Üleujutatud tee. Foto: Üllar Tamm

Võru maakonnas Setomaa vallas lahvatas eelmisel nädalal konflikt, mille põhjuseks umbes teetruup ja üleujutatud tee. Väidetavalt saatis kohaliku vallavolikogu liige prantslasest taluniku põrgusse, sest too oli tee meelega üle ujutanud, ning soliidses eas farmer püüdis seepeale teda kraavi lükata.

Enam kui kümme aastat tagasi ostis pensionipõlve pidav prantslane, endine rallisõitja ja insener Joel Kuhlmann (70) endale talu Setomaale Meremäe kanti. Koos eestlannast elukaaslasega asuti kasvatama koeri, Palsi mahetalus pakutakse ka kõikvõimalikku orgaanilist toodangut ning turistidele võimalust nautida looduse mitmekesisust.

Eelmisel nädalal avaldas aga Kuhlmann 1300 liikmega Setomaa sotsiaalmeediagrupis kaks fotot Setomaa vallavolikogu liikmest Üllar Tammest ning teatas kurva emotikoni saatel inglise keeles, et seesama isik vastas samal päeval tema „terele” põrgusse saatmisega: „Fuck off!”

„Ja lisaks ütles, et mingu ma koju – ilmselt Prantsusmaale. Pärast kümmet aastat Setomaal elamist teisi austades siis sain vastu midagi sellist,” kurtis Kuhlmann.

Üllar Tamm on metsamees, metsamasinaoperaator ja valimiste eel (EKRE nimekiri) on ta teatanud, et üks tema südameasju on teede hoolduse kvaliteedi parandamine ääremaadel. Samas Kuhlmanni postituse kommentaariumis selgitas ta oma nägemust ja konflikti tagamaid.

Tamme sõnul juhtus lugu avalikult kasutatava Miikse-Roosiku tee peal, mis kulgeb ka Kuhlmanni kinnistu kõrvalt. Juba nädalapäevad varem oli ta avastanud, et teetruubist ei pääse vesi läbi ja võib vaikselt teed uputama hakata. Läinud teisipäeval nägi ta truubi juures üleujutatud teed, aga ei saanud probleemi lähemalt uurima minna. Kolmapäeval tõmbas ta jalga kalamehekummikud ja läks olukorraga tutvuma.

Truup oli kinni mis kinni
„Selgus, et antud kodanik on teetruubi otsa sihilikult sulgenud. Minu toimetamise peale tormas oma hoovi pealt sinna tee peale ka antud kodanik,” kirjeldas Tamm. „Sõimas mind inglise-prantsuse segakeeles ja üritas mulle n-ö molli anda. Kui ma kummardusin truubiotsa kohale, et seal olevatest takistustest pilti teha, märkasin silmanurgast, kuidas antud kodanik mu selja taha hiilis ja minu suunas paar kiiret sammu tegi ilmse kavatsusega mind sinna sügavasse vette lükata. Õnneks see plaan ei läinud korda. Temapoolne põhjendus vallatee üleujutamisele oli, et neile meeldib oma aknast seda vetevälja vaadata. Eks edasi tegeleb selle looga politsei.”

Üllar Tamm täpsustas LõunaLehele, et valla paigaldada lastud 300 mm plastist teetruup oli kapitaalselt suletud: sinna otsa oli topitud vana randaali või külviku ketas, siis ca 50 mm paksused plangud, mille peale oli kuhjatud kive, ja siis kogu süsteem korralikult mätaste ja killustikuga kinni müüritud.

Üllar Tamm kinnitas, et pärast vee jooksmasaamist oli selgelt näha, et truup oli täiesti sihilikult kinni müüritud.

„Nende (Kuhlmanni ja tema elukaaslase – toim) põhjendus oli selline, et väidetavalt neil kuiva suvega jääb kaevus vett väheks ja et kui nad uputavad vallatee üle, siis jätkub neil suveks veetagavara,” sõnas Tamm. Nii et algne versioon, nagu nautinuks truubi kõrval elav pere lombi visuaalset ilu, polnud päris täpne. „Ma ei saa sellest loogikast aru. Et kui paisutavad vee üles, siis võib-olla kestab neil kaevus suvel vett pikemalt.”

Üllar Tamm märkis, et isegi kaartidelt on näha: Kuhlmann saaks oma veetagavara kindlustamiseks rajada oma kinnistule korraliku tiigi, ehk isegi väikse järve.

„Inimesed saaksid oma maale tekitada ilusa veekogu ilma teed üle uputamata, looduslikud eeldused on selleks väga head – aga kahjuks seda ei tehta, vist jääb tahtmisest puudu,” ohkas Tamm.

Tamm tunnistas ausalt, et mõned vägisõnad võisid teel toimunud konflikti käigus kõlada küll. Mehe kirjelduse kohaselt läks ta truupi lahti võtma, Kuhlmann jooksis karjudes tee peale ja üritas teda takistada ning truubi otsa juurest eemale ajada. Tamm saanud aru, et temaga pole võimalik suhelda, helistanud häirekeskusesse ning sammunud eemale. Kuhlmann aga kõndinud tal järel ning üritanud tema häälest üle karjuda – vist oma telefoninumbrit.

