Selle Taara tänava äärse metsatuka asemele võiks Võru linnajuhtide nägemuse kohaselt vähemalt kuue aasta jooksul kerkida viis noorte perede kodu. Foto: Vidrik Võsoberg

Võru linnavolikogu andis poolteist aastat tagasi linnavalitsusele volituse osta riigilt noorte perede meelitamiseks ligi 100 000 euro eest kaheksa elamukrunti. Läinud nädalal pandi paika kruntide erastamise tingimused, mille kohaselt saavad kuni 40-aastased lapsevanemad vähemalt 15-eurose ruutmeetrihinnaga hoonestusõiguse ja peavad seejärel kuue aasta jooksul vähemalt sajaruutmeetrise maja püsti panema. Kui maja kasutusluba käes, saab pere krundi tasuta endale. Vähemalt näiliselt teenib linn ise nii-öelda heategevusliku projekti pealt vaheltkasu. Lisaks tõstatub küsimus: kas nooruse piiri määrates ei tegele Võru linn mitte 41-aastaste ja vanemate diskrimineerimisega?

Mullu jaanuaris kirjutas LõunaLeht, et Võru linnavolikogu andis linnavalitsusele loa osta 97 500 euro eest riigi käest kaheksa elamumaakrunti Taara ja Kalmuse tänaval. Linn tahtis pakkuda krunte majaehituseks noortele peredele. Võru linn ostis elamupiirkonna arendamiseks keskkonnaministeeriumilt kaheksa krunti Taara 2 kuni 10 ning Kalmuse 8a, 8b ja 8c. Elamumaa sihtostarbega kruntide suurus on 1250‒2200 ruutmeetrit ja hind riigilt ostes oli vahemikus 10 400 – 15 600 eurot. Linnavalitsuse teatel oli see 65% maa harilikust väärtusest.

„Tahame aidata kaasa sellele, et noored pered ehitaksid oma kodu Võru linna,” selgitas linnapea Anti Allas toona LõunaLehele. „Praegu on ikkagi valdavalt nii, et kui noor pere mõtleb oma kodu – täpsemalt eramu – peale, siis tihtipeale läheb ta mõnele Võru valla põllule. Tahame toeks olla, et ka Võru linna oleks noortel peredel võimalik kergemini üksikelamuid rajada.”

Idee kohaselt pidid krundid tulema müüki turuhinnaga, aga soodustusega noortele peredele. Algul oli kavas panna tingimuseks, et kahe või kolme aasta jooksul peab majakarp krundil valmis olema.

„Praegu juhtub ka Võru linnas sageli see, et kui riik paneb maatüki müüki, siis võimalikud huvilised või arendajad ostavad ära, aga see jääb aastateks seisma – kes ostab investeeringuks, kes ootab paremat hinda,” kirjeldas linnapea. „Aga Võru linnale pole sellest abi: meil on noori peresid vaja nüüd, mitte 20 aasta pärast – kuigi siis ka. Peame sellele kaasa aitama.”

Läinud nädalal otsustas Võru linnavolikogu korraldada Taara ja Kalmuse tänava kaheksa krundi peale enampakkumise „Elamumaa müük”.

„Enampakkumisel võivad osaleda kõik füüsilised isikud, kes omavad vähemalt ühte alaealist last ja vanemate keskmine vanus ei ületa enampakkumise väljakuulutamise hetkel 40 eluaastat. Lubatud on esitada ka lapsevanemate ühispakkumus,” sätestati volikogu otsuses.

Enampakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu. Tasu alghind on 15 eurot ruutmeetri kohta. Enampakkumise võitja saab kuueks aastaks krundi hoonestusõiguse. Selle aja sees peab valmima vähemalt sajaruutmeetrise suletud netopinnaga maja. Kui majale on kasutusluba saadud, saab taotleda hoonestusõiguse lõpetamist ning maa null euroga endale osta.

Tingimustes on veel kirjas, et neljandal aastal pärast krundi väljaostmist on sissekirjutatud majaelanikel võimalik saada ühekordset soodustust 500 eurot elaniku kohta. Teisisõnu: neljaliikmeline pere saaks hoonestusõiguse tasust 2000 eurot tagasi.

Linn ei taha kinnisvaraturgu solkida
„Mõte on pakkuda Võru linna kodu rajamiseks elamukrunte linnalähedases keskkonnas noortele peredele,” sõnastas Võru linnavolikogu esimees Anti Haugas ettevõtmise idee. „Võrus on elamukruntide defitsiit. Kõige rohkem on peredele tühje elamukrunte saadaval valdavalt väljaspool linna piiri. Eesmärk on tuua Võrru käibesse juurde elamukrunte, kus on vesi, elekter, kanalisatsioon. Me panime juurde konksu, et eelistame, et oleks eelkõige noored pered – et pakkuda neile boonust juurde.”

