Triinu Guerrin oma permaaias. Foto: Kadri Karu

Vastseliina kandis elav Triinu Guerrin on permakultuuri viljeleja ja jagab koduaias huvilistele sellealast infot ehk koolitab neid. Idee permakultuuriga tegelda sai ta Prantsusmaalt kümme aastat tagasi. Permakultuuri kõrval oskab naine väärtustada nii võilille, naati kui ka teisi metsikult kasvavaid taimi.

Kaheksandat aastat permakultuuri viljelev Triinu Guerrin kinnitas, et võililles on kõik osad inimesele kasulikud. Tema sõnul peaksime võililli palju rohkem sööma ja nii tunnetame taime kasulikke omadusi.

„Praegu söön eelkõige võilillede õisi, pistan aias tööd tehes neid suhu, kuid panen neid ka smuuti ja salatite sisse,” märkis ta. Soomlased teevad kesävoi’d ehk nad segavad hakitud võilille õielehed, millelt roheline osa ära võetakse, võiga, rääkis ta.

Noori, puhkemata õienuppe võib marineerida nagu kurke või teisi köögivilju. Tänavu on võilillede õienuppude marineerimise aeg kahjuks juba möödas, kuid õisi võib süüa õitsemise lõpuni. Nii nagu teistes kasulikes taimedes, on meile vajalikud mineraalained ka võililledel õienuppudes.

Väga tuntud on ka võilillesiirupi tegemine, aga usutletav seda ei tee, kuna eelistab võililli toorelt süüa või siis juuri kuivatatult kasutada. Ta on võililledest ka kergeks eelroaks pannkooke küpsetanud. „Teen vedela pannkoogitaina, kuhu kallan vaid kollased võililleõied ning nendel kookidel on mõnus maitse.”

Võilillelehti kasutab naine eelkõige enne õitsemist. „Prantslastelt olen õppinud võilillede pleegitamist. Katan varakevadel mõne ala, kus rohkem võililli, paksu põhukihiga. Sealt läbi kasvades muutuvad võilillede lehed ja varred valgeks. Umbes kuu aja möödudes hakkan põhu alt võililli välja korjama ja kasutan neid salatina. Nad muutuvad mõnusalt krõmpsuks, mõru maitse on vaid aimatav, täielik gurmeesalat!” jutustas ta.

Guerrin on kindel, et võilillede lehed ja varred on toitaine- ning vitamiinirikkamad mistahes meie poolt kasvatatavatest salatitest. „Kevaditi tunnetan, kuidas võilill puhastab ja tugevdab keha ning väljutab ka jääkaineid,” toonitas ta.

Küsimusele võilillelehtede kuivatamise kohta vastas ta, et paneks need pigem sügavkülma. „Suvel söön neist isu täis ning olen seda meelt, et suvel tasub süüa rohkem rohelist, talvel pigem juurikaid ja kapsaid, mis keldris hästi säilivad,” märkis Guerrin. „Talvel idandan mitmesuguseid seemneid ja kasvatan nisuorast.”

Kuna võilillede juured on väga olulised, jätab ta päris palju võililli nagu aedvilja oma permapeenardesse, et juured ilusti suureks kasvaksid. „Sügisel, alates oktoobrist, kui muud põllutööd on tehtud, hakkan neid välja kaevama. Pesen ja kuivatan juured, siis röstin ja jahvatan. Lisan sellele sama palju sigurijuurt, speltat ja rukist ning saan ehtsa siguri-võilillekohvi,” selgitas ta ja lisas, et sööb võilillejuuri varakevadel enne õitsemist toorelt.

Õpi metsikuid aiataimi tundma
Kahjuks peavad paljud võilille ja ka naati umbrohuks, kuna mõlemad on tugeva kasvujõuga metsikud taimed, mis kipuvad aias üleliia vohama.

„Aiasõpradele ütlen ikka, et enne kui hakkate peenraid tegema, peaks hästi vaatlema ja tundma õppima metsikuid taimi oma aias. Lisaks sellele, et paljud on väga toitvad ja maitsvad, annab enamik taimedest informatsiooni aia mulla kohta, nagu selle happelisus, toitainete sisaldus...” rääkis Triinu Guerrin.

Ta jätkas: „Kõik teavad, et nõgesed kasvavad rammusal maal, ohakad seevastu viletsal. Aga inimesed ei mõtle sellele, et metsikud taimed on pioneertaimed, kes tihti tulevad selleks, et meie mulda parandada. Oma tugevate juurtega lõhustab näiteks ohakas tugevaid mullakamakaid, samuti toovad nende sügavale küündivad juured mullast toitaineid üles. Seega tasuks pigem kõiki oma aias kasvavaid taimi tundma õppida ja neid ka kasutama hakata,”.

Guerrin soovitab kõigil lugeda rootslanna Lisen Sundgreni raamatut „Metsikult kasvanud”, kuna selles on palju sisukat teavet täiesti tavaliste taimede kohta, keda me enamasti ei märka ning veelgi vähem kasutame. Raamatus tutvustatakse 95 taime ja jagatakse lihtsamaid retsepte.

Naadist ja teistest taimedest
Naati kasutab naine juba mõnda aega, nimelt pressib sellest tervislikku mahla, millele lisab maitseks õunamahla. Poolele liitrile naadist pressitud mahlale lisab ta vähemalt liitri õunamahla ja veidi rohemünti, sest viimane tasakaalustab maitset.

Naadi pressimisel on tähtis kasutada õiget pressi. Selleks peab olema kruvidega aeglane press, sest rohelist massi ei ole kerge pressida ning see võib tavalise pressi ummistada.

Kui naat õitsema hakkab, ei ole enam mõttekas seda toiduks kasutada, sest lehed on juba puised. Naadi kasutamine on levinud ning paljud ootavad kevadel pikisilmi esimesi naadilehti, et neid salatina süüa. Kui naati aias juba rohkem, siis pannakse neid smuutidesse, aga ka kotleti ja omleti sisse.

„Tark on hoida aias üks ala naadi all, kust seda saab pidevalt korjata, sest nii on kogu aeg võimalik noori lehti korjata,” sõnas Guerrin.

Ta soovitab koguda taimi, mis igaühel kodu lähedal kasvavad. „Kes jõuab korilusega tegeleda, see teadku, et kindlasti on kasulikud põdrakanepi noored võrsed, mis on nagu sparglid, neid saab kergelt keeta ja siis süüa. Praegu on põdrakanepi lehtede korjamiseks just õige aeg, kuid see aeg möödub ruttu.”

Oma koduaeda on Guerrin toonud mesiputke, mis õitseb juuni alguses ehk praegu. Taimel on aniisine-mesine maitse ja see sobib imehästi nii smuutidesse kui ka salatitesse, kuid sellest saab ka väga maitsva tee.

Enamik inimestest mesiputke ei tunne ja permakultuuri viljeleja ei soovita mesiputke asjatundjaga konsulteerimata oma aeda kellelgi tuua, sest taime tundmata võib pahaaimamata hoopis ühe kolmest väga mürgisest putkest aeda tuua.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/06/2022 08:41:38