Keskerakonna esimehe Jüri Ratase kõne partei volikogu istungil

Kaks kuud tagasi oli 23. veebruari õhtu veel vaikne ning elasime Eesti vabariigi 104. sünnipäeva ootuses. Öösel vastu 24-ndat veebruari maailm muutus aga tundmatuseni. Putini väed alustasid täiemahulist sõda Ukraina riigi vastu. Homme on Ukraina rahvas kannatanud juba 60 päeva pommide all, vägivalla tõttu, millel ei ole ühtegi õigustust. Mälestame kõiki, kes on selles sõjas oma elu kaotanud ning toetame neid, kes on kaotanud oma kodu, oma lähedase, oma ligimese.

See sõda on meile kõigile oma jälje jätnud – kaastunne, hirm, viha, mure tuleviku pärast on vaid mõned emotsioonid, mis on me päid ja südameid läbinud. Niisamuti on sellel kõigel kahtlemata mõju ka Eestile, meie majandusele ja inimeste hakkamasaamisele, meie ühiskonnale, aga ka meie erakonnale.

Leppisime koalitsioonipartneriga kokku lisaeelarves, mille eesmärk on tugevdada riigikaitset, tagada energiajulgeolek ning toetada meie inimesi ja neid, kes sõja eest siin varju leidsid või leiavad. Eesti teab oma ajaloo tõttu hästi, mida tähendab võõrvõimu eest pagemine ning teiste riikide-rahvaste toetus sellisel hetkel. Nüüd on meie kord aidata.

Eesti huvide eest seismine ei ole siia jõudvate naiste ja laste tõrjumine, nendega hirmutamine või nende alavääristamine. Vastupidi, see pole mitte ainult inimlik, vaid ka mõistlik, et sõjapõgenikud saaksid siin rahu, vajalikku tuge ja abi, et olla meie ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, töötada ja harida oma lapsi. Oleme lisaeelarves ette näinud muu hulgas kohanemisprogrammi, kus lisaks Eesti elu ja väärtuste tutvustamisele õpetatakse ajutise kaitse saanutele ka eesti keelt.

Eestisse on jõudnud enam kui 30 000 sõjapõgenikku, mis kahtlemata on meie väikese riigi jaoks katsumus. Aga Eesti inimesed ja ettevõtjad on tublid ja suure südamega. Oleme seda näinud selgelt esimesest päevast saati.

Tõsi, on ka neid, kes ei mõista põgenikele osaks saavat tähelepanu. Meie erakond ei ole kunagi kontrollimatut massiimmigratsiooni toetanud. Täna räägime aga hoopis millestki muust. Keskerakond peab õigeks sõja eest põgenenud naiste, laste ja oma perekonda hoidvate isade aitamist. Muidugi peame seejuures hoidma ka üksteist ning toetama siin elavaid inimesi.

Seisime lisaeelarvet kokku pannes kindlalt selle eest, et Eesti pered ja eakad saaksid riigipoolset tuge, et meie põllumehed oleksid konkurentsivõimelisemad ja me lauale jõuaks Eesti toit. Et toimetulekutoetus kasvaks 200 euroni. Et valmistuksime täna järgmiseks kütteperioodiks, aga ka aegadeks, mis loodetavasti kunagi meie maale ei jõua – lisaraha sai tsiviilkaitse arendamine.

Tõsi, meie soov oli suurem kui täna kokkulepitu, kuid teeme mitmed olulised sammud. Seda me julgeoleku tagamisel, sealhulgas nii siseturvalisusesse panustamisel, aga ka keskmaa õhutõrje hankimisel, mille vajadust me kaitseekspertidele tuginedes rõhutasime. Energiajulgeoleku jaoks tegime vajalikud otsused: varume gaasi, investeerime LNG-terminali rajamisse ning liigume edasi analüüsiga tuumajaama ehitamiseks. Tuumajaama rajamisele on ka austatud Keskerakonna volikogu oma toetuse andnud. 50 eurot igale lapsele ja eakale annab sügisel kütteperioodi algul veidigi lisatuge. Muidugi ei vii see summa inimeste elukvaliteeti uuele tasemele, kuid on abiks, aga ka märgiks, et riik on me elanike kõrval ja nende jaoks.

