Setomaa valla mulluseid suurimaid investeeringuid oli Luhamaa külakeskuse ehitus. See läks maksma ligi 300 000 eurot, millest osa kattis riigi koroonatoetus.

Arvude järgi on mõne Kagu-Eesti omavalitsuse võlakoormus null, mõnel aga paistab laenukoormus olevat lausa kolmveerand eelarvest. Siiski ei tähenda see, et esimene vald oleks laenuvaba ja teine end totaalselt lõhki laenanud. Kriisiaastatel on tehtud julgemaid investeeringuid ning omavalitsused tunnistavad, et laenukoormust on kasvatanud ka märkimisväärselt tõusnud ehitushinnad.

Rahandusministeeriumi andmed näitavad, et eelmise aasta lõpus oli Eesti omavalitsustest kõige suurem netovõlakoormus (protsent põhitegevuse tuludest) Setomaa vallal, Türi vallal ja Võru linnal. Kuuest suurima võlakoormusega omavalitsusest pooled on Kagu-Eestist – lisaks eelnimetatuile veel Rõuge vald.

Setomaa valla netovõlakoormus on 76,2 protsenti omatuludest, Võru linnal 68,7% ja Rõuge vallal 62,1%.

Võru linna ümbritseval Võru vallal on netovõlakoormus null. Sama näitaja on siitkandist ka Kanepi vallal.

Kui arvestada, et Eesti omavalitsuste keskmine võlakoormus on 30,7%, siis kuulub suurem osa ülejäänuid keskmike hulka või jääb sellest allagi. Otepää näitaja on 25,4%, Põlval 25,6%, Räpinal 22,5%, Antslal 13,5%. Valga valla netovõlakoormus on 31,6%. Üle riigi keskmise on siitkandist veel Tõrva netovõlakoormus: 49,2%.

Postimees on oma analüüsis märkinud, et keskmine netovõlakoormus on kahe aastaga kasvanud viis protsenti. Andmed näitavad, et omavalitsused haarasid võimalusest kinni ja võtsid kriisiajal tavapärasest rohkem laenu. Suurimad laenajad põhjendavad panga poole pöördumist muu hulgas ehitushindade tõusuga. Laenukoormuse piir tõsteti koroonaajal 80% peale ja paljud omavalitsused kasutasid seda ära kiireteks investeeringuteks. 2027. aastaks peavad aga omavalitsused viima laenud 60% peale.

Laenul ja võlal on suur vahe
Netovõlakoormus on mõiste, mis võib tavakodanikku eksitada. See ei ole sugugi sama, mis pangalaenu suurus omavalitsuse eelarvest. Põlvamaa Kanepi vallavanem Mikk Järv selgitas: netovõlakoormus saadakse siis, kui laenukoormusest arvestatakse maha panga- või kassajääk.

„Ehk kui panga- või kassajääk on suurem kui laenukoormus, siis ongi võlakoormus justkui null. Tegelikult võib pangajääk olla ka just võetud laenuraha,” tõstis ta esile vastuolu.

Kanepi netovõlakoormuse null ei näita, et omavalitsus oleks laenudest vaba.

„Kanepi vald kasutab oma investeeringute finantseerimiseks pangalaenu nagu kõik teised omavalitsused,” ütles vallavanem Järv. „2021. aasta lõpuga oli Kanepi valla laenujääk 1 384 145 eurot.”

Setomaa viib „liidriks” eelarveline anomaalia
Võrumaa Setomaa vald on netovõlakoormuse poolest Eesti liider olnud juba kolm aastat. 2019. aastal oli võlakoormuse näitaja 90,8%, 2020. aastal lausa 99,1% ja mullu siis 76,2%. See ei näita siiski, et vald oleks end totaalselt lõhki laenanud ja investeeringutel pikaks ajaks kriips peal. Suurt protsenti on nimetatud „eelarveliseks anomaaliaks”.

Setomaa vallavalitsuse finantsosakonna juhataja Leie Hääl ütles, et valla laenukoormus on möödunud aasta lõpu seisuga 2,9 miljonit eurot ja netovõlakoormus 35,9%.

„Setomaa vallavalitsus on juhtpartner mitmes suures projektis ja meie võlakohustuste hulka arvestatakse ka projektipartneritele vahendatavat raha, mis eelarvearuande esitamise ajal oli 2,3 miljonit eurot – netovõlakoormus 40,3%,” selgitas Hääl. „Seega rahandusministeeriumi kodulehel eelarvearuandes olev 5,2 miljonit eurot koosnebki nendest kahest summast ning netovõlakoormus on 76,2%.”