„Mingi hetk võisin teda küll lahtise käega kaugemale lükata ja käratada, et jäta mind rahule,” tõdes Tamm. „Olin seal truubiga mässanud, väsinud, tige, võib-olla asi eskaleerus nii, et võisin öelda midagi pahasti. Aga tema tuli tüli norima, mitte vastupidi. Mina üritasin ühiskondlikult kasuliku tööna teed päästa, tema tuli sinna probleeme tekitama ja nii ta läks.”

Kohale saabunud politsei fikseeris Tamme sõnul olukorra ning pererahvale tehti selgeks, et sellist isetegevust rohkem tulla ei tohi. Tamm enda sõnul Kuhlmanni peale politseisse avaldust teha ei kavatse.

„Üks talumees oli pannud kinni vallatee all oleva truubi, et paisutada endale vett. Politsei vestles osapooltega ja suunas nad valda, et probleemile lahendus saada,” ütles Kerly Virk PPA Lõuna prefektuurist kõnealuse väljakutse kohta.

Prantslane eitab truubi sulgemist
Siinkohal on muidu tõsise loo keskmes huvitav ära märkida sellega kaasnenud keelte ja kultuuride mitmekesisust. Eesti võrukesest ajakirjanik esitas prantslasest setomaalasele kirjalikult rea täpsustavaid küsimusi nii eesti kui inglise keeles. Joel Gilbert Pierre Kuhlmann vastas inglise keeles – kuid eestikeelsetele küsimustele.

Kuhlmanni väga põhjalikust vastusest selgub, et 13. aprillil andsid koerad märku, et tema mahefarmi kõrval on peatunud mingi sõiduk. Kuhlmann nägi, et maastikumasinast on väljunud keegi mees, kes tuhnib labidaga tee kõrval.

„Väljusin õuelt, jõudsin tee peale ja ütlesin viisakalt eesti keeles „tere”, aga tema karjus „Fuck off!” ja haaras kahe käega labidast, näidates oma agressiivsust,” jäi prantslane oma esimese versiooni juurde.

Kuhlmanni sõnul ei tekkinud seejärel enam võimalust olukorda rahulikult arutada. Ka labidaga mehel (kes oma nime ei öelnud) polevat olnud tahtmist arutelu pidada, vaid ta helistanud kohe politseisse. Kuhlmann hõikas kõne vahele valjult oma telefoninumbri. Kohale tuli ka tema naine, peatselt saabus politsei, kõik andsid oma selgitused, labidaga kodanik lahkus ja hetk hiljem sõitis minema ka politsei. Lõpp, nagu resümeerib Kuhlmann.

„Mina pole teetruupi kunagi ise sulgenud, ma ei lubaks seda endale mingil juhul!” väitis mees.

Tema kirjelduse kohaselt blokeeris truubi hoopiski suur teehöövel juba 2016. aasta oktoobris. Kuhlmann filmis enda sõnul toona sündmuspaika ning andis info edasi vallavalitsusele.

„Pärast seda tegi loodus oma töö, hein kattis mulla ja truupi paiskunud kivid,” selgitas mahetalunik.

Tema pere märkas, et truubi läheduses hakkas taastuma kaartidel nähtav märgala. Suurenes looduslik mitmekesisus (palju käpalisi taimi, haruldasi taimi, uusi fauna esindajaid). Aga lisaks tekkis ka uus mure: suviti langes kaevu veetase ja tekkis joogivee nappus.

Mullu suvel käinud kohal vallaametnik. Kuhlmann pakkunud enda sõnul välja, et kevadel võiks truubi ümbruses hoida mõõdukat veetaset, mis aitaks hoida nii niiskust aiataimedele ja kaevu veetaset kui ka säilitada looduslikku mitmekesisust.

„Märkisin, et oleks mõistlik panna truubi otsa torupõlv, nii et see saaks vett neelata rahuldaval tasemel nii minu kui ka tee suhtes,” kirjeldas ta. „Minuga pole pärast seda enam ühendust võetud. Et teehöövli kehva tööd parandada, toodi üks-kaks koormat liiva.”

Talunik ajabki truubi kehva toimimise raskete teehöövlite ja maastiku kaela. Ka mullu sügisel tulnud höövel kehval ajal ehk peale vihmasadusid. Truubi kohas on väikse oru üleminek kergeks tõusuks, aga höövlijuhid seal tera ei kergita. Kui teed traktoriga hööveldati, siis polnud Kuhlmanni sõnul mingeid muresid.

Enda sõnul hoolib ja hoolitseb ta oma koduse vallateelõigu eest, mida kasutavad sisuliselt vaid Eesti Posti autod ja mida läbib üldse alla kümne masina nädalas: niidab heina ning koristab tormide järel sellele langenud oksi.

Kas vastab tõele, et konflikti käigus püüdsite Üllar Tamme lüüa ja kraavi lükata?

„Ma loodan, et see küsimus on nali!” teatas Joel Kuhlmann. „Ma ei ründaks kedagi mingil tingimusel, mul polnud mingit soovi ka rünnata või lükata hr Tamme. Kujutage mind sellises olukorras ette ... ma olen 70-aastane mees, soliidses eas. Kui vaja, siis aitan oma naabreid nii palju kui võimalik. Kolisin Palsi tallu, et elada rahulikku elu imekaunis kohas. Palsi mahetalu austab loodust, looduslikku mitmekesisust, me töötame tuleviku ja planeedi päästmise nimel. Ja ma olen vägivalla vastu, sõnadel on palju suurem jõud.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/04/2022 10:15:24