Enamik saagist on nii talunikel kui ka aiapidajatel juba salves. Saagikusega ollakse enamasti rahul, hindade tõusu kohta on teada vaid see, et need on kerkinud ja kerkivad veelgi. Milline summa on augustikuu elektriarvel, oli veel nädala algul täpselt teadmata.

Kartul on ajast aega olnud eestlase põhitoit ja on seda enamikul nüüdki. Kellel maalapikest ei ole, peab kartuli ostma, soovitavalt ikka kodumaist.

Ants Muld on Tagakülas Võrumaal kartulit kasvatanud ligi 30 aastat. Ta ütles, et juba mullu oli saak varasemate korralike saakidega võrreldes 30 protsenti kehvem. „Tänavune saak on sama suur kui mullunegi. Sel aastal on kartul küll suurem, kuid neid on vähem all ja nii on mullune saak võrdne tänavusega,” tõdes ta.

Muld täpsustas, et kui kartulil oli mugulate allakasvamise aeg, oli põud ja seetõttu kasvas neid vähem alla.

Muld on varemgi rääkinud, et piirkonnas sajab vihma justkui ribadena. Kui tema talu lähedal Tagakülas on kuiv, siis lähedal sajab tugevat vihma. „Meil tuli korralik vihm viimati 1. augustil, siis oli neli nädalat kuiva,” lisas ta.

Saagi turustab Muld Selveri poodides üle Eesti, Prisma poodides ja Võru Maksimarketis. Nimetatud kauplustes ostetakse tema kasvatatud kartulit hästi. Paraku ei jagu tal kaupa rohkemate poekettide tarvis. „Me pakume pestud ja pakendatud kartulit,” andis Muld teada, et väärindab kauba.

„Hind tekib ikkagi pakkumise ja nõudluse vahekorrast: kui nõudlus on suur, läheb kaup hästi ja tootja saab hinda tõsta,” rääkis Muld, kes on praeguse müügihinnaga rahul.

Elektri ja väetiste hinna tõus mõjutab müügiks kasvatajat palju. Kui enda tarvis kartuli kasvataja saab saaki oma väikeses keldris hoida, siis müügiks minev kartul tuleb n-ö maha jahutada. Neil on kartuliladudes jahutamiseks külmaseadmed, mis neelavad piisavalt voolu. Mahajahutatud kartul säilib korralikult aasta läbi.

„Kaks aastat tagasi oli augustikuu elektriarve 2000 euro ringis, tänavune augusti arve võib tulla 8000 euro ümber,” prognoosis Tagaküla mees.

Laes on ka väetiste hinnad. Kui kaks aastat tagasi küsiti tonni eest 600, tänavu 950, siis tuleval aastal ilmselt 1350 eurot. Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv lisas, et aeg, kus lämmastikväetise tonn maksis 300 eurot, on minevik. „Nüüd maksab tonn 1100 eurot,” tõdes ta.

Viljakasvataja on tonnidega rahul
Väikemetsa talu peremees Taavi Serv Sõmerpalu kandist märkis, et tal on põllud saagist koristatud ja kui kõik sujub, on ka talivili nädala lõpuks mullas. Talul on põllumaad üle tuhande hektari.

„Talinisu ja oder andsid hektarilt üle keskmise,” sõnas ta ja täpsustas, et talinisu keskmine saak jääb viie ja kuue tonni vahele. Ilusamates kohtades võis olla kaheksa kuni kümme tonni hektarilt, aga põllu servadel ja metsa ääres vähem. Vaid talirapsi saagikus jäi tänavu Väikemetsal oodatust tagasihoidlikumaks. Serva sõnul oli peagi lõppev suvi teraviljade kasvule siiski hea.

Hüppeliselt tõusnud elektri ja mootorikütuse hinna kohta märkis Väikemetsa talu peremees, et tunda on see juba andnud, kuid siiani ei ole veel hinge kinni löönud. „Mullune saak oli võrreldes tänavusega väiksem, kuid küttekulu oli sama suur. Tänavu oli kuiv ja vilja koristamine läks seetõttu kiiresti ning vilja kuivatamise kulu oli olematu,” rääkis Serv. Ta meenutas, et kaks aastat tagasi oli küttekulu väga suur ja viis aastat tagasi oli see veelgi suurem.

