Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kontoriaegade kärpimine nörritab tehnikavõhikuid ja jätab halvimal juhul rahahätta

Swedbanki Põlva kontor. Foto: LLi arhiiv

Palk või pension on kenasti pangakontol, aga raha kätte ei saa ja kasutada pole võimalik. Nii võib juhtuda lihtsa maainimesega, kes pole kibekiiresti broneerinud aega uue pangakaardi väljastamiseks või visiidiks telleri juurde. Või kui tema jaoks on arvutitehnika kasutamine võõravõitu. Põlva pangakontor on sellest kuust avatud vaid kahel nädalapäeval ja kokku ühe tööpäeva jagu.

Swedbanki Võru kontori klientidel peaks külastuse broneerimiseks aegu jaguma: asutus on avatud kõigil tööpäevadel kella kümnest õhtul viieni. Valga kontorisse saab samuti aegu kõigil argipäevadel, kuid vaid kella kaheni päeval. Panga Põlva kontor on aga sellest kuust avatud vaid esmaspäeviti ja kolmapäeviti ning aegu saab broneerida ajavahemikku kell 10‒14.

Mõistagi on kontoriaegade kärpimise põhjuseks see, et üha rohkem inimesi ajab oma pangaasjad ära interneti teel ja füüsiliselt on panka asja järjest vähem. Aga endiselt pole kõik inimesed vilunud arvutiklaviatuuri klõbistajad. Tänini leidub neid, kes ei oska, soovi või suuda digimaailma astuda, vaid eelistavad ka pangaga suhelda otse klienditeenindaja kaudu.

Just Swedbanki Põlva kontori kliendid on põlvamaalased Maret ja tema abikaasa ning viimane polegi soovinud end helesinistest ekraanidest ära võrgutada lasta.

„Juhtus nüüd selline lugu, et minu abikaasale tuli eile mobiili peale sõnum, et pangakaart aegub, võtke ühendust pangakontoriga, broneerige aeg,” kirjeldas Maret LõunaLehele. „Kuna temal puudub igasugune digivõimekus ja arvutioskus ning isegi telefon on see vana nuppudega telefon, siis hakkasin mina seda asja ajama. Internetist aega broneerima.”

„Muudkui broneerin ja broneerin: kuni 15. juunini mitte ühtegi aega. Mitte ühtegi aega, aga pangakaardi aeg saab täis,” pajatas sellest kuust kahel nädalapäeval avatud kontori klient. „Swedbank on ennast nii õhukeseks hööveldanud, et sinna ei ole võimalik enam jutule saada ...”

Maret helistas panga infotelefonile, kuid ei saanud sealt samuti suuremat abi. Infotelefoni töötaja palus hiljem uuesti helistada ja avaldas lootust, et võib-olla õnnestub saada Põlva kontori töötajatega mingisugusele kokkuleppele. „Võib-olla,” osatas proua Maret. „Aga pangakaart kaotab ju kehtivuse, mis siis edasi teha?”

Ta pidas silmas, et tema mehe pangakaart kaotab kehtivuse juulikuus ning kui uue kaardi väljastamise aega oleks pere heas usus panga võimekusse hakanud ajama näiteks mõni nädal enne seda, võinuks lugu hapuks osutuda. Ehk tekkida olukord, kus raha on kenasti kontol – aga teha ei saa sellega midagi, sest kaarti pole. Jää või nälga. Mareti abikaasal pole ka internetipanka, kust saaks vajadusel raha mõne kehtiva kaardi omaniku kontole kanda. Aga eks ka internetipanga puudumise pärast Mareti sõnul mehele pangakaarti ja hiljem PIN-koode postiga koju ei saadetagi, vaid teda oodatakse kontorisse.

„Mul ongi küsimus, et mis siis nüüd saab?” küsis ta. „Ma arvan, et me ei ole ainukesed. Kui inimestel tulevad mingisugused suured arved, neil on ka vaja minna pangakontorisse, aga makse tähtaeg on näiteks kolm päeva või nädal aega. Ja kui kuu aega on järjekord ja broneerida aega ei saa, siis mis saab?”

Pere otsustas, et ega muud üle jää, kui et mees marsib esmaspäeval kella kümneks pangakontori ukse taha, püüab sisse ja klienditeenindaja jutule pääseda.