Sellel, miks elamukrunte antakse 15 euroga ruutmeeter, mitte ei pakuta neid noortele peredele tasuta, on volikogu esimehe sõnul järgmine põhjus: linn ei taha liiga aktiivselt sekkuda konkurentsi kinnisvaraturul.

„Kindlasti need kaheksa uut krunti mõjutavad teataval määral kinnisvaraturgu,” selgitas Haugas. „Katsusime leida sellise mõistliku hinna, et me hinnasurvega kuidagi ei vähendaks Võrus teiste kinnisvaraomanike kinnisvara väärtust. 15 eurot ruutmeeter tundus alghinnaks sobilik, et me ei läheks turgu solkima. Tasuta me kindlasti andma ei hakka, see oleks turumajandusse sekkumine. Tasuta või väga odavalt pakkudes me sekkuksime vaba turu konkurentsi ning sellest tulenevalt väheneks kõigi teiste linna kinnisvaramüüjate kinnistuhind.”

Haugas kinnitas, et niigi pole sellise rahaga (1500-ruutmeetrise kinnistu puhul vähemalt 22 500 eurot) Võru linnas võimalik samaväärset krunti saada. Samas piirkonnas on elamukrunte müüdud ka kõrgema hinnaga. Kinnistute hinna sees on linna kanalisatsioon, vesi ja elektrisüsteemiga liitumine 10 ampri ulatuses.

Kui veidi arvutada, siis teoorias saab linn nende nii-öelda heategevuseks ostetud kruntide pealt isegi tulu. Riigile maksti 100 000 ringis, aga enampakkumine tooks kaheksa krundi pealt sisse umbes 180 000. Haugase sõnul saadi maa riigilt vähese tähtsusega abi korras odavamalt, aga see-eest tuli Luha tänaval maad kallimalt osta. Linnal on olnud kulusid asjaajamisega, lisaks ehitatakse välja kommunikatsioonid.

„Äriprojekt see linnale pole, tulu teenimiseks linnale seda pidada ei saa,” toonitas volikogu esimees.

Kui arvestada kõrgeid ehitushindu, siis võiks olla mõnevõrra skeptiline, kas Taara ja Kalmuse tänava krundid ikka pakuvad huvi. Anti Haugas leidis, et kruntide hind on mõistlik, asukoht väga hea ja viimasel ajal on kõik Taara linnaosa krundid ära müüdud. Lisaks on parasjagu käes punkt, kus Võru linnas on uuselamuarenduse kruntide defitsiit. Nii usub Haugas, et kui ka kõiki krunte ära ei osteta, siis enamik kindlasti.

Et enampakkumisel osaleda, ei tohi olla vanem kui 40-aastane. Kas see pole teatavas mõttes diskrimineerimine, kui linn sellise sätte paika paneb ja n-ö noorusepiiri määrab? Näiteks 41-aastane ja end nooreks pidav ajakirjanik tundis end siinkohal pisut puudutatuna ...

„See sai pandud paika nõnda, et meie eelistame noori peresid. Näiteks Kredexil on noore pere piirmäär 35 ja isegi 30 aastat. Meil sai isegi pandud kõrgem,” kommenteeris Haugas. „40 aastat on vastu võetud otsuse kohaselt vanemate keskmine. Et kui üks on näiteks 42 ja teine 38, siis kvalifitseeruvad. Tegime jah isegi kõrgema kui näiteks Kredexil.”

Haugas tõdes, et eri aegadel on kõikvõimalikel organisatsioonidel olnud erinevaid meetmeid ja vanusepiiri tõmbamine oli Võru linnavolikogu otsustada. Nii ei olnud linnal tema sõnul ka vajadust võrdõiguslikkuse volinikuga võimaliku diskrimineerimise teemal konsulteerida.

Opositsionäär kritiseerib kantseliiti
„Päris lõpuni rahule ei jäänud,” ütles opositsiooni kuuluva EKRE fraktsiooni esimees Rain Epler volikogus vastuvõetud noorte perede kruntide otsuse kohta. „Minu ettepanek oli, et [enampakkumisel] osaleda saaksid pered, kuhu kuuluvad isa, ema ja vähemalt üks alaealine laps. Lõpuks otsusesse läks mingi selline eriti kantseliitlik sõnastus nagu „füüsiline isik, kes omab ühte alaealist last” või midagi sellist.”

Epler tõi välja, et arutusel oli ka krundi saamise vanusepiiri tõstmine 45 eluaastale.