Väikemetsal oli tänavuseks aastaks väetis juba aastavahetusel olemas, seega ei pidanud ta nii suuri kulutusi sellele tegema. „Tuleva aasta väetiste hinna suhtes ma kuigi optimistlik ei ole, ilmselt on hind poole kõrgem, kui mitte veelgi kõrgem,” arutles Serv.

Saagi müümisega tal probleemi ei ole: viib viljakoormad sadamasse ja kõik. Kui Harjumaa talunik saab edasi-tagasisõidul hakkama 100 kilomeetrile mineva küttekuluga, siis Võrumaa talunik peab arvestama kaks korda 250 kilomeetrile mineva küttekuluga. „Võrumaa vilja müügi teeb kasvatajatele kallimaks just sadamasse vedu,” tunnistas Marika Parv.

Ta lisas, et kolmandiku võrra on kallinenud ka põllutöödeks vajalikud masinad ja tööriistad. „Kallinemine on müügikataloogidest näha ning pikenenud on kauba kättesaamise aeg,” märkis ta.

Parve sõnul on taluliiduga suhelnud talunikud saagiga rahul. „Tänavust saagikust võib keskmiseks nimetada, kuid igal põllul oli see siiski erinev. Kaera hektarisaak jäi viie-kuue tonni vahele, taliodral tuli üle seitsme tonni hektarilt. Siin-seal tegi põud mõnele põllule veidike liiga,” rääkis ta. Suviraps on veel võtmata.

Parv märkis, et elektri hinna tõus mõjutab põllumehi väga. Kuigi tänavune kuiv august aitas kuivatamise kulusid kokku hoida, oli see siiski hetkeline, mitte pikaajaline toetus päikeselt.

Tomatid olid ilusad, kapsapead suured
Vastseliina lähedal paikneva Jahumäe talu perenaine Anneli Treumuth on tomatite saagiga väga rahul. Ta on neid kasvatanud ligi 40 aastat ning nimetab tomateid umbrohuks, mis ei vaja nunnutamist, aga mõnda tõde tasub kasvatamisel järgida küll.

Tal on tomatite kasvatamiseks kindlad reeglid, millest ta kinni peab, ja ilmselt tänu sellele on saak igal aastal korralik, tänavune isegi mullusest suurem.

„Palavus ei mõjutanud, tomat on ju soojamaataim. Lisaks soojale tahab tomat ka tuuletõmmet ja õhku. Meie kliimas on tomatile parimaks kasvukohaks kõrge klaasist kasvuhoone. Kile all ma tomateid ei kasvata, sest kile teeb kasvukoha umbseks,” rääkis Treumuth.

Hea saagikus sõltub ka kastmisest. Tomateid kastab ta kuumal ajal kasvuhoones soojenenud veega kolme-nelja päeva järel ning ainult juurestikule. Augustis lõpetab kastmise.

Kurke ta tomatitega ühes kasvuhoones ei kasvata. „Kurke kasvatan avamaal, tänavu oli saak normaalne, kuid mullusest väiksem. Kurke ei tohiks kaks aastat järjest ühele ja samale kohale panna,” kõneles Treumuth. Ta lisas, et ka kõrvitsad kasvasid tänavu hästi, saak on mullusest suurem.

Kääpa külas asuva Palootsa talu perenaine Kaja Loos on enda ja laste pere tarbeks juurvilja kasvatanud ligi 30 aastat. Eriti rahul on ta kapsasaagiga, mis oli mullusega võrreldes väga hea, kapsapead on ilusad ja suured. „Ma ei mürgitanud kapsaid, vaid panin katteloori peale ja nii ei pääsenud kahjurid ligi,” selgitas ta.

Ka punase peedi ja porgandisaagiga jäi Loos rahule, sest nii peet kui ka porgand on ilusad, kuid kaalikatele tegid ussid liiga. Kui põlduba andis head saaki, siis hernes mitte. Ka hernestele suutsid ussid liiga teha.

Kurgiseemneid pidi ta kolm korda külvama, alles kolmanda külvi seemned tulid üles. „Kevadel oli külma pikalt,” põhjendas ta. Ka kartulisaak oli Palootsal mullusest parem.

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/09/2022 09:22:56