Ka Põlva tervisekeskuses töötavatele perearstidele pole lihtne järeltulijat leida – noored eelistavad pigem tööd ja elu suuremas keskuses. Foto: Vidrik Võsoberg

Mitmete pikalt koroonapandeemia rindel võidelnud perearstide jaks on ajapikku otsa saanud, sest riigilt laekub üha uusi kohustusi ja nõudeid. Ameti maha pannud arstide asemele pole aga riigi kagunurgas üldse lihtne uusi leida: näiteks Võrumaal on viimasel ajal nurjunud kolmveerand perearstide leidmiseks korraldatud konkurssidest.

Perearstide töövaldkonnaga kursis olev kodanik andis LõunaLehele teada, et viimasel ajal on mitmed siinse kandi perearstid otsustanud ameti maha panna. Ning otsuseni on teadaolevalt viinud koroonaaegadel üha enam kasvanud surve.

„Kel ütles tervis üles, kel sai jaks otsa,” nentis kodanik. „Kõik muudkui nõudsid – riik, patsiendid, haigekassa, terviseamet jne – ja lisasid kohustusi ja koormaid. Aga ega keegi aidanud ega nõustanud. Järjest vähemaks jäi mõistmist ka patsientide poolt ja, nagu tarbimisühiskonnale omane, hakati omale tervist nõutama. Kui arst sõrmenipsuga seda imet ei teinud, siis elati oma emotsioone järjest enam ja enam tema peal välja.”

Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialist Grete Must teatas, et eelmise aasta 1. jaanuarist selle aasta 1. aprillini on Võrumaal lõpetanud nimistuga töö neli perearsti. Nendest kolmel nimistul on ajutine asendaja: konkursid luhtusid, sest avaldusi ei laekunud. Ühele nimistule leiti konkursi käigus uus perearst.

Põlvamaal lõpetas eelmise aasta jooksul töö kaks perearsti. Nende nimistutele leiti konkursi käigus uus perearst. Praeguse seisuga lõpetab 1. augustist Põlvamaal nimistuga töö üks perearst ja konkurss uue leidmiseks Musta sõnul käib.

Koormus suurenenud juba aastakümneid
Üks hiljuti töö lõpetanud Võrumaa perearstidest on 30 aastat seda ametit pidanud Marje Toom.

Toom oli tõrges oma ametist lahkumise põhjustest rääkima, märkides, et pole selleks emotsionaalselt valmis. Ta sõnas aga, et riigipoolne perearstide koormuse suurendamine pole tingimata viimaste aastate probleem, surve on kasvanud ajapikku.

Kui töökoormus, surve ja vaimne koormus oleks püsinud enam-vähem sellisena nagu viis aastat tagasi, kas siis oleksite ametis jätkanud?

„Viis aastat ... ka see on veel lühike aeg, asi on kestnud pikemat aega. Väga tõsiseks probleemiks on olnud see, et perearstide koosseis on suhteliselt kõrgeealine ja järelkasvu ei ole tulnud. Asendust ei ole. See on aastakümnetepikkune probleem,” hindas ta. „Aga muidugi, jah, see COVIDi teema ja praegune olukord on seda kordades võimendanud.”

„Arstide järelkasv on üks osa, aga siin on suur hulk kuhjunud probleeme,” tunnistas Toom.

Aastakümneid Põlvamaal perearstiametit pidanud Mare Torn andis mullu oma nimistu üle Triin Jaanimägile, aga käib pensionipõlveski vajadusel tervisekeskuses abiks. Kuidas Torn tunneb – kas perearstide koormus on üle jõu käivaks kasvanud või on see väide mõnevõrra üle paisutatud?

„No tegelikult kindlasti ei ole üle paisutatud. Asendajaid on väga raske leida,” tõdes ta. „Näiteks dr [Ljubov] Kurusk tahab augustist ära minna, aga üks konkurss juba luhtus, käib järelkonkurss ja selle tulemusi veel ei tea. Koormust on palju juba koroona tõttu, see pole järele andnud. Aga ikka ka kroonilised haiged – vererõhu- ja suhkruhaiged –, vastuvõtuajad on väga täis.”