Mõistet „eelarveline anomaalia” kasutas Setomaa valla olukorra kohta rahandusministeerium.

„Tõenäoliselt peavad nad selle all silmas seda, et projektide juhtpartnerina arvestatakse meie netovõlakoormuse hulka ka teistele projektipartneritele edasi antavaid rahasummasid, mida aga ei tohiks meie kohustuse hulka arvata,” märkis valla finantsjuht.

Leie Hääl ütles, et Setomaa vallavalitsus on juhtpartner kahes Eesti-Vene koostööprojektis (neist üks keskendunud Peipsi järve heaolule). Mõlemad projektid lõpevad käesoleval, 2022. aastal.

Setomaa valla esindaja kinnitas, et omavalitsuse laenukoormus jääb kindlasti lubatud piiridesse, kui projektipartneritele edasiantavat raha kohustuste hulka ei arvestata. Netovõlakoormuse ülemäär ehk 80% põhitegevuse tulude kogusummast on 4,6 miljonit eurot. Meenutuseks: laenu on vallal 2,9 miljonit eurot ja segadust tekitava projektiraha suurus on 2,3 miljonit eurot.

Laenu võtab Setomaa vald üldjuhul investeeringute omafinantseeringute katteks. Kas aga on karta, et laenukoormuse maht seab vallale lähiaastatel mingeid piiranguid, takistab uute investeeringute tegemist?

„Setomaa vallavalitsusel on plaanis võtta investeeringute tegemiseks veel laenu, aga jälgime, et laenukoormus ei läheks üle 60%,” kinnitas Setomaa finantsjuht.

Laenamist võib pidurdada ka ideede nappus
„Võru valla laenukoormus tegelikult null ei ole,” tõstis ka Võru vallavanem Kalmer Puusepp esile netovõlakoormuse ja laenukoormuse erinevuse. „Kuna kontol olev rahasumma ületab aastase laenu tagasimakse kogusumma, siis järeldub, et vallal on nullprotsendiline laenukoormus. Meie 2022. aasta laenu tagasimakse summa on 400 000 euro lähedale, millele lisandub ca 60 000 eurot intresse.”

Võru vald ei pelga laenusid. „Väikene laenukoormus on küll ühtepidi hea, kuid kui vaadata hetkel maailmas toimuvat inflatsiooni, siis oli otstarbekas võtta laenu,” sõnas Puusepp. „Kuid vallal pole ka tekkinud häid ideid, mis vajaksid pangalaenu toel rahastamist.”

Tänase päeva seisuga on Võru vallal omavalitsusjuhi sõnul projekteerimisjärgus Puiga kooli juurdeehitis ja Sõmerpalu lasteaed. Nende objektide rahastamise tarbeks on Võru vallal plaanis võtta laenu. Kui palju, selgub peale hanketulemuste teadasaamist.

„Teine asi on ka laenu teenindamine,” märkis vallavanem. „Vald peab vaatama, millised on valla eelarves laenu tagasimakse võimalused. Meie taristu ja inimesed vajavad üha enam jooksvaid väljaminekuid. Aina kasvavad kulud vähendavad laenumaksete tasumise võimekust. On tõsi, et tulumaksu laekumine Võru vallas on heas tõusujoones, kuid sellest meie kallinevas ühiskonnas ei piisa. Vaja on rakendada reforme kulude vähendamiseks. Kuid keeruline on midagi koomale tõmmata – inimesed vajavad teenuseid.”

Rõuge laenukoormat kergitas kallinenud ehitus
2019. aastal oli Rõuge netovõlakoormus 12,6%, mullu aga 62,1%. Rõuge vallavanem Britt Vahter ja finantsosakonna juht Katrin Urbanik ütlesid LõunaLehele, et valla laenukoormus on suurenenud suurprojektide ehitustegevuse kallinemise tõttu. Nende projektide taotlused on koostatud aastatel 2016‒2017, seega on valla esindajate sõnul üsna loomulik, et ehitushinnad on vahepeal tõusnud.

Rahaliselt on laenu maht 5,3 miljonit eurot. Rõuge laenukoormus jääb lubatud piiresse, olles pisut üle 60%. Lubatud maksimaalne laenukoormus omavalitsustele on praegu 80%. Nagu ülal nimetatud, on Rõuge valla netovõlakoormus 62,1% ehk samas suurusjärgus laenukoormusega.

