Kummivilistaja Tamula parklas. Kaader pealtnägija videost

On sume augustiöö, tööinimene sätib end pärast mõnusat õhtust suplust oma Tamula järve lähistel asuvas korteris unele, lapsed juba magavad. Korraga täidab vaikust kõrvulukustav kummivilin, lahtisest aknast hoovab sisse valget driftimise rehvitossu ja kõige saateks on võimsatest basskõlaritest voogav umpa-umpa. Keelumärke kipuvad noored uljaspead ignoreerima ja politseil on palju pakilisematki teha kui parklat valvata. Linnapea paneb kogukonnale südamele: tuletagem oma noortele lähedastele meelde teistega arvestamise vajadust.

Võrus Tamula järve lähistel korteris elav Tõnu kirjeldas LõunaLehele pikalt ja värvikalt, kui võimatuks teevad kohalike eluolu ja ööune kohalikus parklas „ketsi vilistavad” ja tümakat kuulavad noored autoomanikud.

„Lausa keset päeva käis tõsine andmine. Kogu parkla suitses. Ei kujuta ette, mida hotelli omanik tunneb. Kui kohapeal põletad, siis kogu suits vajub Rannabangalo ja tenniseplatside peale ning terve plats on vähemalt minuti valget tossu täis,” kurtis Tõnu. „Siia võiks panna kaamera. Või siis kasvõi asfaldile koormakruusagi maha, et las siis kraabivad, lõhuvad üksteise autosid. Lendab ratta alt kivi ... Varahommikul käib siin vahepeal harjadega koristusmasin nende läga koristamas.”

Kodanik märkis, et kummivilistajate seas armastatud parkla ümbruskonda jääb hulk suuri korterelamuid ja probleem puudutab paljusid. Eriti ja eeskätt just müra probleem: sest ega ju noored rullnokad kell 23 oma tegevust lõpeta. Lisaks on suvisel kuumal ajal paljudel aknad-uksed lahti. Aga möll käivat talvelgi.

„Täna näiteks oli kell öösel üks läbi, kui keegi tegi minuti jagu kummivilistamist. See kostab niimoodi sisse, et õudne. Kuidas siin inimesed üldse elada saavad,” nentis Tõnu läinud nädala esimesel poolel.

Kodaniku hinnangul võiks platsi lähistele paigaldada valvekaamerad ja ka öise sisenemiskeelu märgid, nagu need on kaubanduskeskuste juures. Seda enam, et kummivilistajad on oma sõidustiiliga ka lähedal liikuvatele inimestele ohtlikud.

„Kui nad minema kakuvad muuseumi või Bossu poole, siis tõmbavad seal ikka korralikult. Tulin pool kümme õhtul ujumast – lapsed tõuksidega, väiksed lapsed ka, ja nemad annavad seal ketsi korralikult,” kirjeldas võrulane.

„Lähedal seisavad vahel ka kämpinguautod ... kuidas see linna turistidele mõjub?” küsis Tõnu. „Väliskülalised ärkavad mitu korda öösel üles kummivilina pärast.”

Linlane tõstis esile, et teinekord võib õhtul platsile koguneda paarkümmend autot. Kui politseipatrulli nähakse, siis liigub info kiiresti ja korraks jääb kõik vaikseks. Hiljem aga „pannakse täiega edasi”.

„Olen kuulnud siin rahva käest, et kaks aastat on see kammaijaa käinud. Kui mõni veel muusikaga oma punni põhja paneb, võib vaid ette kujutada, mis tunne seal megavilina ja kõva tümmi saatel on olla ...” kurtis Tõnu.

Ühel hiljutisel ööl helistas Tõnu Tamula-äärses parklas tegutsevate kummivilistajate pärast neli korda numbrile 112. Viimase kõne tegi ta sinna kell 4.21.

Märgid leevendasid kummivilistamist
Läinud nädala lõpu poole andis Tõnu LõunaLehele teada, et linnavalitsus asus probleemi lahendama. Parkla juurde paigaldati ajutised liiklusmärgid, mis keelavad öörahu järel ehk kella 23st sissesõidu. Linnapea ise tuli õhtul kohale ja ka politsei oli valmis korrarikkujaid ohjeldama.

„Eile pandi 23-märgid üles ja peale seda nutikad noored parkisid ennast teise platsi ehk vana õppesõiduplatsi peale, aga seal pole ruumi kummi vilistada,” kirjeldas Tõnu lehele reedel. „Tehti küll muusikat, aga see oli ikka parem kui vilistamine. Linnapea helistas mulle varakult ja uuris, kuidas mu öö möödus. Liikluspolitsei peatas küll ühe märki eiranud liikleja, kes sõitis märgi alt sisse. Kui saab nüüd märgi veel ette sinna teisele platsile ka, siis saab rahu.”

Linnapea tabas liiklusrikkujaid
Kui LõunaLeht Võru linnapealt Anti Allaselt probleemi ja selle võimalike lahenduste kohta päris, vastas linnapea enam kui kümneminutilise emotsionaalse tiraadiga. Sellest selgub muu hulgas, et tema pole probleemi lõpliku lahenduse suhtes nii optimistlik kui linnakodanik.

