LõunaLeht avaldab väljavõtteid kaitsepolitseiameti aastaraamatust, mis paljus keskendus ohtudele idast, kuid käsitles ka näiteks lõhkeainetega tegelemise „hobi”.

Laskeklubid ja relvaomanikud ennetavalt teravdatud tähelepanu all
Kaitsepolitsei ja politsei teravdatud tähelepanu all on relvaklubid, mis tegelevad laskespordi või jahindusega. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja seadusega on kehtestatud ranged nõuded relvaloa saamiseks ning mitmed loa saamist välistavad asjaolud. Riigikohus on oma lahendis leidnud, et kodakondsus loa saamise tingimusena piirab ülemääraselt inimeste õigusi ning kõigil Eestis alaliselt elavatel isikutel peab olema samaväärne õigus relvaluba saada. Kaitsepolitsei on seda ka varem kinnitanud, et Eestis ei ole ühtegi relvastatud organisatsiooni, mis tegutseks Eesti riigi vastaselt.

Arusaadavalt on Kremli režiimi sõda Ukraina vastu tõstatanud küsimuse, kas Eestis on relvaomanikke, kes Putini üleskutse korral asuksid Eesti-vastasele tegevusele. Kaitsepolitsei hindab iga üksikjuhtumi puhul võimalikke ohte, sh kas inimese käitumisest võib järeldada, et ta relvaomanikuna kujutaks ohtu riigi julgeolekule. Kui ilmnevad võimalikud ohtu väljendavad asjaolud, saab relvaloa ja sellega koos relva inimeselt ära võtta kas ajutiselt või äärmuslikumal juhul alaliselt.

Ohud enne sõda
Ukrainas toimunule eelnenu on ohtlikult sarnane sellega, kuidas Kreml on aastakümneid käitunud Balti riikidega. Oleme aastaraamatutes kirjeldanud Kremli agressiivset mõjutustegevust taasiseseisvunud Eestis alates 1990ndatest. Panustamine peamiselt Vene šovinistidest aktivistidele, et tekitada vene kogukonna toel Eestist nn külmutatud konfliktitsoon, mis purustaks meie läände pürgimise, Kremlil kokkuvõttes ei õnnestunud. Hilisem NATO ja Euroopa liidu laienemine tõi kaasa sõjaka idanaabri strateegia muutumise: lõhestuspoliitikas hakkasid Vene maailma (Russki Mir) kontseptsioonist lähtuvalt vaenulikku mõjutustegevust ideoloogia ja rahaga jõulisemalt toetama selleks loodud riiklikud ühendused. Viimaste ülesandeks sai koostöös Kremli-meelsete aktivistide ja propagandakanalitega fabritseerida valeinfot ja pooltõdesid peamiselt kahel teemal: venekeelsete inimeste õiguste süsteemne rikkumine Eestis ja teise maailmasõja tulemuste ümberhindamine NSV Liidu rolli vähendamiseks.

Eelkõige meie NATO liikmelisus ja Euroopa Liidu jt riikide julgeolekuasutuste koostöö on seni taganud, et Kreml pole söandanud kasutada Balti riikides Gerassimovi doktriinist tuntud mittesõjaliste ja sõjaliste vahendite kombinatsiooni. Välisriikide venekeelsete marginaalne toetus Venemaa sõjategevusele Ukrainas osutab, et nende ettekujutus Vene maailmast erineb kardinaalselt Kremli nägemusest.

Kreml kasutab paremäärmuslasi oma huvides
Kuidas paremäärmuslaste liikumist Kremli huvides ära kasutatakse, kirjutasime juba aastaraamatus 2016: Sinimägede lahingus langenute mälestusüritusel üritas osaleda provokatiivselt tätoveeritud Peterburi paremäärmuslane, et siis hiljem Eestit avalikult natsismi toetamises süüdistada. 2021. aasta veebruarikuus võis Tallinna vanalinnas koos Surematu Polguga näha venekeelseid Eestist pärit skinhead’e, kes osalesid opositsionäär Aleksei Navalnõid laimaval meeleavaldusel Venemaa saatkonna ees.

Seejuures suunab sellist Surematu Polgu aktivistide tegevust Allan Hantsom, kes on varem süüdi mõistetud paremäärmuslike barkašovlastega seotud rahvus- ja rassivaenu õhutamise eest ja tegutseb nüüd Venemaa propagandakanalite huvides. Erinevate äärmuste ärakasutamine on kooskõlas Vene sõjalise doktriiniga: rakendada konfliktides sõjalisi, poliitilisi, majanduslikke, informatsioonilisi ja teisi mittesõjalisi meetodeid, kasutades ära elanikkonna protestipotentsiaali.

Paremäärmuslikule terrorile õhutamine ja väärinfo levitamine
Ohu ennetamise kontekstis ongi viimaste aastate ohtlikem areng terrorismi õhutava nn Siege’i kultuuri jõudmine Eestisse. See suundumus on saanud nime USA paremäärmuslase James Masoni 1980. aastatel avaldatud artiklisarja järgi, mille põhitees on terrorirünnakute kaudu ühiskonna kokkuvarisemise kiirendamine ja sellele järgnev rassisõda. Teooriat, mida paremäärmuslased algul liiga äärmuslikuks pidasid, asusid levitama noorema põlvkonna paremäärmuslased aastatel 2011–2017 tegutsenud rahvusvahelises internetifoorumis Iron March.

