeluhuvilised asusid kiire interneti võimalusest kuuldes end maale sisse kirjutama, lootuses, et tulevikus saabki nii oma tööasjad maalt ära aetud ja lärmakast linnast rahuliku elu peale pageda. Paraku pole paljude lootused täitunud.

Pank: maal on internet tähtsam kui kanalisatsioon
Äsja avalikustatud Luminori tellitud uuring kinnitab muide kaude Raidali sõnu. Eesti inimestele on maale kolimise juures väga tähtis stabiilse internetiühenduse olemasolu. Internet edestab oma olulisuselt veidi ka näiteks kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi, selgub uuringust.

Aasta alguses valminud uuringu kohaselt peab stabiilset internetiühendust oluliseks 62% ning kütte ja kanalisatsiooni olemasolu 61% vastanutest. Korras teed on tähtsad 60%-le vastanutest ja poodide olemasolu elukoha läheduses 53%-le vastanutest.

„Meie andmetel huvitub üha rohkem inimesi linnast väljaspool asuva kinnisvara soetamisest, mida saab selgitada igatsusega loodusläheduse ja rohelisema keskkonna ning suurema kodu järele. Teisalt, nagu uuringust näeme, on selle kasuks otsustamisel olulised ka muud tingimused, nagu stabiilne internet ja korras taristu,“ rääkis Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Ettevõte tegutseb tasapisi
LõunaLeht on püüdnud korduvalt Eesti Andmesidevõrgult uurida, kuidas neil Kagu-Eestis kiire interneti inimeste kodudesse toomine edeneb. Sisulisi vastuseid pole sealt eriti õnnestunud saada.

Mullu suvel aga hakkasid laekuma kirjad, milles öeldi: „Kuna olete varasemalt kajastanud Eesti Andmesidevõrgu tegevusi, siis jagame teavet Eesti Andmesidevõrgu arenduste osas, millega jõuab valguskaabliühendus (kiire internet) Lõuna-Eesti inimesteni...”

Mullu juulis teatas ettevõtte esindaja Hanna Kaplan, et Antsla linnas käivad võrguehitustööd. Augusti lõpus kiideti, et ehitustööd on jõudnud Valga linna. Oktoobris rõõmustati kaabli jõudmise üle Põlva valla Mammaste küla inimesteni.

„Eesti Andmesidevõrgu AS poolt rajatava sidevõrgu näol on tegu esimese valguskaabli juurdepääsuvõrguga Antsla linnas, mis jõuab linnaelanike kodudesse ning võimaldab linnaelanikel kasutada stabiilset ja kiiret internetiühendust,” ütles ettevõtte teatel mullu suvel Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp Internet Koju projekti kohta. „Praeguses muutuvas maailmas on stabiilne ja kiire internetiühendus saamas kõikide vallaelanike jaoks oluliseks kommunikatsioonivahendiks, võimaldades nii kaugtöökohti kui ka kaugõpet.”

LõunaLeht uuris nüüd Müürsepalt, kui paljud inimesed on projekti raames Antslas kiire interneti saanud. Ning sedagi, mida abivallavanem nüüd arvab – kas sel palju kritiseeritud ettevõtmisel on jumet. Müürsepp jäi oma vastuses napiks ja diplomaatiliseks.

„Eelmisel aastal valmis Antsla linnas Internet Koju projekti raames esimene Antsla linna viimase miili valguskaabli juurdepääsuvõrk, mis hõlmas Antsla linna suurimat eramute piirkonda. Liitujatel on võimalus valida erinevate sideoperaatorite teenuste vahel ning leida just endale sobivaim lahendus,” teatas ta.

Kas ja kui palju on inimesed üldse saanud reaalset internetti?
Aastaid pärast esimesi selleteemalisi artikleid on endiselt segane, et kas üldse ja kui palju on reaalselt Lõuna-Eesti kodudesse jõudnud kiiret internetti võimaldav valguskaabel.

