Selleks, et homme Rail Balticuga Euroopasse saaks sõita, peame täna tegutsema. Eesti Raudtee on asumas kulude optimeerimise eesmärgil Valga-Koidula raudteelõigul möödasõitu võimaldavate rööpapaaride eemaldamisele. Plaanis on trassile jätta ainult üks rööpapaar. Asi tunduks igati mõistlik, kui raudteetransport oleks väljasurev transpordiliik. Tänaste kliimaeesmärkide valguses on aga rongiliiklus Euroopa liidus prioriteetne.

Euroopa komisjon võttis juba 2. detsembril 1992 vastu valge raamatu ühise transpordipoliitika tulevase arengu kohta. Üks valge raamatu eesmärk oli hoida raudteetranspordi, siseveetranspordi ja lähimerevedude osakaal 1998. aasta tasemel. Selleks ette nähtud meetmete sekka kuulusid raudteetranspordi taaselustamine, mere- ja siseveetranspordi edendamine ning eri transpordiliikide võrgustike loomine. Komisjoni hinnangul tuleks keskpikas perspektiivis (aastaks 2030) kolmekordistada olemasoleva kiirraudteevõrgu pikkus ning säilitada tihe raudteevõrk kõikides liikmesriikides.

Tol ajal osaliselt põhjendatult pandi 2001. aastal hoopis Valga-Koidula suunal reisirongiliiklus seisma, kuid täna on meie riigi rikkus kasvanud ja isegi mitmetes Kagu-Eesti külades on elanikkonna vähenemine viimase kümne aasta jooksul tõusu poole pöördunud. Tegelikkuses oleneb elanikkonna rahulolu ikkagi liikumise võimalusest ja teenuste olemasolust. Suure Rail Baltica arendamise käigus ei saa me unustada Kagu-Eestit ja siinse elanikonna võimalust Rail Balticaga Euroopasse sõita. Iseenesest saab selleks võimaluseks olla Tartu-Valga-Riia rongiliikluse arendamine ja selle suuna pealt Riias ümberistumine Rail Balticule. Koidula-Võru-Antsla-Valga raudtee suund veaks siis reisijaid Riia rongile ette.

Täna rajatakse Haapsalu raudteed. Lõuna-Eesti inimesed ei soovi kindlasti vastanduda Haapsalu raudteeehitusega. Samas ei vaja me Valga-Koidula suunal tegelikkuses sadu miljoneid eurosid nõudva raudtee rajamist. Seega oleme mitmeid samme eesmärgile lähemal kui Edela-Eesti piirkond. Tegelikkuses on vaja tahtmist, selget plaani ja julget pealehakkamist. Olemasoleva raudtee ühistranspordiks mitte kasutamine on päris kurjast ja tegelikkuses ka ülimalt keskkonnavaenulik tegu, sest sellesse piirkonda sobivad kergemat tüüpi rongid peaaegu et ei koormagi olemasolevat ja selgelt alakasutatud raskevedudeks mõeldud raudteed. Samas bussidega, igasuguse ilmaga, pehmetel külavaheteedel ühistranspordi korraldamine koormab märgatavalt teede seisundit.

Üleminek energiatõhusatele transpordivahenditele on kõige tõhusam viis liikuvuse taskukohasena hoidmiseks. Energiapoliitika sõltuvus ja tõusvad energiahinnad nõuavad energiatõhusate ja keskkonnasõbralike transpordiliikide sihikindlat laiendamist, et meil oleks üldse võimalusi Euroopa kliimaeesmärkidega sammu pidada. Ei ole ju kuigi keskkonnasõbralik sõita igapäevaselt autoga pikki vahemaid tööle ja koju. Täna aga on see maapiirkondades sisuliselt ainus võimalus.

Arvestades Valga-Koidula raudteelõigul paiknevate elanike arvu, tuleks siinse reisirongiliikluse taastamisel panustada väiksematele rongidele, mille jaoks ei oleks vajalik ka kõrgete ja pikkade perroonide kulukas rajamine. Erinevalt täna liikuvatest bussidest tuleks rongiliikluses panustada pigem jalgrataste kaasa võtmise võimalustele, mis tagaks hajaasutuses mugava reisijate rongile saabumise ja sihtjaamast lahkumise. Väiksema elanike arvuga piirkonna puhul on oluline pigem võimalikult rohkem ja paindlikumaid väljumisaegu, mitte suured ja kulukad rongid.

Uute kaasaegsete rongide ehk niinimetatud porgandite kasutamine on andnud Eesti sisesele rongiliiklusele uue hingamise ja tihti on rongid puupüsti täis. On ülimalt suur tõenäosus, et sarnaselt tekib Võru, Antsla ja Valga vahel täiendav asjakohane liiklus, kus töökohtade ja kodude vahelise parema liikumise tulemusel saaks ka piirkonna ettevõtlus uue hingamise.

Samuti on koolivõrgu korrastamine loonud uued ootused transpordivõrgustikule. Näitena on Võrus hästi arenenud erinevate tööstus-, riide- ja tarbekaupu pakkuvate kaupluste võrgustik, Antslal ja Valgal on vastu panna suuresti ainult laiatarbekaupu pakkuvad ketipoed. Seega aitaks kaasaegne ja keskkonnasõbralik rongiliiklus sellel raudteesuunal olulisel määral vähendada keskkonda koormavat sõiduautoliiklust.

Kergrongiliikluse jaoks on täna veel olemas raudteerööpad ja seega ei hõlma vajalik investeering raudteeehitust. Samas kui olemasolevalt raudteelõigult eemaldatakse möödasõitu võimaldavad raudteelõigud, siis võime suuresti jäädagi unistama Setomaalt või Võrust Rail Balticule pääsemisest.

 

Autor: KAUPO KUTSAR, Valga asevallavanem
Viimati muudetud: 25/08/2022 10:01:36