Sealt said alguse mitmed vägivalda propageerivad rühmitused, mille liikmeid on süüdi mõistetud nii mõrvade kui ka terrorikuritegude eest. Foorumi looja ja eestvedaja oli Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (MGIMO) õppinud Vene kodanik Ališer Muhhitdinov. Tema kirjutatud raamatut, mis õigustab ja ülistab vägivalda, on leitud ka Eesti paremäärmuslaste valdusest.

2021. aastal võis täheldada kasvavat tendentsi levitada ühiskonnas teadlikult väärinformatsiooni, tehes seda kas poliitiliste või ka majanduslike hüvede (nt annetuskampaaniad) nimel. Väärinfo levikuga püütakse seejuures luua kujutelma, et mitmesugused ühiskonnas toimuvad protsessid kujutavad inimestele ohtu.

Terrorismialane olukord Eestis
Terrorismiohu tase Eestis on madal, kuid terrorirünnakuid täielikult välistada pole võimalik. Igal aastal külastab Eestit või rändab siit läbi umbes 40-50 julgeolekuasutustele teadaolevalt terrorismiga seotud isikut. Eelmisel aastal pidasime kinni kolm terrorismiga seotud isikut.

Kinnipeetute hulgas oli kaks Daeshiga seotud Iraagi kodanikku, kes suure tõenäosusega osalesid Iraagis sadade hukkunutega massimõrva toimepanemises. Isikud anti üle nende elukohariigile. Valgevene hübriidrünnaku rändekanali võimalusi kasutas Venemaa kodanik, kes Soome tšetšeenide kogukonna abil üritas varjatult Soome jõuda. Mees peeti Tallinnas kinni. Isik oli varem kandnud karistust terrorikuritegude sooritamise eest Venemaal. Ta saadeti Eestist välja.

Lõhkeainete loovutamata jätmine on karistatav
2021. aastal toimus kolm lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisega seotud plahvatust. Viimases neist, 12.12.2021 toimunud plahvatuses Pääsküla terviserajal hukkus üks inimene. Viimase viie aasta jooksul on plahvatustes hukkunud kokku kolm inimest. Kõik kolm surma jäänuks olemata, kui ebaseaduslikust lõhkeainest oleks kaitsepolitseid või päästeametit korrektselt teavitatud. Kuigi viimaste aastate statistika näitab, et lõhkeaine plahvatusi toimub järjest vähem ning nendes hukkunute arv pole võrreldav kümne või 20 aasta tagusega, on lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine endiselt probleem.

Sõjaaegse lahingumoona kümnetes ja isegi sadades kilodes ladustamine garaažikooperatiivides, era- ning kortermajades on kaitsepolitsei jaoks läbi aastate korduv muster. Nendessamades ruumides üritatakse leidudest lõhkeainet kätte saada nii ketaslõikuriga kui ka kuumutamisega. Kõik need tegevused kujutavad ülisuurt ning vahetut ohtu nii tegutsejale endale kui ka kõigile ja kõigele, kes või mis on tema ümber. Kriminaalmenetluste käigus oleme korduvalt pidanud pettuma, sest tihti on see „hobi“ teada nii töökaaslastele, naabritele kui ka perekonnale.

Mõrvakatse omatehtud lõhkeseadmega
Laupäeva hilisõhtul 13.03.2021 plahvatas Tallinnas Laagris bussipeatuses omatehtud lõhkeseade, mis oli paigutatud bussiootepaviljoni pingi alla. Lõhkeseade plahvatas hetkel, kui bussipeatuses viibis kaks naisterahvast. Üks naistest oli rünnaku sihtmärk, nagu nendib 03.09.2021 kohtusse saadetud Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistusakt.

Kuna seadmes kasutatud lõhkeaine õnneks täies mahus ei detoneerunud, jäi raskeim tagajärg siiski saabumata ning plahvatuse hetkel ootepaviljonis viibinud naised pääsesid sisuliselt vaid ehmatusega.

Uurimise ja ekspertiisiga tehti kindlaks, et omatehtud lõhkeseadme sai mobiilside abil panna plahvatama soovitud ajal ning soovitud distantsilt. Samuti tuvastas uurimine, et lõhkeseadme oli valmistanud elektroonika ja metallitöö teadmistega süüdistatav ise.

Kui süüdistatav oli veendunud, et tema sihtmärk – üks kahest naisest – asub bussipeatuses, helistas ta lõhkeseadmega ühendatud mobiiltelefonile ja käivitas seadme.

Kaitsepolitsei pidas 1966. aastal sündinud AG kinni kaks päeva pärast plahvatust. Mehel oli relvaluba ja mitu seaduslikku tulirelva. Läbiotsimised mehe elukohtades tõid päevavalgele neli ebaseaduslikku tulirelva, sealhulgas ühe tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva, ning suures koguses keelatud laskemoona.

Autor: KAPO/LL
Viimati muudetud: 02/06/2022 09:21:21