Foto: Räpina sadam

Räpina vallas kritiseerib opositsioon võimulolijate otsust mitmekordseks kasvanud omaosaluse kiuste minna edasi Lämmijärve-äärsesse sadamasse tankla ehitamisega. Vallajuhid aga leiavad, et 100 000 eurot omavalitsust põlvili ei löö, kuid eurotoetuse maksja silmis on vaja mainet hoida.

Räpina vallavolikogus arutati läinud kuul punkti „Nõusoleku andmine lepingu sõlmimiseks”. Punkt puudutas Räpina sadamasse kütusetankla ja lõunakai rajamist.

Enne volikogu istungit oli vastavat teemat arutatud valla eelarve- ja arengukomisjoni koosolekul. Selgitusi andsid SA Räpina Sadamad ja Puhkealad nõukogu ning eelarve- ja arengukomisjoni liige Teet Helm ning abivallavanem Riho Luht. Eelnõu kohaselt läheks rajatis vallale maksma ca 103 000 eurot, sellele lisandub PRIA rahastus 168 000 eurot.

PRIA oli toetuseotsuse teinud detsembris 2020, vald käesoleva aasta eelarves projekti jaoks ette näinud 50 000 euro suuruse omafinantseeringu. Kaks hankemenetlust olid luhtunud: kõik pakkujad tegid pakkumused, mis ületasid tunduvalt selleks eelarvesse planeeritud maksumust. Odavaim pakkumus oli 267 721 eurot, millele lisanduks veel käibemaks. PRIA poolt on projekti tähtaeg 10. detsember 2022.

Komisjon jõudis seisukohale, et tanklat on kindlasti vaja. Kuid selliste suurte pakkumussummade korral tuleks maailmas toimuvat keerulist olukorda silmas pidades väga kaaluda, kas vallavalitsusel on mõttekas sellises ulatuses kohustusi võtta ja lepingut sõlmida. Arutati ka võimalust projekti muuta ning näiteks rajada hoopis mobiilne kütusetankur.

Komisjon sõnastas seisukoha: „Praeguses keerulises olukorras ei pea komisjon mõistlikuks nimetatud investeeringut sellises mahus tankla rajamiseks teha ning ei toeta otsuse eelnõu esitatud kujul.”

Vallavalitsus aga viis samal kuul projekti volikogu ette muutmata kujul. Eelnõu kaitsnud vallavanem Enel Liin selgitas volinikele, et projekti eesmärk on rajada Räpina sadamasse kütusetankla, et tagada Lämmijärve ääres diislikütuse (sh eriotstarbelise) ning bensiini tankimise võimalused kutseliste kalurite, harrastuskalurite ja hobilaevnike veesõidukitele. Olemasoleva kai lõunapoolsesse otsa on planeeritud ca 25 meetri pikkune tankimiskai, mille põhjapoolselt küljelt toimub sildumine ja tankimine. Väiksemate aluste tarbeks on kaile kavandatud pooleteise meetri kõrgune trepp. Tankimiskaile tuleb kütusemahuti ja kolme pumbaga multitankur.

Vallavanem tunnistas, et pakkumuste kallinemine on tekitanud palju küsimusi ja olukord on keeruline nii vallavalitsuse kui volikogu jaoks. „Kui vallavalitsus loobub objekti 168 351 euro suurusest toetussummast, siis on see raha kogu piirkonna jaoks kadunud. Kui jätame projekti ellu viimata, siis pole me edaspidi enam pikka aega konkurentsivõimelised,” refereeriti volikogu protokollis Liini selgitusi.

Veel ütles vallavanem, et kallinemine 30% pole nii mastaapne, et vald võiks endale PRIA silmis mainekahju lubada. Liin sõnas, et kui volikogu eelnõu ei toeta, siis lähema kümne aasta jooksul tankla rajamise võimalust enam ei teki. Ning lisaks sellele, et tankla järele on suur nõudlus, oleks see ka valla jaoks autonoomne kütusereserv kriisiolukordade puhul.

Opositsioonilise EKRE esindaja Tiit Kala juhtis tähelepanu, et eelarve- ja arengukomisjon eelnõu ei toetanud ning sellise summa puhul tuleb otsust tõsiselt kaaluda.

Enel Liin leidis oma vastuses, et 153 000 eurot pole summa, mida vald üle ei elaks. Rahaliselt keerukaid projekte on vallal olnud varemgi, näiteks Räpina staadion.

Nõutud nimelise hääletuse käigus selgus, et ka mitmed eelarvekomisjoni liikmed olid oma varasemat otsust revideerinud ning toetasid nüüd sadamatankla rajamist.

PRIA vitsad
Kui vallavanem tõstis vallavolinikele esinedes esile vajaduse kaitsta valla mainet PRIA ees, siis ei olnud see kahtlemata õhust võetud põhjendus.

