Metsakaitsjad ja RMK vaidlevad selle üle, kas või kui palju eeskätt asulaid palistavaid (puhke)metsi raiuda tohib. Samal ajal peavad üraskid peent naeru ning lasevad kuusikutel hektarite kaupa hea maitsta.

Erametsakeskus ja keskkonnagentuur teatasid juunikuu keskel, et soojad ilmad on suurendanud kuuse-kooreüraskite lendlust. Metsaomanikel tasub asutuste kinnitusel teada, et mais saabunud kevadsoe on toonud metsadesse kuuse-kooreüraskid, kellel tuleb silm peal hoida ning vajadusel kaitsta oma metsa üraskikahjustuste eest.

Üraskiseiret teevad Eestis nii keskkonnaagentuur kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Aprillis tuvastati üksikuid kuuse-kooreüraskeid Lõuna-Eestis, nende arvukus kasvas hüppeliselt koos mais saabunud soojade kevadilmadega ning alates 6. maist algas aktiivsem lendlus üle Eesti. Mida soojemaks läksid ilmad, seda enam laienesid kuuse-kooreüraski leiupiirkonnad. Kui 24. aprillil leiti ühest keskkonnaagentuuri üraskipüünisest Põlvamaal 50 üraskit, siis samas püünises oli mai lõpuks juba üle 2000 üraski.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialisti Merit Fjodorovi sõnul on kõige rohkem üraskeid püütud ühte Tartumaal asuvasse püünisesse: pooleteise nädalaga jäi sinna lõksu ligi 7700 üraskit. „Suur üraskite arvukus nimetatud puistus võib olla tingitud puistu tervislikust seisundist, uuritavas metsatukas on ka juba varasemast suur üraskikahjustuse kolle, lisaks leidub selles puistus tormimurru puid, mis omakorda meelitavad üraskeid ligi. Mardikate koorumist ja liikumist mõjutab suuresti ka ilmastik. Juuni alguses langes ilmade halvenedes järsult üraskite arvukus, kuid kui juuni teisel nädalal muutusid ilmad soojemaks ja kuivemaks, suurenes feromoonpüünistes taas üraskite arvukus,“ selgitas peaspetsialist.

Erametsakeskus toetab kolme tegevust, mis aitavad vähendada üraskite arvukust. Kuna tormis kahjustada saanud kuused võivad uuteks üraskikolleteks kujuneda, toetatakse tormis kahjustatud puude likvideerimist. Samuti toetatakse feromoonpüüniste kasutuselevõttu, et püüda üraskeid lendluse ajal, enne kui nad hakkavad puid kahjustama. Kolmanda võttena toetatakse püünispuude õigeaegset langetamist ja väljavedu, et sel viisil metsast üraskid eemaldada.

Läinud nädalal teatas erametsaliit, et keskkonnaagentuuri ja RMK kogutud andmete põhjal on tänavune kuiv ja soe suvi loonud viljaka pinnase kuuse-kooreüraski arvukuse kasvuks. Juuli teises pooles on soodsate ilmaolude püsimisel oodata juunis koorunud noormardikate lendlust ning teise põlvkonna haude rajamist, mistõttu tasub oma metsal pilk peal hoida eelkõige just neil metsaomanikel, kelle maadel kasvab kuuseenamusega puistuid.

Iseäranis suur on kuuse-kooreüraski probleem Lõuna-Eestis, kus viimaste aastate tormised, põuased ja soojad suved on kuusikud kahjurile vastuvõtlikuks muutnud.

Erametsaliidu juhatuse liikme ja Valgamaa metsaühistu juhi Atso Adsoni sõnul on kuuse-kooreüraski teine lendlus sealsetes metsades parasjagu käimas ning praegu just õige aeg oma mets üle vaadata, vajadusel feromoonpüünised paigaldada ning võimalusel kasutada ka püünispuid.

Püünispuude kasutamine nõuab aga liidu teatel väga täpset ajakavast kinnipidamist. Kui on teada, et püünispuu õigel ajal metsast välja viimine ei pruugi õnnestuda, pole neid mõtet tehagi. Metsast õigel ajal ära viimata püünispuud on justkui haudejaamad uutele mardikatele ja soovitud kahjurite arvukuse vähendamise mõte pöördub vastupidiseks. Feromoonpreparaatide saamine võib käesoleval ajal osutuda veidi keeruliseks, kuna suure nõudluse tõttu on turul defitsiit ja feromoon ladudest tihtipeale otsas.

„Kuuse-kooreüraski kahjustusele metsas viitavad kuivanud puude grupid ja läheduses tooni muutnud kuused, mis esmalt muutuvad kollakaks, siis pruuniks ning kuivavad,” kirjeldas metsaliit. „Tähelepanu tasub pöörata maas olevale okkavarisele ning värskelt asustatud puude puhul annab kuuse-kooreüraskist märku vaigujooks puudel, mis päikeselise ilmaga paistab hästi silma. Lendlust ennast ei pruugi kogenematu silm tuvastada, kuna putukad on vaid nelja-viie millimeetri pikkused ning raskesti märgatavad.”

