Inimestel on aastate jooksul kujunenud erinevad arvamused, kuhu tuleks paigaldada vingugaasiandur ning selgub, et selles osas ei pruugi õiget nõuannet anda ka korstnapühkija. Selleks, et andur saaks õigesse kohta, tuleb lugeda kasutusjuhendit.

Teeme selgeks, kuidas vingugaas ruumis liigub ning kuhu andur paigaldata tuleb. Tartu ülikooli füüsikahariduse osakonna juhataja professor Kalev Tarkpea tegi asja selgeks: „Vingugaas liigub tema tekkimise kohast ülespoole, sest see on õhust väiksema tihedusega ehk nii-öelda kergem”.

Professor selgitas, et vingugaas tekib reeglina mittetäieliku põlemise käigus (küttekolde juures) ning sealt tõuseb soe õhk koos vingugaasiga ülespoole, ruumi lae alla. „Seetõttu tuleb vingugaasi andur paigaldada püsti seisva inimese peast oluliselt kõrgemale. Eelistatult sinna, kus paikneb ruumi ventilatsiooni äratõmbeava, kuna sinna jõuab ruumis tekkinud vingugaas kõige kiiremini,” sõnas ta.

Tuleohutuspaigaldiste hooldajate keskliidu tegevjuht Margus Oberschneider ütles, et seadme ventilatsiooni äratõmbeava juurde paigaldamine ei ole põhimõtteliselt vale, kuid kunagi ei saa eeldada, et ventilatsioon ka töötab – mistõttu võib see põhimõte viia eksiteele.

Oberschneideri sõnul on vingugaasi levimisel mitmeid muutujaid. Ta selgitas, et kuna vingugaas moodustub põlemisprotsessi käigus, on see ümbritsevast õhust kuumem ning tõuseb esialgu üles lae alla. Jahtudes hakkab ta segunema ümbritseva õhuga ja jääb kihiti õhku hõljuma.

„Vinguanduri paigaldamise kohta on väga palju eriarvamusi ning vingugaasi levikut mõjutab kümme eri faktorit – kas aknad on lahti või kas inimesed ruumis liiguvad,” selgitas Oberschneider.

Teadlikkus on paranenud, kuid mitte piisav
Sel aastal viidi läbi uuring, mille eesmärk oli selgitada välja inimeste teadlikkus vingugaasist, vingugaasiandurite kasutusest. Kuigi teadlikkus vingugaasist on paranenud – ligi 94% inimestest teab, et vingugaasiandur on küttekoldega elamutes kohustuslik – selgus siiski, et 58% suitsu- ja vingugaasianduri omanikest on paigaldanud selle madalamale kui poolteist meetrit ehk teinud seda valesti.

Kuskile ei ole kadunud ka valearusaam, et vingugaas on õhust raskem – nii arvab ekslikult lausa 45% vastajatest, mis on vaid pisut vähem kui kolm aastat tagasi läbi viidud uuringus, kui nii arvas 47% vastanutest.

Korstnapühkija vinguandurit tundma ei pea
Korstnapühkija tööülesannete alla käib muuhulgas ka inimeste tuleohutusalane nõustamine. Mida see tähendab? Tuletõrjeliidu poolt välja antava korstnapühkija kutsestandardi kolmanda (kõige madalama) taseme dokumendis seisab, et korstnapühkija üks tööülesannetest on nõustada kliente esmase tuleohutuse tagamisel (suitsuandur, esmased tulekustutusvahendid, küttekoldevälise tule tegemine).

Vingugaasiandurit dokumendis mainitud ei ole, mis tähendab, et selles valdkonnas korstnapühkija inimestele nõu anda ei saa. Selline olukord võib viia inimesed eksiteele, sest tänapäeval ollakse harjunud rääkima vingugaasi- ja suitsuanduritest ning seadmete paigaldamisest justkui käsikäes.

Korstnapühkija kutsekomisjoni liige Jaak Laanisto sõnul ei ole vingugaasi liikumise tundmine ega andurite osas nõustamine korstnapühkija pärusmaa. „Vingugaasianduri kohustus hakkas kehtima alles möödunud aasta 1. märtsist, kuid kutsestandard on koostatud mitu aastat varem,” põhjendas Laanisto. Ta lisas, et korstnapühkijal ei ole kohustust jagada inimestele infot andurite paigaldamise kohta.

Päästeameti kommunikatsiooninõunik Berit Helena Lamp sõnas, et iga seade on erinev ja seetõttu tuleb järgida kasutusjuhendis toodud näpunäiteid. „Ainult nii saab tagada olukorra, kus konkreetne andur töötab korrektselt ja annab ohust õigel ajal märku,” märkis Lamp.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 01/09/2022 07:44:51