Läinud nädalal kirjutas LõunaLeht, et kui Otepää vald kipub põgeniketulvaga jänni jääma, siis teistes küsitletud siinsetes omavalitsustes saadakse seni veel hakkama. Loo ilmumise järel valgustas põhjalikult olukorda põgenike aitamise valdkonnas ka Rõuge abivallavanem Tõnu Niilo. Nagu selgub, siis on olukord seal mitmel põhjusel keeruline.

„Rõuge vallas on olukord sõjapõgenikega stabiilne – ajutise majutuse hankes osalenud Rogosi mõis on saanud tugeva kogukonna tähelepanu, kohalikud aitavad, pakuvad riideid, vaba aja veetmise võimalusi, vestluskaaslasi jne,” teatas Tõnu Niilo. „Rõuge valla poolne sõjapõgenike koordinaator on seal tegelenud tööandjate ja majutuse pakkujate kokku viimisega ning Haanja kooli eestvõtmisel on vald korraldanud ka lasteaia- ja koolilaste kaasamise õppetöösse.”

Niilo sõnul hakkas eelmisest nädalast sõjapõgenikke vastu võtma ka Seedri puhketalu. Ajutise majutuse pindadel oli läinudnädalase seisuga 54 sõjapõgenikku, neile lisaks tööandjate ja lähedaste juurde saabunud ca 20. On ka neid, kes on ära liikunud. Vähesed on ka kohalikes ettevõtetes tööle saanud, kuid ka seal võtab dokumentide vormistamine aega.

Kuna piirkonda on sotsiaalkindlustusameti poolt tööle võetud ka eraldi sõjapõgenike koordinaator Seedri ja Rogosiga tegelemiseks, siis valla roll ajutise majutusasutusega koordineerides pisut muutub. Kui varasem surve oli kohaliku omavalitsuse poolt teenuste tagamisel, siis edaspidi püüab vallavalitsus paremini vahendada just neid valdkondi, mis seotud ajutiselt elamispinnalt üleminekuga pikaajalisele majutusele.

„Siinkohal on olukord keeruline mitmetel asjaoludel – Rõuge vallal on võimalik jätkuvalt tagada kooli- ja lasteaiakohti Haanja, Varstu ja Mõniste piirkonnas, kuid majutuse üüriturg on väike ja töövõimalused siin piirkonnas on kasinad,” tõdes Niilo. „Sõjapõgenikud on üldiselt pärit suurematest linnadest, mistõttu nende jäämine maapiirkonda on vähetõenäoline. Paralleelselt on suurenenud läbi Vene Föderatsiooni saabunud sõjapõgenike hulk, kelle puhul võib ajutise kaitse menetlusperiood olla pikem või kaitse saamise sootuks võimatu. See teeb kohaliku omavalitsuse jaoks otsuste tegemise keerukaks – kellele ja mis ulatuses abi anda. Nii püüame saavutada läbi koordinaatorite parema mõistmise sotsiaalkindlustusametiga meie piirkonnas, samas ka sotsiaal- ja rahandusministeeriumiga.”

„Meil on kaks põhisõnumit: kõik sõjapõgenikud on meie juures turvaliselt hoitud ja abi osutame vajaduspõhiselt,” võttis abivallavanem jutu kokku.

Loe ka „Põgenikega täidetud Nuustakul napib aitamisjõudu. Kas sõjapõgenike toetamine hakkab omavalitsustel üle jõu käima?” eelmise nädala LõunaLehest.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/05/2022 10:01:56