Allas kirjeldas, et läks reede hilisõhtul ise kodanike pöördumiste peale Tamula parklasse ning tõstis ette öist sissesõitu keelavad liiklusmärgid. Parklas seisis tol ajal kolm-neli autot seal rahulikult istuvate noortega, keegi neist kummi ei vilistanud ega muid rumalusi ei teinud.

„Panin märgid ette, jäin ise sinna kõrvale Vee tänava äärde vaatama, et mis siis nüüd toimuma hakkab,” kirjeldas linnapea. „Rannatare poolt lähenenud esimese auto sõitja läks ja tõstis kohe märgi ära, sõitis sisse. Läksin nende noorte juurde, rääkisin. Küsisin, miks te nii teete, ja palusin neil välja sõita ja märgi tagasi panna.”

„Seejärel sõitsid väikeste vahedega veel kolm autot märki niimoodi eirates sisse,” jätkas Allas. „Märk oli isegi risti tee peal ees – ikkagi kõrvalt sõideti mööda. Kõikide nende noortega käisin rääkimas ja selgitamas. Et kas te autokoolis olete käinud ja kas märki tunnete. Suhtlesin nendega, pahandasin nendega, ütlen ausalt. Siis üks sõitis lausa üle muru, üle äärekivi sealt Vabaduse tänava poolt parklasse.”

Linnapea oli päeval teavitanud olukorrast politseid ning nägi ka lähedusse saabuvat patrulli. Oma lähedalasuvast kodust olukorda edasi jälginud Allas nägi ka töötavaid siniseid vilkureid ning tõdes, et ilmselt sai vähemalt mõni korrarikkuja politseiga vestelda.

Aga edasi juhtus Allase sõnul see, et noored, kes ju ikka tahavad kokku tulla, hakkasid kogunema autodega teeäärtesse. Vee tänava serv täitus autode ja tümpsuga.

„Et siis peab seal olema täiesti keelutsoon või pidevalt peab politsei kohal olema ... hääd inimesed, andke nõu, mida sellises olukorras siis teha,” oli linnapea nõutu. „Eks see ole nüüd see koht, kus peame politseiga nuputama, mida siis nüüd tegema peaks.”

„Ma ütlen ausalt, et mulle selline keelamine ei meeldi,” rõhutas Allas. „Eks me veel mõtleme midagi, et püüda nende noortega läbi rääkida. Et ikkagi selgitada, et nad saaksid aru. Tõenäoliselt võib-olla peab panema ka parkla keskele mingi sellise korralekutsuva suure tahvli, ütleme, et „Palun ärge vilistage kummi, sest kõrval elavad inimesed, kes tahavad öösel välja puhata. Palun ärge kuulake väga valjult muusikat”.”

Linnapea Allas tõdes, et tal ei saa ju olla midagi selle vastu, et noored tahavad linnas olla ja kokku saada – kui nad teisi ei sega ja mingite äärmuslike tegevustega ei tegele. Noored peavad ju ka kuskil kohtuda saama ja kui see ühes kohas ära keelatakse, siis liiguvad nad mujale. Parkla pideva öise politseivalve alla panekuks pole kellelgi ressurssi.

Mingit lihtsat lahendust noorte kogunemise takistamiseks linnapea ei näe. Ta leidis, et korrarikkumistele võiks reageerida kohalik kogukond: astuda vahele, kui parklas hakatakse kummi vilistama või liiga valju muusikat kuulama. Noorte seas aga tuleb teha selgitustööd, et nad saaksid aru, et lähipiirkonnas elavad inimesed tahavad end välja puhata.

Linnapea ise elab küll parkla lähistel ja nägemisulatuses, aga tunnistab ausalt, et teda pole sealne noorte tegevus ega isegi Rannatare peod kuidagi häirinud – müra otseselt tema kodumajani ei jõua. Küll aga mõjutab kummivilistajate ja tümpsukuulajate tegevus paljusid vahetus läheduses Vee tänaval ja ka Kreutzwaldi tänaval elavaid inimesi. Eriti just suvistel kuumadel öödel, kui aknaid tuleb lahti hoida.

„Täiesti arusaadav probleem, aga sellele ei ole lihtsat lahendust, et tehke, keelake,” tõdes Võru meer. „Mina isiklikult olen seal nüüd pool ööd ära olnud ja näinud, mis see keelamine tähendab. See keelamine seda tähendabki, et politsei peab pidevalt seal olema, muidu see ei toimi. Vastasel juhul peame selle parkla ööseks mingite kividega sulgema. Aga päeval on ju seal vaja parkida, sest randa on inimestel vaja pääseda...”

Noored vajavad selgitustööd
Anti Allas koputas ka kodanike südamele: et kelle lapsed need on, kes puude vahelt üle muru ja äärekivi parklasse sisse sõidavad?