Mõnda teise pangakontorisse aega broneerida ka ei saa: kaart on ju füüsiliselt Põlvas. Liiatigi käivad inimesed tavaliselt kella kaheksast 17ni tööl ja näiteks Mehikoormast või Värskast Võrru sõitmine kulutaks hea hulga aega.

Aeg tasub broneerida aegsasti
Maret märgib, et esiteks pole kõigil inimestel digivõimekust ja -pädevust ning üleüldse ei saagi kõiki asju ajada vaid interneti teel. Paraku on aga kodupank tema sõnul end „nii ära optimeerinud ja koondanud, et ...”. Samas tõdes naine: hea, et niigi palju on Põlvas panka, näiteks lähim SEB kontor on juba aastaid Võrus.

Põlvamaalane oli lehest lugenud ühe kohaliku hinnangut, et tema poolest võib pangakontor olla avatud kasvõi ühel päeval kuus. Tema pere ei saa sellega aga päris nõustuda. Ka viidatud Õhtulehe loos ei olnud mitte kõik küsitletud just õnnelikud kontoriaegade kärpimise üle. Näiteks meie loo proua nimekaim oli pahur, et tahtis neljapäeval maalt linna sattudes pangas käia, aga kontor oli kinni. „Ega mul panka sageli asja ei ole, aga siis, kui on vaja, siis on ta kinni,“ sõnas naine.

Eeskätt ajendas Maretit ajalehe poole pöörduma soov pangaga füüsiliselt asju ajavaid inimesi hoiatada: kui pangakülastuse vajadus on aegsasti teada, siis tasub igaks juhuks ka visiidiaeg varakult ära broneerida.

Probleemi tõi töötajate haigestumine
Mareti pere oli pangakaardi küsimusega hädas läinud nädalal lõpul. Swedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Martin Kõrv aga kinnitas selle nädala algul, et kontrollis isiklikult üle ja sai teada, et esimesed vabad ajad Põlva kontorisse on 1. juunil.

Niisiis ei nõustunud panga esindaja teematõstatusega, et kahel päeval nädalas neljaks tunniks avatud Põlva kontori klientidel tulebki arvestada enam kui kuu aega pika kontorisse pääsemise järjekorraga. Kuid ta tunnistas, et olukord on probleemsevõitu.

„Meie eesmärk on, et klient saab broneerida aja hiljemalt järgmiseks tööpäevaks. Põlva kontoris on meil hetkel pikem järjekord seoses töötajate haigestumisega ja juba tegeleme sealsele pikemale ootejärjekorrale lahenduse leidmisega,” sõnas ta. „Loodame, et saame juba õige pea järjekorra lühemaks ja palume vabandust klientide käest, keda see hetkeline pikem ooteaeg puudutab.”

Martin Kõrv täpsustas veel sama päeva õhtul, et Põlva kontoris oli ka juba 30. maiks vabu aegu avatud ning pank püüab leida kiirelt lahendust, et lisada 23. ja 25. kuupäevaks vabu aegu.

Kõrv kinnitas, et aegu saab lisaks panga kodulehele ja mobiiliäpile broneerida telefoni teel. Ta märkis ka, et kui näiteks kontoris kohapeal olles on teada, et kuu aja pärast tuleb taas tulla, siis saab sealgi juba uue külastusaja kirja panna.

Vastuseks Mareti küsimusele, et kuidas saavad arvutit mitte kasutajad ehk kontoris arveid maksmas käinud inimesed pika pangajärjekorra korral maksta arveid, mille tasumise tähtaeg on lühem kui kuu, loetles panga esindaja erinevaid variante. E-arve püsimakselepingu vormistamisel saavad arved makstud automaatselt. Eakamad ja raskendatud liikumisega inimesed saavad pangas või notari juures volitada mõne lähedase enda pangaasjadel silma peal hoidma. Netipangas või kontoris nõustaja juures saab vajalikud andmed sisse toksida ja hiljem pangaautomaadis mõne nupuvajutuse abil ülekanded ära teha. Makseid ja tehinguid saab teha ka telefoni teel, selleks on küll vaja Smart-ID, PIN-kalkulaatori või mobiil-IDga oma isikut tõendada.

Pangakaardi soovitab Kõrv aga endale koju tellida. Lisaks on deebetkaardi kehtivusaeg üldjuhul neli aastat ja isegi seda pangakontorisse tellides tuleb seal kohal käia ikka väga harva.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 19/05/2022 10:37:47

Lisa kommentaar