Kullalaane või Üraskilaane?
Maaleht kajastas juuni alguses taas kuuse-kooreüraskite, RMK metsameeste ja keskkonnaaktivistide väsimatut võitlust Otepää Apteekrimäel Kullalaanes. Metsakaitsjad süüdistavad RMKd üraskikasvanduse loomises, RMK aga ütleb, et kahju oleks tunduvalt väiksem, kui metsakaitsjate kaebuse tõttu poleks tööd vahepeal seisma jäänud.

Lühidalt: Otepääl Apteekrimäel peatati kevadel keskkonnaühenduse kaebuse peale RMK teostatavad raietööd. Raie esmase õiguskaitsega peatanud kohtukaebuse sisu oli see, et töid pole kogukonnaga läbi räägitud. Alustada jõuti ühe sanitaarlageraiega. Langetatud materjali ei tohtinud ära viia ning see hakkas toimima üraskite püünispuudena. Lõpuks sai RMK loa kahel eraldisel töö lõpetada ja püünispuud välja vedada. Aga vaidlused lähevad edasi ja üraskite hävitustöö Kullalaanes jätkub.

„Kui kohalikud elanikud poleks varem üles pannud 20 feromoonpüünist, mille üles panemisel osalesid ka Eesti Metsa Abiks liikmed, oleks tegemist täieliku katastroofiga Apteekrimäe KAH-alal,“ kirjutas raietöölise haridusega aktivist Mati Sepp sotsiaalmeedias (KAH – kõrgendatud avaliku huviga – toim).

„Pretsedent metsanduses: 18. mail korraldati kohalike kulu ja kirjadega kuuse-kooreüraski tõrje- ja kahjustuste ennetuse õppepäev Otepää linnametsas Kullalaanes, mis kuulub Eesti riigile ja mida haldab RMK,” teatas maikuus MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller. „Ekspertide abiga otsiti õppepäeval vastust küsimusele, kas ürask metsas tähendab automaatselt ka lageraiet, nagu RMK seda riigimetsades praktiseerib, ja paigaldati 20 feromoonpüünist.”

RMK teatel aga saab ühe feromoonpüünisega on päästa heal juhul 10 puud, seega aktivistide paigaldatud püünised võiksid teoreetiliselt päästa 200 puud. Kullalaane sarnase suure kolde pidurdamiseks sellest kaugeltki ei piisa, vahendas Maaleht.

Elleri teate kohaselt ei ole RMK tehtav lageraie üraskitõrje võte, vaid õigel ajal tegemata jäänud tõrje tagajärg.

„Kullalaanes on RMK jätnud püünispuud õigel ajal välja vedamata, ürask on juba vähemalt osaliselt välja lennanud ning sõsarhauet rajama asunud. RMK on Kullalaane näitel tegelemas üraski levitamisega ja seaduse rikkumisega,” teatas metsakaitsja Eller avalikkusele 8. juunil. RMK eitas seaduse rikkumist ning kinnitas, et väljavedu – mida kaebused pidurdasid – sel päeval juba käis.

Milline on praegune seis RMK plaanitud ja alustatud raietöödega Otepää Kullalaanes?

„Raietööd Kullalaanes seisavad,” teatas RMK kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron LõunaLehele. „Tööd on kohtu loal lõpetatud kahel eraldisel, kus märtsis jõuti töid alustada; langetatud püünispuud veeti metsast ära siis, kui keskkonnaagentuur selleks soovituse andis.”

Mitu üraskiraiet on ootel
LõunaLeht uuris, kas RMK-l on praegu käsil või planeeritud raietööd mingisugustel Lõuna-Eesti KAH-aladel, kus raie põhjuseks või eelduseks kuuse-kooreüraski tegevuse pidurdamine ja ennetamine.

Asutuse teatel ei ole praegu KAH-aladel käsil ühtegi raietööd, mida tehakse üraskitõrje eesmärgil. Küll aga on Viironi teatel plaanis KAH-aladel töid teha kuuse-kooreüraski tegevuse pidurdamiseks ja ennetamiseks. Sealhulgas ka selliseid raieid, kus tuleb maha võtta kuuski, mis on üraskirüüste tõttu juba ära kuivanud. Nendel aladel ei tee RMK raieid enne, kui need on kohaliku omavalitsusega kooskõlastanud.

Üraskiraied on plaanis näiteks Tartumaal Alatskivil, Kaagveres, Ihastes ja Kabinas, kohalik omavalitsus on need ka kooskõlastanud. Valgamaal on raietööd plaanis ja kooskõlastatud Tõrva terviserajal ja Pori külas. Põlvamaal on tööd plaanis Himmaste Kroonu mõtsas, Kiidjärvel, Kooraste Kõverjärve ja Linajärve ümbruses, Laari metsas, Postitee Liiva-Intsupalus, Räpina linnaservas ja Sillapää metsas. Nende tööde plaanid lähevad kohalikele omavalitsustele kooskõlastamisele tuleval nädalal.