„Maale ei taha väga keegi tulla, enamik [perearste] eelistaks töötada suures linnas, Tallinnas või Tartus,” tunnistas Mare Torn. „Ja noored eelistavad ka pigem töötada abiarstina, nad ei taha kohe nimistut võtta.”

Torn tõstis aga kiitvalt esile nn inkubatsiooniprogrammi ehk peremeditsiini jätkusuutlikkuse programmi, mis annab uuele perarstile võimaluse nimistut rahulikumalt ja paindlikumalt üle võtta. Programm käib nii, et nimistust loobuda sooviv perearst leiab kellegi, kes tahaks selle üle võtta, ning siis töötatakse kuni aasta aega koos. Seejärel võtab uus arst nimistu üle. Kui doktor Torn pensionile hakkas minema, kandideeris tema nimistu ülevõtmisele isegi kaks arsti. Valituks osutunud Jaanimägi sai siis nimistut üle võttes toetuda endise perearsti kogemustele.

Maakohad arste ei meelita
LõunaLeht palus ka terviseametil kommenteerida väidet, et perearste survestab ametit maha panema märkimisväärselt kasvanud kohustuste hulk. Grete Must ameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnast sellele küsimusele otsesõnu ei vastanud. Aga ta kinnitas raskusi ääremaadel.

„Nimistuga töö lõpetamise põhjused on erinevad, näiteks pensionileminek, elukoha või töökoha vahetus,” rääkis Must. „Perearste on raske leida ääremaadele, mis on eemal suurtematest linnadest. Ääremaastumise probleem on riigis teenuste kättesaadavuse osas tõenäoliselt laiem kui vaid tervishoiuteenuste lõikes, see tähendab, et teemale tuleks läheneda süsteemselt. Terviseamet teeb koostööd Eesti Perearstide Seltsi, haigekassa ja omavalitsustega, et leida perearste nimistutele mitte ajutiselt, vaid püsivalt, et tekiks nimistutes olevate inimeste ja perearsti vahel pikaaegne usalduslik suhe.”

 

Sotsiaalministeerium püüab perearstiabi kättesaadavust parandada
Riigikogus läbis äsja lugemise esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust.

„Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on riiklik prioriteet. Esmatasandisse panustades saame tuua terviseteenused inimestele lähemale, sekkuda varem, et ennetada haiguste süvenemist, pakkuda õigeaegset ravi krooniliselt haigetele, hoolitseda iga inimese eest kogu elu vältel,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Seadusemuudatustega teeme sujuvamaks noorte perearstide sisenemise peremeditsiini, teisalt toetame ka juba töötavaid perearste, et hoida neid meie tervishoiusüsteemis ja tagada ka edaspidi perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.“

Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt peremeditsiini eriala arst-residentide võimalused oma nimistule kandideerimiseks. Samuti muudetakse paindlikumaks lähtetoetuse taotlemise tingimusi: pikendatakse taotluse esitamise perioodi, luuakse alus, et vajadusel maksta lähtetoetust senisest suuremas summas ning lähtetoetuse osaliseks kasutamiseks.

Samuti võimaldatakse ajutiselt kinnitada perearstile väiksema patsientide arvuga nimistu, kui tegemist on esmakordselt nimistuga tööd alustava perearstiga ja piirkonnas on ka teisi inimestele avatud nimistuid.

Seaduse eelnõuga laiendatakse ka õdede õigusi. Kavandatavate muudatustega laiendatakse piiratud ulatuses ravimiretseptide väljastamise õigust lisaks pereõdedele ka eriõdedele. Ühtlasi antakse õdedele õigus avada töövõimetuslehti.

Eelnõu annab võimaluse arstiabi tagamiseks ka olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks on korduvalt luhtunud või nimistu jääb ootamatult arstita. Muudatus võimaldab sarnaselt ajutisele asendajale määrata nimistu teenindajaks tervisekeskuses tegutseva üldarstiabi osutaja. Kui nimistule siiski perearsti ega ajutist lahendust asendaja või tervisekeskuse näol ei leita, saab haigekassa anda perearstita jäänud nimistusse kuulunud inimeste teenindamise erandjuhtudel ajutiselt haiglavõrgu arengukava haiglale, et oleks tagatud üldarstiabi kvaliteedile vastav arstiabi kuni uue perearsti leidmiseni.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/04/2022 11:10:20