Töötukassa koostatava regulaarse tööturu uuringu ehk tööjõuvajaduse baromeetri viimased tulemused näitavad, et tööjõuturul on jämedam ots hetkel tööotsija käes. Põlvamaal on tööjõupuudus kasvamas ning Võrumaalgi vajatakse sisuliselt kõigi ametite pidajaid.

Tööjõuvajaduse baromeetri uuringus selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal. Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljastpoolt töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.

Üle-eestiliste andmete kokkupanekul on märgata, et värske baromeeter on väga sarnane 2019. aasta omaga. Ajaga, mil koroonast polnud veel keegi midagi kuulnud. Pea kõik tööandjad on täna seisukohal, et tööturul on jämedam ots hetkel tööotsija käes.

Kui koroonakriis suurendas nende ametite hulka, kus tööjõudu oli üle, siis tänaseks on taas kasvanud puudujäägiga ametite hulk. Turismitöötajad, meelelahutus, restoranid – kõik on täna taas olukorras, kus töötajate värbamine on keeruline, aasta poolteist tagasi oli olukord vastupidine.

Nii tööotsijal kui tööandjal tuleks täna arvestada maailmas valitseva olukorraga. Kui koroona saabus ootamatult, siis täna on selge see, et tööturul ja majanduses on oodata muutusi. Ja sel korral teame, et muutused tulevad, seega võiks töötajad arvestada sellega, et mida rohkem on tal erinevaid oskusi, seda kindlam on tema tulevik. Tööandja võimalused on seotud ennekõike innovatsiooniga – kuidas uuendada, muuta, automatiseerida oma tegevusi ja kuidas pakkuda tööotsijale midagi lisaks, olgu selleks siis transport tööle ja tagasi, lastehoiu võimalus või midagi muud, mis toob tööotsija just tema juurde.

Võrumaa tööturg
Tööpakkumiste arv on maakonnas sel aastal iga kuuga kasvanud, kõige enam tööpakkumisi vahendati mais. Registreeritud töötute arv on Võrumaal püsinud aastaid üle 1000, väike langus toimus selle aasta juunis, mil töötute arv langes alla 1000 piiri.

Töötukassa värske tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et Võrumaal on suur puudujääk masinõmblejatest, kokkadest, veoautojuhtidest, üldehitajatest, aga ka eriarstidest ja puidupingioperaatoritest. Lisaks on puudujääk hooldajatest tervishoiuasutustes, puuseppadest ja lukkseppadest, samuti veel kutseõpetajatest, keevitajatest, elektrikutest.

Üleüldise hinnakalliduse tõttu on kasvanud inimeste ootused nii palgakasvuks kui ka muude hüvede osas nagu küttekulu kompensatsioon või tasuta lõuna.

Ülejäägiga ameteid seekord uuringus polegi. Samas tõid tööandjad välja, et lähitulevikus võib ülejääk mõnes sektoris tekkida seetõttu, et maailmamajanduses toimuva ja julgeolekukriisi tõttu peavad ettevõtted lõpetama tegevuse või koondama töötajad kas kollektiivselt või osaliselt. Endiselt mõtlevad mitme sektori tööandjad COVID-19 kriisile, mis pole kusagile kadunud ja mis võib ka lähiajal paljude ettevõtete tegevust mõjutada.

Põlvamaa tööturg
Tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et tööjõupuudus Põlva maakonnas lähiajal kasvab. Põlvamaal on teenindussektoris puudu kokkadest. Kokkade põud aina suureneb. Ühe põhjusena saab välja tuua, et kutse omandanud inimesed ei soovi õpitud erialal töötada, sest töö on vahetustega ja füüsiliselt raske.

Tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas on suur puudujääk eripedagoogidest, hooldajatest ka psühholoogidest. Nendes valdkondades on probleemiks takistavad kohest tööle asumist kvalifikatsiooninõuded.