Ürask ragistab ka mujal
Kui Kullalaanes on kuuseüraski tegevusele ilmsel soodsalt mõjunud kohalike metsakaitsjate ja RMK vastasseis, siis näiteks Haanjas Suurel Munamäel elavad ja ragistavad üraskid seaduse kaitse all.

„Ma võin oma mütsi ära süüa, et 20 aasta pärast kasvavad kogu mäel vaid mõned üksikud kuused, kui me midagi ette ei võta,” ütles RMK Võrumaa metsaülem Agu Palo Maalehele.

Haanja looduspargi Munamäe sihtkaitsevöönd on aga range looduskaitse all ja seal ei tohi mitte midagi teha: ei hukkunud puid koristada, üraskitele püünispuid langetada ega ka noori puid istutada.

Ürask muudab Intsikurmu vaateid
Juba 2019. aastal hoiatas Põlva Intsikurmu pargivaht ajakirjanduse kaudu: kui vald ja keskkonnaamet midagi ette ei võta, tuleb seal lageraie. Põhjus: kuuseüraski hävitustöö.

Tänavu kevadel sai LõunaLeht teada, et endale soodsaid ilmaolusid nautinud kuuseürask on vahepeal Intsikurmus palju pahandust teinud ja vald on nüüd ka tegutsema asunud. Abivallavanem Arne Tilk nentis, et metsas on üraskikahjustust „tohutu suurel hulgal” ning Intsikurmus läheb põhjalikeks raietöödeks, mis muudavad märkimisväärselt parkmetsa ilmet. Põhjalikumad raietööd peaksid toimuma augustis.

Metsasõbrad kaitsevad ka männikuid
Kui RMK-l tuleb kuusikutes võidelda üraski ja raietööde vastu olevate metsakaitsjatega, siis männikute puhul on neil vastaseid vähem. Küll aga on metsakaitsjad sageli sama visad kui kuuseürask.

„Kohus hakkab esmakordselt hindama süüdistust RMK seaduserikkumistes kogukonna kaasamisel,” teatas sel nädalal Farištamo Eller MTÜ-st Päästame Eesti Metsad.

Elleri teatel ei võtnud RMK kuulda Põlvamaal asuva Kanepi aleviku inimeste soovi jätta Jõksi järve äärne puhkemets püsimetsaks ja mitte teha 130-aastases männikus uuendusraieid. Seetõttu palusid kohalikud koos MTÜga Päästame Eesti Metsad kohtu abi. Kohus võttis kaebuse menetlusse.

Eller tõstis esile, et seadus kohustab RMK-d kohalikke kaasama asulalähedaste metsade majandamisse. RMK on aga tema sõnul leidnud, et kaasamine on ennekõike informeerimine, ja arvestas kohalike ettepanekutest vaid endale meelepäraseid, mitte enamuse sisulist soovi mets alles jätta. Lisaks ei saanud paljud kohalikest väidetavalt RMK plaanidest üldse teadagi, sest ametlik info seisis vaid RMK ja Kanepi valla kodulehel, mida keegi pidevalt ei jälgi.

„RMK korraldatavad kohalike kaasamise koosolekud oleksid väga teretulnud ettevõtmised, kui tegelikkuses poleks tegemist pelgalt RMK plaanide tutvustamisega,” ütles Kanepi kohalik ettevõtja Tiit Põder. „Meie männimetsa kohta RMK poolt koostatud metsamajandamise kavale esitatud ettepanekutega arvestati minimaalselt. Loomulikult peab kogukond ise olema sedavõrd aktiivsem isegi siis, kui see võib tunduda mõeldamatu.”

„Nii nagu igal pool mujalgi, on RMK ka Jõksi järve ja Ritsike palo KAH-alade majandamisplaanide koostamisel kohalike elanike seisukohti arvesse võtnud,” vahendas RMK kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron asutuse seisukohta kohtuhagi küsimuses. „Tõsi on see, et arvamusi on sageli palju ning need on ka erinevad, mistõttu eranditult kõigile sobivat lahendust leida on sageli keeruline.”

„RMK KAH-alade majandamiskavade koostamise reeglistik näeb ette, et arutelusid peetakse seni, kuni jõutakse kokkuleppele ja kohalike huvidest üle ei sõideta,” lisas Viiron. „Järgmises ettepanekute voorus esitas ka MTÜ Kanepi Looduse Kaitseks asutajaliige Tiit Põder kava projektile sisulisi ettepanekuid, mida RMK ka arvestas.”

RMK muutis Viironi sõnul kaasamisprotsessi käigus oma plaane ja kavandab kahel metsaeraldisel senise häilraie asemel aegjärkset raiet kahes jaos ning pärast viimast raiejärku jääb kasvama 20% puudest. Kirjeldatud-kavandatud viisil uuendatakse aegjärkse raiega vana männik ja kujundatakse puhkemets, mis säilib pargiilmelisena ka tulevikus.

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/07/2022 09:55:44