Milliste viimaste aastate projektide tarbeks on omavalitsusel tulnud laenu võtta?

Vallavalitsus on võtnud laenu Ööbikuoru turismitaristu ja Rõuge kooli staadioni väljaehitamiseks, Rõuge rahvamaja ja Misso teenuskeskuse renoveerimiseks ning Varstu kergliiklustee ehituseks, vastasid Vahter ja Urbanik.

Rõuge valla fookus on nende sõnul praegu tõepoolest pooleliolevatel suurprojektidel, lähiaastate uued investeeringud sõltuvad vanade projektide lõppemisest, milleks tuleb täiendavalt laenu võtta.

„Paaril lähemal aastal on Rõuge valla investeerimisvõimekus väike, investeeringute tegemine tuleb hoolikalt läbi mõelda ning need saavad kirja selle aasta jooksul uuendatavasse arengukava tegevuskavasse ja eelarvestrateegiasse,” nentisid valla esindajad.

Linn: ükski investeering pole olnud üleliigne
Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett vahendas, et linn on võtnud laenu arengukavas ja eelarvestrateegias planeeritud investeeringute katteks. Praegu on laenude summa 12,5 miljonit eurot. Laenud jäävad tema sõnul kindlasti lubatud netovõlakoormuse piiridesse. Netovõlakoormuse piirmäär on Võru linnal 2022. aastal 14,6 miljonit eurot.

„Linn on viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt investeerinud. Midagi pole üleliigset, kõiki neid investeeringuid on olnud vaja teha,” kaitses linnavalitsuse esindaja laenude võtmist. „Valdavalt on laenu kasutatud projektidega saadud toetuste kaasfinantseerimiseks. Vastasel juhul oleksid väga paljud kõigile linnaelanikele ja linna teenuseid kasutavatele inimestele väga vajalikud asjad olemata. Teed oleksid kehvas seisus, sajuvesi juhtimata, koolid rekonstrueerimata, puuduksid vaba aja veetmise võimalused, mänguväljakud jne, jne.”

„Laenu peab võtma, kuna meile kui maakonnakeskuste omavalitsustele langeb väga suur kohustus teenuseid pakkuda,” jätkas Mett. „Riiklik finantseerimine on aga tagasihoidlik ning ühtlasi maksujõuline ja linnas teenust tarbiv elanikkond paikneb vahetult teisel pool linna piiri. Teenused on meie pakkuda, aga maksud meile ei laeku.”

Võru linnavalitsuse esindaja sõnul näitab viimase aasta märkimisväärne hindade kasv, et kõik varasematel aastate investeeringud on tehtud õigel ajal. Praegu võib linnajuhtide teatel lausa öelda, et ehk oleks võinud veelgi julgemalt investeerida ja selleks ka laenu võtta.

Viimaste aastate suuremad projektid on Võrus olnud Sõlekese ja Päkapiku lasteaia ning Kesklinna kooli rekonstrueerimine, Võru tervisekeskuse ehitamine, väga mahukas teede ja tänavate rekonstrueerimine (Vilja tn, Räpina mnt, Jaama tn) ja väga palju muud.  

Kas on karta, et laenukoormuse maht seab linnale lähiaastatel mingeid piiranguid, takistab uute investeeringute tegemist?

„Investeeringud on planeeritud vastavalt Võru linna lubatud netovõlakoormusele Võru linna eelarvestrateegias 2022‒2027. Loomulikult oleks vajadus oluliselt suuremas määras investeerida, kuna teha on veel palju,” vahendas Marianne Mett linnavalitsuse seisukohta.

Omavalitsuste intressimäär kui kodulaenu võtja unistus
Kuuldavasti pakuvad pangad omavalitsustele kui headele koostööpartneritele soodsaid laenutingimusi. Millised on omavalitsuse laenuintressid?

* Setomaa vallavalitsusel on mitu laenulepingut ning intressid jäävad vahemikku 0,67‒1,70%.
* Rõuge vallal on viimastel aastatel laenuintress vahemikus 0,66‒1,18% (lisandub 6 kuu Euribor).
* Võru linna laenude intressid on 1% lähedal, lisandub 6 kuu Euribor (praegu 0).
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/04/2022 10:20:07