„Oli nagu aru saada, et keegi tundis, et on veel noor inimene, aga näed, ei kvalifitseeru enam,” muigas EKRE esindaja. „Mina ise olen ka 45 ja olengi noor, aga ma arvan, et kui me tahame, et noori tuleks, siis võib-olla see piir võiks olla lausa 30 peal. Et siis ikka tuleb pere, kel näiteks juba üks laps on, ja kui saavad krundi ja ehitavad maja, siis tuleb ehk laps lisaks ja Võru nooreneb ja elujõulist rahvast tuleb juurde. Aga noh, koalitsioon sõitis nii nagu ta sõitis. ”

Abielustaatust oluliseks pidava partei esindajana tegi Epler volikogus ettepaneku, et enampakkumisel võiksid saada osaleda ainult abielus lapsevanemad. See ettepanek ei leidnud toetust.

Rain Epler ei taha nõustuda tõlgendusega, nagu tahtnuks ta selle ettepanekuga üksikvanemad ja vabaabielus inimesed enampakkumiselt eemale jätta.

„Ei. Küsimusestki on aru saada, et seda keeratakse niipidi, et ma tahtsin kedagi välja jätta,” polemiseeris ta. „Ja volikogus ka mõned tõstatasid küsimuse, et aga kas siis see või teine ei või maja ehitada või krunti saada. Võib küll, aga ma arvan, et kui avalikust rahast toetame midagi, siis võikski toetada seda, mida me tahame toetada.”

„Ega me ole kunagi oma poliitilisest platvormist saladust teinud, et meie toetame tugevaid peresid, kus on ema ja isa ja lapsed, mitte füüsilised isikud või vanemad või midagi,” sõnas Epler. „Ja loomulikult saab alati tuua näiteid olukordadest, kus keegi on mingitel traagilistel põhjustel üksikvanemaks jäänud või on seal midagi muud, aga näiteid saab igas suunas alati tuua. Mina pigem lähtusin sellest, et seal on kaheksa krunti, mida me tahame natuke mingi eelistusega kellelegi müüa. Ja Eesti elu edeneb, kui hästi läheb tugevatel peredel, kus on ema ja isa ja lapsed. Küsimus ei olnud selles, et keda me millestki ilma jätame. Küsimus oli ikkagi selles, et keda ja mis suunas avaliku rahaga toetada.”

Kommenteerib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei asetäitja-nõunik Siiri Grünbaum:

„Vanuse tõttu diskrimineerimise küsimusi lahendab volinik vastavalt oma pädevusele ainult töösuhete ja kutseõppe valdkondades. Ülejäänud valdkondades lahendab vanuse tõttu diskrimineerimise küsimusi õiguskantsler. Seetõttu ei saa voliniku kantselei konkreetsele olukorrale hinnangut anda.

Saame selgitada võrdse kohtlemise üldisi põhimõtteid. Reeglina ei tohi erinevas vanuses inimesi vanuse tõttu erinevalt kohelda. Kohalik omavalitsus võib halvemas olukorras olevate gruppide olukorra parandamiseks rakendada positiivseid erimeetmeid. Aga ainult kooskõlas põhiseadusega ja ainult juhul, kui eelnevalt on tehtud põhjalik analüüs, mille tulemusena on selgunud, et näiteks just kuni 40 aaasta vanused lapsevanemad on teistest inimgruppidest halvemas olukorras selles osas, et nad ei saa oma perega Võrru kodu rajada.

Analüüsi tegemiseks peab olema tehtud uuringuid, kasutatud statistilisi näitajaid, muid andmeid jms ning järeldused peavad olema põhjendatud. Konkreetset positiivset meedet tohib kasutada juhul, kui olemasolev olukord selle meetme rakendamise järel paraneb. Positiivne erimeede peab olema suunatud eesmärgi saavutamisele ja seda võib kasutada ainult ajutiselt.

Positiivse erimeetme rakendamiseks peab esinema ilmne ebavõrdsus, mis on faktiliselt tõestatav, ja peab olema põhjendatud, milles seisneb konkreetse grupi halvem olukord, mida püütakse parandada selle grupi soodsama kohtlemise kaudu. Piisav ei ole näiteks üksnes väiksem esindatus teatud olukordades.

Positiivne meede peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Enne positiivse erimeetme rakendamist peab kohalik omavalitsus olema analüüsinud ja kindlaks teinud, et ühe grupi soodsamast kohtlemisest saadav kasu kaalub üles ebavõrdsuse, mille see põhjustab teistele inimestele, kes sellesse gruppi ei kuulu. Teiste inimeste õigusi ei tohi piirata asjatult. Kasutada võib konkreetset meedet, mis piirab võimalikult vähe nende inimeste põhiõigusi, kes ei kuulu sellesse gruppi, kes soodustuse saavad. Analüüsima peab konkreetsel juhul ka seda, kas kuni 40-aastaste noorte kodurajamise edendamise eesmärki saaks saavutada mõne leebema meetmega.“

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/07/2022 08:40:58