Kaks aastat kestnud koroonapandeemia on osutunud suurepäraseks ettevalmistuseks palju hullemateks kriisideks. Ühiskonna sulgemine, isolatsioon ja eraldatus käivitas mikroühiskondade ehk perekondade ärkamise. Justkui oleks ilus prints suudelnud pikka unne suikunud printsessi, aga „Abiellu minuga!” asemel ütleb prints kaunitarile: „Kui tahad uues maailmas ellu jääda, tuleb jalad kõhu alt välja ajada!”.

Sajad ja sajad perekonnad ajasidki jalad kõhu alt välja. Taasavastati maakodud, vanaema aiamaa, osteti suvila või ehitati kasvuhoone. Moodi läks kanade pidamine ja fitness labidaga maad kaevates, et mulda pista oma elu esimesed kurgi- ja tomatitaimed.

Inimesed hakkasid senisest elavama pilguga piidlema salapäraseid seemneid sisaldavaid pakikesi ja muuhulgas juurdlema selle üle, kas seeme tuleks mulda panna pea ees või taguots ees, ning kui läheb valesti, mis siis maa seest välja kasvab.

Kui koroonaaegne potipõllundus oli rohkem igavuse peletamiseks ja niisama toretsemiseks, siis praegune reaalsus seab kaardid lauale hoopis teises järjekorras. Raske on hinnata, kumb neist avaldab suuremat mõju, kas armutus tempos tõusev tarbijahinnaindeks või sõda Ukrainas. Kahekesi koos on need igatahes pannud meie peades helisema kõik kellad.

Sõda Ukrainas näitab üsna selgelt, et sündmused võivad kiiresti jõuda selleni, et uppuja päästmine on uppuja enda asi. Piiramisrõngasse jäänud Mariupol tõestab elavalt, et riik kui selline võib kaotada kõikide oma plaanide ja varudega tähenduse, sest abi pole võimalik inimesteni viia ja nende päästmine jääb inimeste endi mureks.

Karula kuplite vahel pärandtaimedega majandav Tiia Morfin ütleb, et just seda viimast on inimesed hakanud nüüd eriti teravalt tajuma. Tänavust potipõllunduse kevadet iseloomustab Morfin kui totaalset hullumaja: seemneid küsitakse kümme korda rohkem kui varem. Eriliselt on hinda läinud just söödavate aedviljade seemned ja seemnekartul.

Tohutut tungi kartulile kinnitab ka Eesti taimekasvatuse instituudi seemnekeskuse müügijuht, kelle sõnul joosti armastatud sortidele „Tiina”, „Teele” ja „Maret” tormi nii, et need on selleks aastaks juba kõik läbi müüdud. Tegelikult on üleüldse seemnekartul neil juba otsas. Samal ajal tõdetakse seemnekeskusest, et eks olid ka saagid kehvemad ja seetõttu on tänavu seemnekartulit vähem.

Kõik oleks justkui väga hästi, sest lõpuks teevad inimesed nii, nagu soovitab ka riiklik kriisiplaan, päriselt on hakatud mõtlema ise hakkama saamisele. Vähemalt seemnete nõudluse järgi otsustades võib arvata, et nüüd oleme ka päriselt valmis osa oma muru alla maetud hiigelplatsidest üles kaevama ja aiamaaks muutma, ainult et Morfini sõnul jääb meie inimestel paraku puudu teadmistest, kuidas kasvatada endale toitu või kuidas varuda seemneid.

Arvestades, et viimase paarikümne jooksul on meie ühiskonnas pigem räägitud sellest, kuidas endale toidukasvatamine on mõttetu, sest see on liiga kallis, liiga ajakulukas ja poest saab ju kõike palju odavamalt ja kiiremini, pole ka midagi imestada. Seni on peetud endale toidu kasvatamist pigem nõukaaegses pärandis elavate prouade, vaesuses elavate inimeste või ökoroheliselt helendavate hipsterite teemaks.

Aga mida siis teha, kui tahtmist on, aga teadmisi napib? Eks tuleb võtta suund raamatukokku või mõnda taimekasvatuse sotsiaalmeediagruppi, kus elu lausa kihab. Abi oleks ka mõnest teadjanaisest, armsast naabrimemmest või asisest külabaabast, kes ise ongi kartulite ja porgandite kasvatamise alal elav raamatukogu ja sotsiaalmeediagrupp kokku.

Tähele tasub panna ka üleskutseid kõikvõimalikele taimekasvatuskoolitustele, mida leiab vastavaid sotsiaalmeediagruppe jälgides hulgi. Mis aga peamine, kui olete juba teadmisi kogunud ja teate, et seemne puhul pole vahet, kumba pidi ta mulda pista (sibulate puhul on siiski suur vahe), siis õpetage seda ka oma lastele, sest nagu ütleb Tiia Morfin, mis kasu sellest on, kui ema oskab, aga lastele ei õpeta. Ning lõpetuseks, ehk oleks ikkagi päris tore, kui kooliaiad saaks hariduselu uueks normaalsuseks.

Lugu kõlas esmakordselt Vikerraadio päevakommentaarina.

 

Autor: MIRJAM MÕTTUS, ERR-i ajakirjanik
Viimati muudetud: 28/04/2022 10:25:48