Pärast pingelisi otsinguid leidis LõunaLeht Andmeside võrgulehekülje alammenüü alammenüüst ühe tabeli, mis oli pealkirjastatud: „2021-aastal-Internet-Koju-liitumisvõimaluse-saavate-aadressiobjektide-nimekiri-määrusele-nr-53-alusel”.

Sellest tabelist tuli välja, et Võrumaal on tervelt 23 peret saanud liitumisvõimaluse, Valga-, Põlva- ja Tartumaal ivake rohkem – ehk siis kokku on olnud võimalus kiire internetiga liituda natuke vähem kui 250 perel. Kokku elab neljas maakonnas 242 000 inimest. Seega on „Internet koju” projekti raames tekkinud liitumisvõimalus senini tervelt 0,1 % elanikest.

Õnnelikud väljavalitud paarkümmend peret Võrumaalt elavad Väimelas ja täpsemalt valdavalt Lapi tee ääres. Info kontrollimisel selgus, et tõepoolest on mõned majapidamised ka liitumisvõimalust kasutanud ja internet sees.

„Meie kahjuks aga selle projektiga ei liitunud, kuna eelinfost jäi mulje, et toodav kaabel võimaldab kasutada misiganes interneti- ja televisioonipakkuja teenust,” valgustas üks Lapi tee elanikest. „Paraku ütles Telia, et tema jaoks on optilise kiu rentimine liiga kallis ja nii lõpuks oligi meil vaid üks valik ja see oli Elevi ühendus, mida me aga esialgu ei soovinud. Seega võib öelda, et pakutav internet on vaid Elevi monopol.”

LõunaLeht uuris sel nädalal Eesti Andmesidevõrgult, kuidas neil projekt Kagu-Eestis edeneb, kui palju inimesi on internetivõrguga liitunud, kuidas edeneb ettevõtmine Jaanus Raidali kodukandis Otepääl ja mis on olnud probleemiks ettemaksuraha tagastamisel. Lehe trükkimineku ajaks vastused toimetusse ei jõudnud.

Ettevõtte kodulehe andmetel on praegu Kagu-Eestist käimas sidevõrgu projekteerimistööd Põlva linnas ja Tõrvas, ehitus Mammastes, Valgas, Võru vallas Väimelas ja Valga vallas Jaanikeses.

LõunaLeht kutsub siinkohal lugejaid üles: kui olete Eesti Andmesidevõrgu abil reaalselt kiire interneti majja saanud, siis andke oma kogemustest ka toimetusele teada.

Jaanus Raidali (JR) ja Eesti Andmesidevõrgu (EASV) kirjavahetusest:
EASV (30. sept 2021): Kahjuks ei ole aga Internet Koju projekt jõudnud täna veel kõigi liitujateni. Eelmise aasta kevadel kehtis Eestis koroonaviiruse COVID-19 laialdase leviku tõttu eriolukord ning käesoleval aastal oli pikalt tervishoiu hädaolukord, mis on avaldanud paraku negatiivset mõju nii sidevõrkude ehitusturule kui ka ehitusprojektide menetlemisele. Paljud planeeritud ehituslepingud ja hanked jäid ootele, kuna ehitajatel puudus kindlus materjalide tarnete osas ning koroonaviirusest põhjustatud riskide tõttu ehitusmeeskondade haigestumisele. Sellest tulenevalt vähenes oluliselt ehitusturu võimekus ning on mõjutatud osade piirkondade esialgselt planeeritud tähtajad.

Hetkel toimuvad Internet Koju projekti raames ehitustööd, projekteerimised kui ka uute arenduspiirkondade kaardistamine ning jätkame projektiga täieulatuslikult, et järgnevatel aastatel jõuaks kvaliteetne ja kaasaegne internetiühendus kõigi Lõuna-Eesti elanike ja asutusteni. Selle eesmärgi kiiremaks saavutamiseks on Euroopa Liidu ja Eesti riigi poolt kinnitatud ka alates järgmisest aastast sihtotstarbeline riiklik rahastus summas 69 miljonit eurot, millega ehitatakse lõpptarbijatele välja kaasaegsed internetiühendused. Eesti Andmesidevõrk taotleb nimetatud vahenditest järgnevatel aastatel täiendavat rahastust lõpptarbijatele valguskaabli ühenduste väljaehitamiseks. [---]

JR (25. märts 2021): Olen liitumislepingu tühistanud vastavalt teie poolt esitatud tingimustele, ID-allkirjaga ja soovin oma liitumistasu tagastamist ja koheselt, nagu seda mulle ka lubati. Kui raha ei tagastata, siis pean teie tegevust kriminaalseks ja olen juba astunud samme teie kuritegelike tegevuste paljastamiseks.