2016. aastal astus toonane vallavanem Teet Helm pärast kümneaastast ametis olemist tagasi ja ennetas sel moel umbusaldusavaldust Räpina vallavolikogus. Plaanitud umbusalduse üks põhjusi oli, et vald oli pidanud tagasi maksma ligemale 120 000 eurot Räpina sadama ehitustöödeks saadud toetustest, vahendas ERR.

2011. aastal alguse saanud Räpina sadama ehitustöödesse investeeriti kahe aasta jooksul ligemale 800 000 eurot, millest suur osa tuli PRIA toetusfondide kaudu. 2013. aastal valminud tööd ei lasknud aga endast pikalt rõõmu tunda. PRIA leidis ühes auditis vigu hangete korraldamisel. Vald pöördus 2014. aastal PRIA vastu kohtusse, see tõi aga kaasa põhjaliku auditeerimise ning veel leitud vigu ja nõueterikkumisi.

Oponendid pärivad aru
Opositsioonilise EKRE fraktsiooni esindajad Tiit Kala ja Diana Salf (fraktsiooni aseesimees) esitasid vallavalitsusele ja volikogule pöördumise, milles tankla rajamine pälvis ohtralt kriitikat.

„Vaatamata Räpina vallavolikogu eelarve ja arengukomisjoni ühehäälsele otsusele mitte teostada Räpina sadamasse planeeritud tankla ehitust sellises mahus, mis eeldaks valla omaosalust esialgse 50 000 asemel 153 000 eurot, võeti volikogus siiski vastu otsus selle töö teostamise lepingu sõlmimiseks,” märkisid Kala ja Salf. „Ei komisjoni ega volikogu istungi toimumise ajaks ei olnud eelnõu juures kohustuslikku seletuskirja, mis pidanuks andma ülevaate, kustkohast tuleb tankla ehituseks puuduolev 103 000 eurot.”

Oponendid leidsid muu hulgas, et projekti omafinantseering on kujunenud põhjendamatult kalliks. Veel märgiti, et mainekahju Räpina vallale ei saa olla argumendiks, sest sadam on üleüldse antud kasutamiseks vastavale sihtasutusele.

„Jaanuarikuu volikogus aastaeelarve kinnitamise juures hääletas koalitsioon maha ettepaneku raamatukogutöötajate madalate palkade tõstmiseks summas 12 000, põhjuseks eelarve pingelisus ja rahaliste vahendite puudujääk,” tõid ekrelased välja. „Hetkel leitakse 103 000 tankla ehituseks teadmata, kas ja millal see investeering ennast üldse ära tasub.”

Kala ja Salf leidsid, et üleüldse ei pruugi sadamatankla vajadus olla eriti suur ning oma valla paadiomanikud saavad kütuse ka Räpina tanklatest kenasti kätte.

Vallavanem Liin: rumal oleks projektitoetus käest anda
Opositsioon kritiseerib, et Räpina vald läheb sadamatankla projektiga edasi, kuigi omaosalus kasvab kolmekordseks ehk 153 000 euroni 50 000 asemel. Samas ei leidnud vald 12 000 eurot raamatukogutöötajate madala palga tõstmiseks. Kuidas kommenteerib seda vallavanem Enel Liin?

„Räpina valda ei juhita nii rumalalt, et antaks käest juba saadud projektitoetus,” teatas vallavanem. „Vahepeal jääb opositsiooni tegevusest selline mulje, et enda mina upitamiseks sobivad kõik vahendid. Analoogne oli hääletus ka laenu võtmiseks Räpina esmatasandi tervisekeskuse rajamise otsustamisel. Projekti vedanud inimesed ei hääletanud oma ideede realiseerumise poolt. Kas keegi kujutaks täna ette, et see tervisekeskus oleks jäänud ehitamata? Mina arvan, et see otsus oleks tähendanud meie meditsiiniteenuste surma koha peal. Tänan neid julgeid volikogu liikmeid, kes seda otsust toetasid! Raha on alati vähe. Küsimus on selles, millist väärtust sellega luuakse. Nii tervisekeskus kui ka tankla loovad lisaväärtust ja on seega vajalikud.”

„Mina küsin vastu: miks on raamatukogutöötajad paremad kui hooldekodu töötajad?” jätkas Liin. „Ometigi nende palgatõusu pärast opositsioon ei sõdinud. Iga asutuse juht esitab eelarve ja kaitseb seda. Vallavalitsus garanteeris kõigile struktuuri töötajatele palgatõusu. Suuremat palgatõusu said lubada need, kes ka oma asutuses kokkuhoiu meetmeid kasutusele võtsid.”

Kodanikud on vahepeal juba lisaks küsinud: kuna tee Räpinast sadamasse on kitsas ja kohati kehvas seisus, siis kas kütuseveokid ikka pääsevad tanklasse bensiini ja diislit vedama?

„Küllap nad pääsevad,” oli vallavanem veendunud.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/04/2022 10:23:46