Paraku on selge, et inimeste toimetuleku küsimus kerkib lauale veelgi. Seda nii toidu- kui ka energiahindade kallinemise, aga ka majanduse ümberstruktureerimise tõttu, mis sõja ja sanktsioonidega kaasneb. Laualt ei saa maha tõsta toiduainete käibemaksu langetamist ega kütuseaktsiisi ning muid meetmeid, mis ei pruugi olla peatselt lihtsalt võimalus, vaid vajadus.

Rahandusministeeriumi viimase prognoosi kohaselt, mis sisaldab juba esimest hinnangut sõja mõjude kohta, on tänavune inflatsioon keskmiselt 12,7%. Karmimate stsenaariumite korral ilmselt rohkemgi. Tarbijahinnad kasvasid märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 15,2%. Need on muret tekitavad numbrid. Näeme väga selgelt, et erakorraliste pensionitõusude eest võitlemine on olnud õige ja vajalik. Hinnad lähevad palkadel-pensionidel eest ning seda tihti just sundkulutustel, kus mitte-tarbimine ei ole võimalik.

See on ka üks põhjus, miks näeme väga selgelt tarvidust vaadata üle perehüvitiste süsteem. Aeg on edasi läinud ning on päris selge, et toetus lastele ja peredele peab tõusma. Nii, nagu pensionid, tuleb ka perehüvitised indekseerida. Võiksime võtta suuna, et esimese ja teise lapse toetus tõuseks 100 euroni ning lasterikaste perede igakuist toetust tõstetakse 300 eurolt vähemalt 700 euroni. Lahendamist vajav murekoht on seegi, et kui kolme lapsega pere puhul saab vanim koolis käiv laps 19-aastaseks, kaob lasterikka pere toetus. Mõistlikum oleks proportsionaalne lähenemine, et pere sissetulek ei teeks nii suure hüppe alla, vaid kohanemine oleks sujuvam.

/---/

Keskerakonna siht on keskklassi tugevdamine, meie põhiväärtusteks demokraatlik, haritud, jõukas ja jätkusuutlik rahvas. Seejuures on meie erakonna suurim pluss olnud alati Eestimaal elavate kogukondade ühendamine, läbi poliitikute ja poliitikate. Meie liikmeskonnas on nii eesti kui ka vene emakeelega inimesi, oleme erakond, kus kõigil on võimalus jõuda Eesti poliitika täielikku tippu. See on suur pluss, kuid tähendab ka vastutust.

Anname endast parima, et kõnetada kogukondi ja rahvuseid. Täna on see roll eriti oluline. Lõhede löömise asemel tuleb meil kõigil pingutada teineteise mõistmise ja ühisosa leidmise nimel. Ees on ootamas 9. mai ning selle kuupäeva ümber on arusaadavalt väga palju emotsioone ja erinevaid tõlgendusi. Eriti nüüd, mil Ukrainas lõõmab sõda, on kerkinud üles palju küsimusi, kuidas tuleb meil sellele päevale vastu minna.

Erakonna seisukoht on lihtne – neil, kes soovivad Teises maailmasõjas hukkunute mälestust hoida ning viia kaitseväe kalmistul asuvale pronkssõdurile lilleõie, peab selline võimalus kindlasti olema. Sõda on läbi ajaloo olnud kohutav ning selles kannatavad alati kõik. Neid kannatusi ei tohi unustada ja mõistame neid, kes soovivad seisatada ja lahkunuid mälestada.

Samas teame, et Ukrainas sooritatakse sõjakuritegusid kaaperdatud sümbolite ja märkidega, mille kasutamine ei sobi kokku rahusooviga ega eesmärgiga väärikalt sõjas hukkunuid meenutada. Ma palun jätta praegusel pingelisel ajal kõrvale kõik sümboolika, mis ei ole sobilik või võib tekitada arusaamatusi ja erinevaid tõlgendusi. Palun kõigil hoiduda provokatsioonidest ja töötada selle nimel, et Eestimaa elu oleks rahulik. Vastasseisu asemel peame jagama ühiseid tugevaid väärtusi, hoidma kokku ning vaatama üheskoos tulevikku.

 

Viimati muudetud: 28/04/2022 10:05:44