Elise Nigul-Reiman tööhoos. Foto: Virkeli Viiberg

Ühel hiljutisel laupäeval kogunesid Põlva- ja Võrumaa harrastusteatrite tegijad Eesti Harrastusteatrite Liidu korraldatud butafooriakursusele.

Koolitaja Elise Nigul-Reiman on teatriga kokku puutunud aastast 2005, kui ta harrastas Põlvas viis aastat näitlemist. 2014. aastal lõpetas ta TÜ Viljandi kultuuriakadeemias visuaaltehnoloogia osakonnas butafoor-dekoraatori eriala. Kooli ajal tegi praktikaid Vanemuises, Ugalas, Eesti Nuku- ja Noorsooteatris ning Rakvere teatris. Edasi on Nigul-Reiman tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Muude projektide hulgas on teinud kunstniku või/ja butafoori tööd Musta Kasti, Lutsu teatri ja Alle-Saija teatristuudio lavastustele.

Tore võimalus oli kursust läbi viia Aila Näpustuudios ning päeva alustasimegi Näpustuudio tutvustamisega. Aila Kikas tutvustas oma kokkupuuteid teatri tegemistega ning näitas, kuidas ta teatriarmastust näpustuudios edasi kannab.

Siis algas põnev õppetöö.

Kõigepealt tegime selgeks, missuguseid küsimusi peab butafoor lavastajale ja/või kunstnikule esitama hilisemate segaduste vältimiseks.

Seejärel tutvusime materjalidega: ikka enne teooria ja siis praktika.

Penoplasti abil tegime jäätiseid. Õppisime penoplasti lõikuma, lihvima, liimima. Penoplastist torbikud katsime vahvel-kangaga (enne tegime lõiked, et materjali vähem raisata) ja värvisime need siis õiget värvi. Montaaživahu ehk makrofleksiga jäätisekuhilate tegemine oli omaette lõbus ettevõtmine, mis nõudis julgust ja meelekindlust.

Poroloonist valmistasime keerusaiu. Lõikasime poroloonist ribad ja liimisime need kokku. Tänu sellele saime ka värsket õhku hingata, sest peab teadma, et ilma tõmbekapi või korraliku ventilatsioonita võib see töö liiga teha.

Siis algas „küpsetamine”. Saiad tuli ära värvida. Värvi ei tohtinud panna paksult, alustasime heledamate toonidega ja lõpetasime tumedamatega. Lõpuks lisasime PVA-liimiga segatud mooniseemned. Šokolaadiglasuur jäi seekord ära, sest polnud kuivamise aega (aga see oleks tulnud teha värvitud akrüül-hermeetikuga). Kodus võis igaüks veel saiakesed tuhksuhkru või talgiga (veel parem) üle puistata.

Butafoorsest toidust rääkisime pikemalt, nii et kursuslased kohvipausil suupistetesse kerge kahtlusega suhtuma hakkasid.

Kursuse lõpus rääkisime veel maskide valmistamisest, millest tekkis soov jätkukursuseks.

 

Autor: TUULIKE MÖLDER, kursuse kokku kutsuja, Osula põhikooli ja Kanepi harrastusteatri näitejuht, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/04/2022 09:11:11