Foto: Vidrik Võsoberg

Otepää on juba esitanud taotluse kesklinna punamonumendist vabanemiseks ja samasugust sammu valmistab ette ka Põlva vald, kuigi sealsed monumendid on teostuselt üsna neutraalsed ega rõkka nõukoguliku paatosega. Võru linnapea leiab, et siinsete kommunistliku sõnumiga hauatähiste kohta peaks esmalt oma seisukoha avaldama spetsialistid.

Eestis on teada 250 punaarmee sõdurite matmiskohta, millest 150 asub väljaspool kalmistuid. Neist paljud asuvad ebasobivates kohtades, kohati asulate südames. Seoses Vene sõjaga Ukrainas on esialgu neli Eesti omavalitsust ‒ Otepää vald, Tartu linn, Türi ja Nõo ‒ praeguseks taotlenud riigilt punamonumentide teisaldamist ja nende juurde maetud nõukogude sõdurite säilmete ümbermatmist.

Selliseks ettevõtmiseks sätestab tingimused sõjahaudade kaitse seadus. Sõjahaudade komisjon hindab, kas konkreetne objekt ehk matmisplats on sobimatus kohas. Seaduse järgi on ebasobiv koht park, tiheasustusala ja massiürituste toimumise koht või muu haua jaoks ebaväärikas paik. Ümbermatmise otsustab valitsus või kaitseministeerium ka siis, kui see on avalikes huvides ning avalik huvi võib kaasneda ka julgeolekukaalutlustega. Heakskiitva otsuse korral on tööde teostaja Eesti sõjamuuseum. Kohalik omavalitsus peaks leidma oma territooriumil monumendile ja säilmetele viimse puhkepaiga kohalikul kalmistul. Ümbermatmise kulud kannab kaitseministeerium või valitsus.

Põlva vallas asuvad Nõukogude armee võitlejate ühishauad koos mälestusmärkidega Ahja mõisapargis, Vastse-Kuuste alevikus, Tilsi mõisa pargis ja Põlva linna keskpargis. Kujunduse poolest on need suhteliselt neutraalsed ega paiska nägijate silma nõukogulikku paatost. Küll aga on neil silmatorkav asukoht.

„Monumendid, mis ülistavad okupatsiooni, nõukogude võimu ja on eestlasi solvavad, tuleks kindlasti kõrvaldada,” ütles Põlva vallavanem Martti Rõigas mõni nädal tagasi LõunaLehele. „Kui rääkida ühishaudadest koos monumentidega, siis kindlasti on hukkunute säilmete jaoks õige koht surnuaed, mitte avalikud pargid.

Toona tõdes vallavanem, et Tartu soov punamonument kõrvaldada on tekitanud elava arutelu ilmselt igas omavalitsuses ja arutatud on teemat ka Põlvas, aga konkreetseid samme astutud ei ole. Praeguseks on asjad veidi edasi liikunud. Sel nädalal vahendas ERR, et monumentide juures ei käida küll tähtpäevi tähistamas, siiski toimub nende asupaikades mitmesuguseid üritusi ning vallavanema värskel hinnangul tuleks inimeste säilmed – teadaolevalt umbes 270 – ümber matta ja monumendid teisaldada. Monumentide teisaldamise ja säilmete ümbermatmise kohta võtab peagi seisukoha Põlva vallavolikogu.

Võru linnas on surnuaial ja selle kõrval kokku kolm nn punamonumenti, neist silmatorkavaim on fašismiohvrite mälestussammas. Hiljutise seisuga polnud linnavalitsus teemat arutanud. LõunaLeht päris sel nädalal üle, kas vahepeal on linnajuhid punamonumentide üle nõu pidanud ja millised on seisukohad.

„Surnute koht on kalmistul. Surnute üle kohut ei mõisteta,” sõnas linnapea Anti Allas. „Langenuid ükskõik kelle poolel peab saama mälestada – need kohad on pühad. Hauatähised tuleb jätta rahule, kuid eestlastele surma ja kannatusi põhjustanud okupatsioonirežiimi ideoloogiliste monumentide koht ei ole avalikus väljas ja need tuleb teisaldada. Kummaga tegemist on, see jäägu lõplikult spetsialistide otsustada. Kultuuriväärtusega punamonumentide koht on muuseumis. Spetsialistide otsustada jäägu ka see, kas kultuuriväärtus esineb või mitte.”

Linnapea märkis, et õnneks ideoloogilisi punamonumente Võru kesklinna piirkonnas ei ole, küll esinevad väga tugevad vastavad tunnused mitmel Võru kalmistul või selle lähipiirkonnas asuval monumendil. Kõige ilmekamalt sõnumit „Inimesed, olge valvsad!“ kandval monumendil.

„Igal juhul on praegu õige aeg vajalikud muutused ära teha – kõik need, mis 30 aastat tagasi kiiresti tegemata jäid,” leidis linnapea. „Meie idanaaber on viimased kolm kuud Ukrainas ennast lõplikult tõestanud. Ta pole ajaloost tuhkagi õppinud ja on endiselt valmis ülima jõhkrusega vabu riike ja rahvaid anastama, tuues seejuures kaasa totaalset hävingut, surma ja kannatusi. Seetõttu pole ta jätnud meile valikut.”

Linnapea Allas rõhutas, et see on tema isiklik arvamus ja kõnealust teemat tuleb valdkonda hästi tundvate spetsialistidega arutada.

„Kindlasti moodustame lähiajal töörühma-komisjoni, kes teeb linnavalitsusele omapoolse kaalutletud ettepaneku, mida ühe või teise Võru kalmistul ja selle lähipiirkonnas asuva monumendiga tuleks ette võtta,” lubas Anti Allas. „Lõpliku otsuse teeb volikogu.”

Loe ka „Punamonumendid Kagu-Eestis – kellele ja milleks?” 19. mai LõunaLehest.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/06/2022 22:59:04