„Igaühel tuleb endale otsa vaadata – kelle noored käivad seal ja seda asja niimoodi teevad. Et ei maksa vaadata nüüd linnavalitsuse või kellegi suunas. Need on meie kõigi lapsed. Minu omad veel ei sõida, aga eks nad jõuavad varsti ka sellesse ikka ja näis, mis siis juhtuma hakkab,” sõnas kaht teismelist last kasvatav linnapea.

Ta arvab, et omajagu tekitas sellist probleemi koroonaaeg – noortel polnud kuhugi minna ja midagi teha ning nii avastati võimalus vähemasti parklas autodes kohtuda. Seda enam, et selle ümbrus on ilus ja korrastatud ala ja noored tahavad ju ka tunda, et nad elavad ilusas kohas.

„Ma ei taha tänitada nende noorte kallal, ma tahaks nendega dialoogi,” võttis linnapea Allas oma jutu kokku. „Veel sel aastal mõnel ööl lähen ja suhtlen nende noortega. Proovin nendega suhelda, aru saada, selgitada, selgitavaid silte panna ... sellest peaks sündima selline positiivne kogukondlik kokkulepe. Kui selle asja saaks kogukondliku kontrolli alla, siis me need öised keelumärgid koristaksime sealt ära.”

Kommenteerib Kagu patrulltalituse juht Madis Soekarusk:

Teateid Võrus Vee tänaval kummi vilistavatest autojuhtidest laekus möödunud nädalal ka politseile. Et aeg-ajalt kaasnevad kiirenduse ja kummivilinaga ka liiklusõnnetused, on selliste roolikeerajate suhtes terav pilk nii politseil kui teistel lähipiirkonnas viibijatel. Erinevates piirkondades turvalisust tagavatele politseinikele on driftijate kogunemiskohad ja -ajad suures plaanis teada ning seda arvesse võttes planeeritakse ka patrullide marsruute.

Politsei ei käi parklates ja teistes kogunemiskohtades „rullnokkasid“ vaatamas ja manitsemas oma lõbuks ega selleks, et iga hinna eest kellelegi trahvi teha. Politsei tuleb kohale ikka sellepärast, et olukorral silm peal hoida, liiklust rahustada ning tagada driftijate endi ja teiste turvalisus, või seetõttu, et keegi on politseisse helistanud ja oma muret kurtnud. Teinekord laekub selliseid teateid politseile päevas kümneid, sest kaasliiklejad on tõsiselt mures ja tunnevad ohtu.

Nii käisid patrullid info laekudes möödunud nädalal ka Võrus Vee tänava parklas, kuhu oli hilisõhtusel ajal kogunenud üksjagu masinaid. Ühtegi korrarikkumist politseinikud seal tol hetkel ei tuvastanud, ent koos linnaga pandi seljad kokku ning leiti kohalikke elanikke häirivale murele lahendus. Sinna parklasse paigaldas linn liiklusmärgi, mis keelab öisel ajal seal parkimise. Peale seda pole linlased enam seal paarutavatest masinatest meile teada andnud.

Kui me räägime linnaliiklusest, siis pole ilmselt vaja palju selgitada, miks ja kuidas selline käitumine tekitab liiklusohtlikke olukordi ning häirib kaasliiklejaid. Probleemid on mitmetahulised: mõni häirib kummivilinaga teiste öörahu, mõned ummistavad automassiga parklad, mõnede sõiduvõtted on ohtlikud, rääkimata liiklusseaduse nõuete eiramisest.

Sõiduki mittesihipärane kasutamine ei ole turvaline ning politsei kogemused näitavad, et paarutajate tegevus viib sagedasti ka raskemate tagajärgedeni. Sõltuvalt ohust, mida autojuht oma tegevusega tekitab ning milliseid lisanõudeid veel rikub – kahjustab vara, häirib kellegi rahu –, otsustatakse lähemalt, kas on põhjust piirduda hoiatava vestlusega või tuleb juhi mõjutamiseks koostada protokoll.

Möödunud nädalal kogunesid autoentusiastid ka Põlva linnas. Sel kogunemisel hoidis pilku peal ka kohalik politsei, kes liiklusjärelevalve käigus fikseeris neljal juhul liikluskorraldusvahendite nõuete rikkumise – neile juhtidele määrati mõjutustrahvid. Lisaks tuvastas politsei ühel juhul kiiruseületamise ja samal juhil ka alkoholi tarvitamise tunnused, temale koostati kiirmenetluse otsus ning määrati rahatrahv. Neljal juhul tegi politsei liikluskorraldusvahendi nõuete rikkumise eest juhtidele aga suulise hoiatuse.

Eeskujulik ja ohutu liiklemine ei tohi olla ühegi sõidukijuhi jaoks tabu või igav. Politsei palub huvilistel valida lõbutsemiseks või erinevate sõiduvõtete ja -stiilide harjutamiseks sobiv ja selleks ettenähtud koht, kus oma tegevusega ei panda ohtu kaasliiklejaid. Näiteks mõni rallipark või muu maaomanikuga kooskõlastatud kinnine ala.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 29/08/2022 08:32:24