Puudujäägis on ka sellised ametid: hooldajad tervishoiuasutuses, eriarstid, üldarstid, meditsiiniõed ja vanemõed. Tegemist on pikaajalise probleemiga, kus osa töötajatest suundub vanaduspensionile, osa liigub riigist välja (erialaarstid jne) ning pealekasvu ei tule piisavalt. Kandideerimise soovi vähendavad ka vahetustega ja öötöö ning madalad palgad.

Majutuses, toitlustuses ja turismis on pidevalt puudujääk kokkadest, abikokkadest, köögitöölistest ja toitlustuse klienditeenindajatest. Siin on põhjuseks koroonaperioodil tekkinud sektori ebastabiilsus ja ebakindel tulevik, mistõttu paljud selle valdkonna töötajad liikusid teistele ametialadele. Põhjus on ka sektori töötajate palgaootustes, mis on kõrgemad, kui tööandjad tagada suudavad.

Sama tendentsi võib näha ka kaubandussektoris, kus poemüüjaid, kassapidajaid ning kaubapaigutajaid pidevalt napib. Tegemist on ebapopulaarse töökohaga, kus palk ei ole ootustele vastav.

Toidutööstuses on puudu lihunikke, toidutöötlejaid ning pagareid ja kondiitreid. Transpordis ja logistika valdkonda kummitab veoautojuhtide puudus. Põhjuseks ebapiisava kvalifikatsiooni olemasolu ja ebasobiv töötasu.

Tootmine vajab lihttöölisi ja spetsialiste, seda nii looma- kui taimekasvatuse valdkonnas, lisaks puidusektoris ja ka õmbluses. Tootmises on tööjõudu raske leida, kuna kvalifitseeritud töötajaid on vähe ning paljude inimeste oskused on vananenud.

Tööjõuvajaduse baromeetris hinnatakse sedagi, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk. Põlvamaal on värske baromeetri andmetel tööjõu ülejääk sekretäridest ja raamatupidajatest ning andmesisestajatest.

Valgamaa tööturg
Viimane poolaasta on möödunud Valgamaa tööturul suhteliselt stabiilselt. Suuremad koondamised on suudetud ära hoida. Tulevikku vaatavad tööandjad aga murelikult, pikki plaane ei tehta, on ettevõtteid, kellel on tellimustega kaetud vaid üks kuu või kvartal.

Selle aasta esimeses pooles vahendati Valgamaal töötukassa kaudu kuus keskmiselt 241 töökohta, kõige enam oli töökohti vahendada aprillis – 266. Vaid jaanuaris jäi vabade töökohta arv alla 200. Tööandjate usaldus töötukassas tööpakkumiste vahendamiseks on tõusnud, võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga vahendas töötukassa sellel aastal 175 töökohta enam.

Värske tööjõuvajaduse baromeeter väitab, et Valgamaal valitseb kõige suurem puudujääk tervishoiu ja metsanduse valdkonnas. Tikutulega otsitakse näiteks eriarste, õenduse keskastme spetsialiste ning ka metsanduse oskustöötajaid (nt raietöölisi). Oskustöötajatest on kohalikul tööturul vajaka puidu-, ehituse-, toitlustuse ja metallitööstuses ning transpordi, kaubanduse, põllumajanduse ja loomakasvatusega seotud ametialadel. Väga on oodatud maakonda ka näiteks eripedagoogid, logopeedid ja õpetajad nii kutse- kui ka üldhariduskoolidesse.

Tööjõu ülejääk Valgamaa tööjõuturul võrreldes paari aasta tagusega on mõnevõrra mitmekesistunud. Piisavalt töökohti ei jagu administreerimise spetsialistidele (nt sekretärid, asjaajajad, andmesisestajad). Populaarsed on maakonnas ka pakkija, sõidu- ja bussijuhi ning õpetajaabi töökohad.

 

Autor: TÖÖTUKASSA/LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 14/07/2022 09:59:43