Teeäärsel maal (vasakul) vedeleb tormimurd juba kolmandat kuud, mujal on usinad metsaomanikud tormi töö ammu kenasti puiduks teinud. Fotod: erakogu

LõunaLehe lugeja fikseeris hiljuti Tartu- ja Põlvamaa piiri lähistel suvise trombi tallermaal järgmise olukorra: erametsaomanikud olid maha murtud puud kenasti palkideks lõiganud ja oksad-võsa virna ladunud, kuid arvatavalt riigimetsa peremehe RMK töömail vedelesid puud maas nii, nagu need juuli alguses tormist jäid. „Väga riivab selline „mõisa köis, las lohiseb” silma,” tõdes lugeja. Siiski selgus, et ehkki ohtralt räsida saanud riigimetsas jätkus koristustöid kuudeks, ei riivanud sedakorda lugeja silma mitte riigimaa.

Margus (nimi mehe palvel muudetud) on ka ise metsamajandaja ning liigub tööasjus sageli Võru ja Tartu vahet. Juuli esimesel poolel oli ta Põlva- ja Tartumaa piiri lähistel tunnistajaks keeristormi tehtud hävitustööle. Läinud nädalal ja veel käesolevalgi märkas ta aga Kambja-Paali kandis, et erametsaomanikud on teinud kena ja põhjaliku koristustöö, aga ilmselt riigimaal vedeleb kallis puit poolteist kuud hiljem lihtsalt maas.

„Eraomanikud on kogu maha kukkunud puumassi ära väärindanud: puupalgid on korralikult virnades, hake on omaette suurde virna kogutud,” kirjeldas ta. „Ja seal, ilmselt riigi maa peal, eriti praegu, kus puukütte hind on taevasse tõusnud, vedelevad puud täpselt nii, nagu nad tormiga kukkusid. Praegu ju näiteks puit kulla hinnaga ja küte sada eurot ruumimeeter. Väga riivab selline „mõisa köis, las lohiseb” silma.

RMK kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron andis teada, et asutuse regioonijuhi sõnul on Kambja kandis fikseeritud tormikahjusid 23 hektari ulatuses ja nende likvideerimine on lõpusirgel.

RMK palus ajalehel saata maas vedelevate tormist murtud puude täpsema asukoha, hinnates, et tormimurdu koristades võis ehk jääda ka midagi märkamata. LõunaLeht täpsustas asukohta ning küsis, kas puud on jäänud kahe silma vahele või pole nendeni veel jõutud. Regioonijuht aga kinnitas pärast olukorraga tutvumist, et kõnealused puud ei vedele siiski riigimetsa majandamise keskuse maal. Ehk teisisõnu: rahal laseb maas vedeleda keegi teistest vähem usin erametsaomanik.
 

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 13/09/2022 08:08:15