EASV (25. märts 2022): Koos teavitusega saadeti Teile ka liitumislepingu uued tingimused ning nendega mittenõustumisel oli kõigil soovijatel võimalik liitumisleping 30 päeva jooksul liitumisleping lõpetada ja liitumistagatis tagasi saada. [---] Palume Teil käituda viisakalt ning meie töötajatele ähvardavate sõnumite saatmist me aktsepteerida ei saa. Väga loodame, et selline olukord ei kordu, sest vastasel juhul oleme sunnitud abi otsima.

Riigikontroll: internetiraha pole tõhusalt kasutatud
Riigikontroll avaldas veebruaris eelmise aasta alguses algatatud auditi lõpparuande, kus antakse hinnang sellele, kas kiire internet on jõudnud riigi toel turutõrkepiirkondades lõppkasutajateni. Riigikontroll leiab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole raha tõhusalt kasutanud ning inimeste sooviavaldustega arvestanud.

Auditi aruandes seisab, et ministeeriumi senine rahapoliitika pole olnud efektiivne: juurdepääsuvõrku on ehitatud muu hulgas sinna, kus on vähe nõudlust. Seda kinnitab riigikontrolli sõnul praegune kiire internetiga liitunute väike protsent (21%).

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on kiire internet viidud riigi toel paljudesse piirkondadesse, kus olemasoleva ühenduse kiirus on kasutajale piisav ja kiirema ühenduse jaoks ei ole tarbija valmis lisakulutusi tegema.

Samas on tema sõnul näha, et need, kes võiksid olla kiirest internetiühendusest huvitatud ja kelle kodus on ühendus aeglane või poololematu, eriti ääremaadel, ei saa piisavat infot selle kohta, millal kiire lairibaühendus nendeni võiks jõuda, sest teave selle kohta on teada vaid ühe aasta jagu ette.

Riigikontrolli hinnangul pole ministeeriumil ega tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil (TTJA) inimeste sooviavalduste kohta infot. „Seetõttu ei ole MKM-il ka võimalik juurdepääsuühenduste planeerimisel inimeste soovidega arvestada,” seisab aruandes. Samuti ei ole ministeeriumil teada, kui palju on selliseid majapidamisi, kus kaabelühendus puudub ja mobiilside levi on olematu või vilets.

Samuti leiab amet, et riik on püstitatud eesmärgist tuntavalt maha jäänud: ülikiire interneti jõudmine kõigi vajajateni on algselt 2015. aastalt edasi nihkunud esialgu 2020. aastale ja nüüd juba aastale 2030.

Riigikontroll märgib, et lairibaühenduste arendamise esimeses etapis kasutatakse perioodil 2019–2023 toetusteks 20 miljonit eurot, mille abil peab OÜ Enefit Connect ehitama juurdepääsuühenduse enam kui 40 000 aadressiobjektile. Sellest plaanist on esimese kolme aastaga täidetud alla poole – juurdepääsuvõrk on jõudnud ligikaudu 15 000 aadressini.

Lairibaühenduste arendamise teine etapp käivitus 2020. aastal, kui valitsus eraldas täiendavalt raha sideettevõtetele lairibaühenduse juurdepääsuvõrgu arendamiseks. Nn taristumeetme raames plaaniti valmis ehitada ühendus 7300 aadressiobjektile, kuid tegelikkuses ehitasid võrguehitajad valmis 5900 ühendust. Selleks kasutati toetust summas 7,4 miljonit eurot.

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 31/03/2022 10:25:40